Obsah (8)

§ 403§ 199§ 4081§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7441 (17261000113) Menetlus kohtus psühhiaatrilise sundravi lõpetamise otsu

) § 403 ja karistusseadustiku (KarS) § 86 kohus määras:

1. Lõpetada B. B. Tartu Maakohtu
2. novembri 2019.a. määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu riigi õigusabi tasu 97,20 eurot (s.h käibemaks 16,20 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt B. B. kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. Jätta kaitsjale väljamõistetud tasu riigi kanda.
5. Toimetada käesolev määrus kätte B. B., tema kaitsjale, eestkostjale ja Sihtasutus XXX Psühhiaatriakliinikule.
6. Määruse jõustumisel asendada avalikustatud kohtulahendis B. B. nimi ja isikuandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu.
7. ASJAOLUD 1.
8. B. B. on kohaldatud Tartu Maakohtu
9. novembri 2019.a. määrusega statsionaarset psühhiaatrilist sundravi. B. B. viibib statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. 1.
10. Raviasutus on esitanud kohtule esildise B. B. kohaldatud sundravi lõpetamiseks ja arstliku komisjoni arvamuse, mille kohaselt on võimalik lõpetada B. B. kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi. 1.
11. Kohus on B. B. teavitanud kohtuistungi toimumise ajast posti teel 30.12.
12. B. B. on kohtule esitanud teatise, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda ja palub lõpetada talle kohaldatud sundravi (tl 36). Prokurör asja läbivaatamisel kohtus asus seisukohale, et B. B. kohaldatud statsionaarne psühhiaatriline sundravi on võimalik lõpetada. B. B. kaitsja asja läbivaatamisel kohtus leidis, et B. B. suhtes kohaldatud sundravi lõpetamine on põhjendatud.
13. KOHTU PÕHJENDUSED 2.
14. Kohus, tutvunud raviasutuse esildisega ja kohtutoimikus olevate kirjalike tõenditega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et SA XXX Psühhiaatriakliiniku esildis B. B. kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. 2.2.

§ 403

lg 1 kohaselt, kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel.

§ 403

lg 5 kohaselt psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. KarS § 86 lg 3 kohaselt psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. Vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 17 lg 1 on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. 2.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 31.03.2017.a. määruse nr 3-1-1-105-16 p-des 12-17 selgitanud, et psühhiaatrilist sundravi kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit saab kohus kohaldada KarS § 86 lg 1 alusel üksnes siis, kui on tuvastatud nii sundravi eeldused – 2 õigusvastase teo toimepanemine ja süüdimatusseisund – kui ka alused – isiku ohtlikkus ja psühhiaatrilise sundravi vajadus. Määruse nr 3-1-1-62-16 p-s 39 on Riigikohtu üldkogu sedastanud, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustamisel ei kontrolli kohus sundravi kohaldamise eelduseid, vaid peab hindama seda, kas ravile allutatud isiku puhul esinevad jätkuvalt sundravi kohaldamise alused. Juhul, kui isiku ohtlikkus ja psühhiaatrilise sundravi vajadus on ära langenud, ei ole enam alust sundravi jätkamiseks ja see tuleb lõpetada. 2.
2. Käesolevalt leiab kohus, et B. B. puhul antud hetkel sundravi kohaldamise aluseid ei esine, mis tähendab et isiku ohtlikkus ja psühhiaatrilise sundravi vajadus on ära langenud. RKKKm nr 3-1-1-105-16 p 24 kohaselt ohtlikkuse hindamisel on tegu prognoosotsusega, mille kujundamisel tuleb muu hulgas arvestada isiku seniseid õigusvastaseid tegusid, tema käitumist ja diagnoositud psüühikahäire iseloomu. B. B. suhtes on Tartu Maakohtu 22.11.2019 määrusega lõpetatud kriminaalasi KarS § 121 lg 1 järgi sätestatud õigusvastase teo tunnustel

§ 199lg 1 p 1 alusel ja kohaldatud B.

B. suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. B. B. viibib alates 18.12.2019.a. SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamusest nähtub, et ravialune on sedavõrd tervenenud, et sundravi kohaldamise vajadus on ära langenud. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamuse kohaselt esinevad B. B. psüühikahäired (Segatüüpi isiksushäire ja Kerge orgaaniline tunnetushäire) ei takista tal aru saamast oma tegudest ja nende tagajärgedest ega oma käitumist kujundamast vastavalt ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Isiksushäire diagnoosiga isik võib küll psüühiliselt tervest inimesest kergemini eksida ühiskonnas kehtivate normide vastu, kuid isiksushäire näol ei ole tegemist seisundiga, mida saaks medikamentoossete preparaatidega kuidagi ravida. Kerge orgaanilise tunnetushäire avaldub kergelt alanenud kognitiivsetes võimetes (kerged raskused info salvestamisel, hilisemal meenutamisel, kerge infotöötluskiiruse langus). Samuti ei ole kerge orgaaniline tunnetushäire ravimitega ega ka muude terapeutiliste sekkumistega ravitav. B. B. esinev kerge orgaaniline tunnetushäire ja segatüüpi isiksushäire ei takista tema sihipärast arutlemist ega oma käitumise kujundamist vastavalt keskkondlikele või sisemistele stiimulitele. B. B. suudab vajadusel oma käitumist kontrollida, kuid käitub siiski agressiivselt hoiakuliste tegurite tõttu. B. B. vajab psühhosotsiaalseid toetavaid teenuseid ja sobivat elukeskkonda soodustamaks kohanemist igapäevaelu toimingutega väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda. Arstlik komisjon on teinud ettepaneku statsionaarse sundravi lõpetamiseks. Kohtul ei ole alust kahelda arstliku komisjoni arvamuse usaldusväärsuses. B. B. sundravi lõpetamist toetasid kohtus ka tema kaitsja ja prokurör. Eelkäsitletud tõenditest ja kohtumenetluse poolte seisukohtadest lähtudes kohus järeldab, et B. B. on psühhiaatrilise sundravi mõjul tervenenud määral, mis võimaldab temale KarS § 86 lg 3 alusel sundravina mõjutusvahendi kohaldamise lõpetada. Kuna kohtumääruse põhjendav osa sisaldab B. B. terviseandmeid, siis on põhjendatud analoogia korras

§ 4081lg-st 2 tulenevalt kohtulahendi avalikustamisel B.

B. nimi ja isikuandmed (isikukood ja viibimiskoht) asendada tähemärgiga. Menetluskulud

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

3 Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. B. B. kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kohtulikus menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusteenust summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot. Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt, kuna taotluses on märgitud istungiajaks 60 minutit, tegelikult kestis kohtuistung 18 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruse ei ole sätestatud teisiti. Korra § 1 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 27 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 97,20 eurot (s.h käibemaks 16,20 eurot). Muus osas on kaitsja esitatud aruanne usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Õigusabi on B. B. isikut silmas pidades antud hüvitamiskohustuseta, mistõttu tuleb õigusabi osutanud kaitsja tasu jätta riigi kanda. Määruse vaidlustamisest ja jõustumisest Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4