KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-17-11891 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tart

§-de 121 lg 1 ja 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati

§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristusega 10 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui I. Elias 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.01.2018 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldumist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 10.02.

1. Katseaja kestus oli 25.01.2018 – 25.07.
2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 23.07.2019 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande (tl 1-2), milles taotletakse I. Eliase karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et I. Elias hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. Ta ei ela kohtu poolt määratu elukohas ja pole alates 31.05.2019 ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldusalusega on igasugune kontakt alates
3. aasta maikuust katkenud. Ta on kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigi territooriumilt lahkunud ja viibib loata välisriigis ning seetõttu ei ole kriminaalhooldust võimalik läbi viia. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu I. Elias vangistuse täitmisele pööramisele vastu ei vaidle.

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab I. Eliasele ette, et viimane ei täitnud alates 31.05.2019 registreerimiskohustust, lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigi territooriumilt ning viibib loata välisriigis, samuti ei ela kohtu poolt kindlaksmääratud elukohas. Registreerimisleht ( tl 3 tõendab), et I. Elias pidi ilmuma registreerimisele 31.05.2019. Süüdimõistetu oli 31.05.2019 toimuma pidanud registreerimisest teadlik, kuna andis 7.05.2019 selle kohta allkirja. Peale 7.05.2019 registreerimist I. Elias enam registreerimistele ilmunud ei ole. Kohtuistungil I.Elias kinnitas, et lahkus 2019 mais Eestise Soome ja rohkem Eestisse ei tulnud. Oma sünnipäeva 17.05.2019 pidas juba Soomes. Ta sai aru, et kriminaalhooldusametniku luba tal Eestist lahkuda ei olnud. PPA 9.12.2019 vastuses kohtu järelepärimisele (tl 24-25) on kinnitatud, et I. Elias elab ja töötab Soome Vabariigis ning lähedase sõnul ei kavatse enam Eestisse tagasi tulla. 2

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis PPA 9.12.2019 vastuses tooduga tõendavad, et I. Elias on alates 2019 maikuu keskpaigast rikkunud tahtlikult

§ 75

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas,

§ 75

lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja

§ 75

lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ettekande kohaselt, mida tõendavad kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte (tl 67) ja hooldusaluse 7.05.2019 kirjalik seletus (tl 4), rikkus I. Elias kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti territooriumilt lahkumise ja väljaspool Eesti territooriumi viibimise kohustust ka ajavahemikus 26.03.2019 – 7.05.2019, kui viibis Soomes, mistõttu ei saanud ta 9.04.2019 registreerimisele tulla ning ta ei andnud ka mitteilmumise mõjuvatest põhjusest ametnikule teada. Ametniku loata 26.03.2019 Soome Vabariiki lahkumise ja seal loata viibimise ning 9.04.2019 registreerimisele mitteilmumise eest on kriminaalhooldusametnik I. Eliast 7.05.2019 kirjalikult hoiatanud (tl 5). Seetõttu ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et I. Elias ei ole ka varasemalt täitnud registreerimiskohustust ning on kriminaalhooldaja loata lahkunud välisriiki ning loata viibinud välisriigis. I. Eliasele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. I. Elias neid tingimusi ei ole täitnud. I. Elias elab ja töötab alates

1. a maist Soomes. Ta ei ole kriminaalhooldusametnikult küsinud luba Soome liikumiseks ning seal elamiseks ja töötamiseks. Ühes Soome kolimisega hakkas I. Elias kriminaalhooldusest täielikult kõrvale hoiduma – ta ei täitnud enam registreerimiskohustust, ei elanud kohtu määratud elukohas ning ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile. Eelnev tähendab seda, et I. Elias alates
2. a suve algusest kuni katseaja lõpuni mitme kuu vältel tahtlikult eiras kriminaalhooldust ja sellega kaasnevaid kohustusi. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale kirjaliku hoiatuse saamist. Kuna oma käitumisega tegi I.Elias kriminaalhoolduse teostamine katseaja viimastel kuudel enda üle täielikult võimatuks, peab kohus vajalikuks I. Eliasele mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid I. Eliase rikkumised on korduvad, kestvad ja hõlmavad endas sisuliselt kõiki

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Käesolevaks ajaks on Tartu Maakohtu 25.01.2018 otsusega määratud katseaeg möödunud ning seetõttu ei saa süüdimõistetu katseaega enam pikendada või määrata lisakohustusi. Kuigi käesolevaks ajaks on Tartu Maakohtu 25.01.2018 otsusega määratud katseaeg lõppenud, on kohus tuvastanud, et I. Elias asus kontrollnõudeid rikkuma katseaja kestel. Ka erakorraline ettekanne on esitatud enne katseaja lõppu (23.07.2019). Seega ei välista katseaja möödumine

§ 74lg 4 mõtte kohaselt kontrollnõuete rikkumisel karistuse täitmisele pööramist.

Ka Riigikohus on selgitanud, et kohus on õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna (RKKKm 3-1-1-82-12, p 13). Kui isik on kohtuotsusega määratud katseajal rikkunud katseaja tingimusi, siis on põhikaristus, mille 3

§ 82lg 2 p 2 alusel esmalt peatunud kuni katseaja lõpuni.

Peale selle kohus leiab, et otsuse täitmise aegumine peatus ka

§ 82lg 2 p 1 alusel, kuna I.

Elias on karistuse kandmisest ilmselgelt alates 2019 aasta maikuust kõrvale hoidnud. I.Elias ei olnud käesolevas menetluses kättesaadav ka kohtule, mistõttu Tartu Maakohtu 10.12.2019 määrusega ( tl 2728) kuulutati ta tagaotsitavaks ja otsustati tabamisel vahistada. Samuti tegi kohus 15.01.2020 Euroopa vahistamismääruse I. Eliase vahistamiseks (tl 30-33). I.Eliase kohtuistungil antud ütluste kohaselt peeti ta Soomes kinni 21.11.

1. Andmed I. Eliase kinnipidamise kohta Soomes Vabariigis ( tl 40) tõendavad, et ta on Euroopa vahistamismääruse alusel kinni peetud 22.11.
2. Kinnipidamisprotokoll ( tl 41) tõendab, et I.Elias on Eestis kinni peetud 14.01.
3. Tartu Maakohtu 10.12.2019 määruse kohaselt on I.Elias vahistatud seoses kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumisega. Kohus peab vajalikuks karistuse täitmisele pööramise tagamiseks jätta Ilmo Elias vahi alla kuni käesoleva määruse jõustumiseni.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja algust arvata alates I.Eliase Soomes kinnipidamisest. Kohus peab põhjendatuks I.Eliase kinnipidamisaja osas lähtuda kirjalikest andmetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4