← Eesti

4-20-3855/27

4-20-3855 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril
  2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-3855 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Natalja Mehh Kaebuse sisu G. K.i kaebus Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna II talituse vaneminspektor L. A. 28.08.
  3. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930020000542 TS § 71 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) G. K., isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post xxx, kehtivad karistused puuduvad. Kohtuväline menetleja Maksu ja Tolliamet (registrikood: 70000349), Lõõtsa 8a Tallinn; e-post: emta@emta.ee Kohtuistungi toimumise aeg 21.12.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik G. K., kaitsja vandeadvokaat Madis Päts, kohtuvälise menetleja esindaja Aleksandr Škirin RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 kohus otsustas:
  4. Tühistada Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna II talituse vaneminspektor L. A. 28.08.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930020000542 nii mõistetud karistuse kui ravimi konfiskeerimise kohaldamise osas.
  5. Lõpetada G. K.i suhtes menetlus otstarbekuse kaalutluste VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  6. Tagastada menetlusalusele isikule ravim X .
  7. Menetluskulud kaitsjatasu osas jätta menetlusaluse isiku enda kanda.
  8. Otsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. 4-20-3855 ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  9. 28.08.2020 koostatud otsusega karistati G. K.i selle eest, et ta 31.03.2020 toimetas postiga Saksamaalt Eestisse erinevaid ravimeid, sh 2 pudelit (50ml) ravimit X . Nimetatud ravim sisaldab toimeainet x, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Vastavalt RavS § 25 lg 2 võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse RavS § 19 lg 5 alusel kehtestatud määruses lubatud kogustes. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud. Sellise käitumisega rikkus ta RavS § 25 lg 2 tulenevat keeldu ja pani toime tolliseaduse (TS) § 71 lg 1 kirjeldatud väärteo. Kohtuväline menetleja karistas teda rahatrahviga 320 eurot ja samuti kongiskeeris TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 4 ja 6 alusel ravimi X .
  10. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kaebuse Harju Maakohtule, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada. Kaitsja leidis, et kohtueelses menetluses on jäänud tuvastamata isik, kes ravimid Saksamaal posti pani, so saatis ravimid posti teel Eestisse ja kes seega saaks teoreetiliselt vastutada väärteo toimepanemise eest. G. K. küll tellis oma tuttavalt isikult need ravimid Saksamaalt, kuid kaebuse kohaselt ei juhendanud nende saatmist just posti teel. Seega ei ole menetlusalune isik saanud toime panna ka väärtegu täideviimise vormis, sest TS § 71 lg 1 kohaldub ainult posti saatjale. Samuti leidis kaitsja, et kuna väärtegu on toime pandud Saksamaal, siis ei saa seda Eesti õiguse alusel ka menetleda kuna Eesti karistusseadus kehtib üksnes teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Kohtuistungil jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde ja taotlesid menetluse lõpetamist VtMS § 29 g 1 p 1 alusel või alternatiivselt VtMS § 30 alusel.
  11. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu ja leidis, et otsuse tühistamiseks puudub alus ja määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Alternatiivselt nõustus kohtuväline menetleja ka menetluse lõpetamisega VtMS § 30 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.
  13. 31.03.2020 on Maksu ja Tolliameti ametnikud kontrollinud riikliku järelevalve raames Saksamaalt saabunud postipakki nr-ga xxx (tl 3-4). Paki saatjaks Saksamaal on märgitud I. L. ja saajaks Eestis G. K., elukoht xxx. Postipakis oli Müncheni apteegi ostutšekk summas 145,53 eurot ning samuti kolme erinevat sorti ravimeid nende originaalpakendites, sh ravim X 2 pudelit kokku 50ml. Ravimiameti vastuse (tl 22) kohaselt kuulub X ravimite hulka (RavS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt), mille toimeaine diasepaam kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja prühhotroopsete ainete IV nimekirja.
  14. Menetlusaline isik andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli see postipakk koos ravimitega mõeldud temale. Nimelt palus ta oma tuttaval I. L., kes tegeleb Saksamaal meditsiiniliste meditsiiniliste teenuste osutamisega, osta Saksamaal välja ravimid, mille jaoks oli talle juba esimest korda 2017 aastal väljastatud ka Saksa arsti poolt retsept nende ostmiseks. 2020 aasta alguses oli tal vajadus uute rohtude järele, aga riigipiirid olid koroonapandeemia tõttu suletud. Seetõttu ta ise ei saanud Saksamaale rohtudele järgi minna. Seega leppis ta Saksamaal viibiva I. L. kokku, et viimane ostab talle ravimid ära ja edastab talle posti teel Eestisse. Me jõudsime järeldusele, et ainuke õige ja reaalne võimalus praegu on saata need ravimid postiga (protokoll lk 2). Ravimite eest maksis alguses I. ja tema hiljem hüvitas talle selle kulu. Seega pole peale kohtuliku uurimise lõppemist põhimõtteliselt vaidlust enam ka selles, et ravimid saadeti I. L. poolt Eestisse just menetlusaluse isiku soovil ja teadmisel. 2 4-20-3855
  15. Isiklikuks tarbeks ravimite posti teel saatmist reguleerib RavS § 25 lg 2, mille kohaselt on anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude a kudede ning uudete ravimite saatmine posti teel keelatud. Vaidlust pole selles, et postipakis sisaldus mh ravim X , mille toimeaine diasepaam kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja järelikult on sellise ravimi saatmine posti teel keelatud.
  16. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et väärteo tomepanija RavS § 25 lg 2 järgi saab olla Saksamaal tuvastamata isik, kes postipaki Eestisse saatis. TS § 71 lg 1 sätestab karistatava teona muu hulgas keelatud kauba teisest liidu liikmesriigist Eestisse toimetamise eest. RavS § 25 lg 2 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete (sh ravimid, mille mõni toimeaine sisaldab narkootilist või psühhotroopset ainet) toimetamine Eestisse posti teel keelatud. Järelikult saab seda keeldu rikkuda vaid postiteenust kasutades. Eelnevast nähtuvalt rikub isik, kelle teo tõttu saabub selline aine posti teel Eestisse, vahetult RavS § 25 lg 2 sätestatud keeldu ja paneb seega toime TS § 71 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et X sisalduva ravimi tellis Saksamaalt posti teel Eestisse G. K., siis on väärteo objektiivse koosseisu täitnud just tema.
  17. Samadel põhjustel ei nõustu kohus ka kaitsja väitega, et kuna väärtegu on toime pandud väljaspool Eestit, siis Eesti õigus sellele ei kohaldu. Kohus leiab, et RavS § 25 lg 2 kontekstis ja seal sätestatud nõuet rikkudes ei ole üldse oluline see, kes ravimi välisriigist Eestisse saadab, vaid oluline on just see, kes need Eestisse tellib. Antud juhul on selleks isikuks G. K., kes tellimise ajal viibis Eestis ning ka postipakk oli saadetud tema tellimusel just Eestisse. Just tema oli sõlminud Saksamaal viibiva I. L.ga kokkuleppe, et viimane saadab ravimid posti teel Eestisse. Järelikult on teo toimepanemise kohaks ka Eesti ning seega kohaldub väärteole Eesti õigus.
  18. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on tegu toime pandud hooletusest KarS § 18 lg 1 ja 3 järgi. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Enda sõnul sai menetlusalune isik alles peale Maksu ja Tolliameti poolt paki kinnipidamist teada, et teatud ravimeid ei ole lubatud posti teel saata. Kohtul pole põhjust selles väites kahelda, kuid leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Ta oli teadlik, et sarnaselt Saksamaale on X sisaldav ravim on ka Eestis retseptiravim, seega on põhjendatud järeldada, et sellise ravimi käitlemine võib olla posti teel saatmisel ühest liikmesriigist teise keelatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  19. Seega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus RavS § 25 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime TS § 71 lg 1 ettenähtud väärteo. KARISTUS
  20. TS § 71 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, so 1200 eurot või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahviühikut, so 320 eurot.
  21. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  22. Kohus leiab, et menetlusaluse isik ise, tema poolt toimepandud tegu ja samuti üld - ja eripreventiivsed eesmärgid ei tingi ilmtingimata tema väärteokorras karistamist. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest, st 3 4-20-3855 KrMS § 202-st (RK nr 3-1-1-105-09 p 11). Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenev vajadus välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RK nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Menetlusalune isik, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja nõustusid alternatiivselt asja lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel.
  23. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on väikene. Kuigi ta on toime pannud talle etteheidetava väärteo, siis oli tegemist ühekordse episoodiga ning see oli tingitud koroonapandeemiast ja riigipiiride sulgemisest. Vastasel korral oleks ta ravimid Saksamaalt ise ära toonud. X sisaldav ravim on retseptiravimina saadaval ka Eestis, kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütlustes selle kohta, et soovi korral oleks tal võimalik seda ka Eestist eriarsti vahendusel hankida. Menetlusaluse isiku näol on tegemist varem karistamata isikuga (tl 39), seega on tema vanust arvesse võttes tegemist väljakujunenud seadusekuuleka kodanikuga ning riiklik reageering toimepandud rikkumisele ei pea vältimatult kaasa tooma tema karistamise. Kohtul puudub alus kahelda, et edaspidi jätkaks ta uute süütegude toimepanemist ning ei teeks enda jaoks mingeid järeldusi käesolevast menetlusest. Ka üldpreventiivsed eesmärgid ja avalik menetlushuvi ei tingi ilmtingimata tema karistamist, kuna sellist liiki väärteod ei ole ühiskonnas suureks ohuks ega probleemiks.
  24. Kohtuväline menetleja on oma otsuses konfiskeerinud RavS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 4 ja 6 alusel X i 2 pudelit kokku 50ml. Kohus leiab, et nimetatud ravimi konfiskeerimine ei ole vajalik, kuna seaduse sõnastus räägib võimalusest mitte kohustusest konfiskeerida (menetleja võib konfiskeerida). Seega on tegemist menetleja igakordse kaalutlusotsusega ning antud juhul ei ole konfiskeerimine vajalik. Kuigi menetlusalune isik rikkus oma teoga RavS § 25 lg 2 nõudeid ja pani sellega toime TS § 71 lg 2 sätestatud väärteo, siis konfiskeerimise seisukohalt on oluline see, et tal oli ravimi omamiseks Saksa arsti poolt väljastatud retsept (tl 56) ja järelikult on tal õigus seda ravimit ka omada. Seega tühistab kohus kohtuvälise menetleja konfiskeerimisotsustuse ja äravõetud ravim X i 2 pudelit kokku 50ml tuleb menetlusalusele isikule tagastada.
  25. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu 2268,18 eurot ja lisatud seda tõendavad arved. Käesoleval juhul lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, seega jäävad menetluskulud VTMS § 30 lg 13 alusel isiku enda kanda.
  26. Otsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.