Obsah (8)

§ 637§ 638§ 230§ 333§ 639§ 168§ 139§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4963 Kohtuasi OÜ Purustaja

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada

§ 638lg 10 järgi selle esitajale.

Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 16.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Arvestades tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid ja menetlusdokumente, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.

1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt heidab kostja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist. Kostja on seisukohal, et maakohus tugines ebaõigesti hageja paljasõnalistele väidetele neid kontrollimata, jättis tähelepanuta pooltevahelise kirjavahetuse ning jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse viia kinnistul läbi paikvaatlus. Vaidlus käib kostja hinnangul üksnes lammutustöödest tekkinud prahi üle. Kohus ajas kostja hinnangul ekslikult segamini kinnistul varasemalt asunud prahi ja lammutustöödega seotud prahi.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus tuvastas olulised asjaolud ebaõigesti. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaielnud töövõtulepingu sõlmimise, selle maksumuse ega tööde vastuvõtmise üle. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt puudus vaidlus ka selle üle, et kinnistu pinnases asus ka varem prahti. Pooltel on erinev arusaam üksnes küsimuses, kas pärast lammutustööde vastuvõtmist leidis kostja kinnistu pinnasest sinna varem maetud prügi või lammutustööde tegemise käigus tekkinud ehitusprahi.

§ 230

lg 1 kohaselt peab üldreeglina kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja 4 2-19-20497 vastuväited. Seega kostjal tuli tõendada enda väidet, et hageja on jätnud oma kohustuse ehitusprahi utiliseerimise osas täitmata. 19. Kostja soovis hageja poolt ehitusprahi matmist tõendada eelkõige paikvaatlusega. Kohus jättis kostja taotluse 02.07.2020 määrusega rahuldamata, põhjendades, et vaatluse käigus ei saa kohus tuvastada, kes jäätmed kinnistule mattis ja leidis, et kostjal on võimalik esitada fotod maetud jäätmetest, mis on oluliselt aega vähemnõudvad kui vaatlus. Kui kostja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti tema taotluse rahuldamata, oleks ta saanud esitada

§ 333lg 1 korras vastuväite kohtu tegevusele.

Käesoleval juhul ei ole see siiski määrava tähtsusega, sest maakohus jättis kostja taotluse õigesti rahuldamata. Kostja ei ole kaebuses ka põhjendanud, kuidas saaks vaatluse käigus tuvastada, jäätmete matja, eelkõige, et seda tegi just hageja.

1. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud tema esitatud fotodega ega pooltevahelise kirjavahetusega. Maakohus ei jätnud nimetatud tõendeid tähelepanuta, vaid leidis, et fotod väljakaevamisest ja kirjavahetus ei tõenda kostja väidet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et fotodelt ei selgu, kus ja millal need tehtud on. Nendelt fotodelt on näha telliskivid, kuid ringkonnakohtul on sarnaselt maakohtuga võimatu hinnata, kes ja millal need mattis sinna. Kirjavahetusest saab teha vaid järelduse, et töövõtulepingu raames oli pooltel kokkulepe, et hageja utiliseerib lammutustööde käigus tekkinud prahi ning lisatasu eest on hageja nõus utiliseerima ka pinnasesse varem maetud prügi. Hinnapakkumisest ega ka kirjavahetusest ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud varem pinnasesse maetud prügi spetsiaalselt otsima, kokkulepe hõlmas lammutustööde tegemise käigus pinnasest väljatulevat prügi. Kirjavahetuse põhjal ei olnud kohtul võimalik teha kostja soovitud järeldusi hageja poolt lammutustöödel tekkinud ehitusprahi matmise kohta. Märkimisväärne on asjaolu, et kostja tugines sellele väitele juba enne väljakaevamisi, kui ei saanud olla teada, mida pinnases leidub. Seega kolleegiumi hinnangul ei hinnanud maakohus tõendeid vääralt. See, et kostja maakohtu järeldustega tõendite hindamisel ei nõustu, ei ole iseenesest aluseks otsuse tühistamiseks.
2. Alusetu on kostja märkus maakohtu otsuse kirjeldava osa kohta. Maakohtu menetluse käigu kirjeldus, sh viide sellele, et kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku 27.04.2020 ja 30.04.2020, ei ole olnud asja lahendamisel määrav.
3. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
4. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele. 24.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 25. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna (tsiviilasja hind 10 661,33 eurot), oleks ta pidanud tasuma riigilõivu 600 eurot (

§ 139lg 2, § 122 lg 5 2-19-20497 1, § 133 lg 1, RLS § 59 lg 15).

Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 550 eurot. Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei nõua ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kostjalt täiendava riigilõivu tasumist. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 550 eurot). 26.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 6