lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 14. Kohus hoiatab võlgnikku S.K.t, et juhul, kui võlgnik ei täida
sätestatud teabe andmise kohustust või
sätestatud pankrotimenetlusest osavõtu kohustust, võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. 15. Kohtumäärus tuleb saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Tartu Maakohtu registriosakonnale (
ASJAOLUD
lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (
lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine).
) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 6. Kohus tuvastas ajutise halduri aruande põhjal, et S.K.l kohustused on vähemalt 41 833,16 €, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni arvestatud intressid ja viivised. Sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks on vähemalt 430,32 € (Swedbank AS, LHV Pank AS ja Holm Bank AS kuumaksed). Tõenäoliselt on praeguseks sissenõutav summa oluliselt suurenenud, kuna teadaolevalt on detsembrikuu maksed tasumata ka teistele võlausaldajatele, kuid nad ei ole vastustes seda eraldi märkinud. Kohus tuvastas ajutise halduri ettekande põhjal, et S.K. sissetulekuks on töötasu, mis võib ulatuda 584-2000 euroni, kuid summa suuruse ei ole täpsemalt prognoositav. Võlgniku 2020 aasta keskmine netotulu oli 1478 €/kuus. Seega jääks pärast kõigi laenumaksete tasumist võlgniku igapäevaste kulude katteks ca 236 €, millest ei piisaks isegi toidukulude katmiseks.. Kohus, vaadanud läbi esitatud aruanded ja sellele lisatud tõendid, tuvastas, et võlgnikel ei ole vara, mille arvelt tema vastu esitatud nõudeid ligilähedaseltki rahuldada. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. S.K. on kohtu hinnangul käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. S.K. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on tema maksevõimet ületavate järelmaksu- ja laenukohustuste võtmine ning sealjuures liigne elukaaslase maksetega arvestamine. Võlgnik vormistas enda maksevõimet ületavad laenud ainuisikuliselt enda nimele, eeldades, et tasuvad laenud koos elukaaslasega ~5 aasta jooksul. Kooselu aga 3 lõppes ning tema nimel vormistatud laenud jäid ainult tema tasuda. Maksejõuetus tekkis detsembris 2020, kui kooselu oli lõppenud ja saabusid laenude maksetähtajad, milleks tal vahendid puudusid. S.K. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotitoimiku materjalid kinnitavad, et võlgniku varast ei jätku püsivalt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti, isegi juhul, kui eeldada, et võlgnik saab jätkuvalt oma igakuist töötasu, ei ole ta suuteline nõudeid rahuldama ka sissenõutavaks muutnud nõuete osas. Vastavalt
lg 5, vaadanud läbi pankrotiavalduse kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.
lg 5 ja lg 6, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
MS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta; annab korralduse hagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Kohus selgitab • tulenevalt
Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • tulenevalt
lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ilma kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, sh. korteriomandi, olenemata selle hinnast. • Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (
). • Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (
12. Tulenevalt
lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate 4 esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 13. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb
Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxx-eurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja
lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille konto on XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is. 14. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes
lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks
Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii
lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.