Obsah (11)

§ 4§ 429§ 428§ 150§ 173§ 168§ 175§ 177§ 660§ 433§ 178

2-19-15004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Vanemkohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1500

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 6.

§ 4

lg 3 kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

1. Kuna hageja ei soovi enam hagi menetlemist ning kostjal puuduvad menetluse lõpetamise osas vastuväited, siis tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus käesolevas asjas lõpetada.
2. Kuna kohus võtab vastu hagist loobumise, siis ei lahenda kohus asja sisuliselt ja see tõttu ei tee kohus asjas kohtuotsust. Menetluskulud
3. Kohus rahuldab hageja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Hageja tasus 29.09.2019 hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 järgi tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, kui hageja loobub hagist. Seega tagastab kohus hageja taotluse alusel pool (50%) hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot taotluses märgitud kontole. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb menetlust lõpetavas määruses otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. 11. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab

§ 168lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda.

12. Kohus määrab menetluskulud kindlaks ka rahaliselt (

177 lg 1 p 1). 13. Vastavalt

§ 175

lg le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-19-15004

1. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud kokku 14,1 tunni ulatuses arvestades menetluse käiku ja poolte esitatud dokumentide sisu. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja on esitanud üksnes sisulise vastuse hagiavaldusele, taotluse virtuaalistungi pidamiseks ning seisukoha hageja loobumise avaldusele. Hageja on loobunud hagist asja arutamise algfaasis. Lisaks on hagis käsitletud sündmustega seoses kohtu menetluses kostja poolt esitatud hagi (tsiviilasi nr 2-19-14773), mistõttu olid asjaolud valdavalt kostjale juba teada.
2. Kohus arvestab sellega, et see on lepingulise esindaja ajakulu suurus, millega hageja on nõustunud.
3. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu määr põhjendatud ja ei kuulu vähendamisele. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 147,49 eurot koos käibemaksuga (14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Osundatud Riigikohtu lahenditest on möödunud üle 5 aasta, mistõttu leiab kohus, et vandeadvokaadi teenuse tunnitasu määr 181,98 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas Eesti õigusabi teenuse turu keskmise tasumääraga (vähene tunnitasu tõus 5 aasta jooksul on ootuspärane). Lisaks ei ole ka hageja kostjat esindanud vandeadvokaadi tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud.
4. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 2 567,91 eurot (lepingulise esindaja tasu 2 565,91 eurot 14,1 tunni eest tasumääraga 181,98 eurot ilma käibemaksuta ja 2 eurot äriregistri päring).
5. Rahuldamata jääb kostja taotlus 2 038,09 euro ulatuses menetluskulu hüvitamiseks seoses esindaja tasu saamise taotlusega (lepingulise esindaja tasu 4 606 – 2 565,91).
6. Kohus rahuldab kostja taotluse mõista menetluskuludelt välja viivis (

§ 177lg 4).

Kohtu täiendavad selgitused 20.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saavad menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada nii hageja kui ka kostja. 21. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4