← Eesti

2-20-10937/13

Obsah (5)§ 430§ 428§ 432§ 190§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10937 Tsiviilasi Xxx-Xxx-Xxx-Xxx

§ 430sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-10937 – Xxx-Xxx-Xxx-Xxx Xxx hagis yyy vastu kahju hüvitise nõudes.
  2. Vabastada hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
  3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
  4. Käesoleva kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega (x, y) ning mitte avaldada menetlusosaliste isikukoodi, registrikoodi ega aadresse. Määruse peale edasikaebe tähtaeg Kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Xxx-Xxx-Xxx-Xxx Xxx hagi yyy vastu kahju hüvitise nõudes. 22.01.2021 saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss, millise pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 27.01.2021 esitasid pooled täiendatud kompromissi. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (

§ 430lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu 2 või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Hageja esitas 27.01.2021 kohtule taotluse enda vabastamiseks riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole ära langenud riigi õigusabi andmise alused (hageja on kinnitanud esindajale, et on hetkel xxx), pooled on sõlminud kompromissi ning hageja nõustus kompromissi sõlmimise eesmärgil oma nõuet niivõrd suures ulatuses vähendama muuhulgas ka tingimusel, et hüvitise summa 25 000 eurot ei vähene enam menetluskulude tõttu, palub hageja vabastada

§ 190

lg 7 alusel tsiviilasjas nr 2-2010937 riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on Harju Maakohtu 30.06.2020 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus arvestades, et hageja majanduslik seisund ei ole muutunud, tegemist on tervisekahju hagiga ja seda, et pooled on sõlminud kompromissi, vabastab hageja tuginedes

§ 190

lg-le 7 riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Juhindudes

§ 661lg 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.