2-20-17833 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17833 Ts

§ 6lg 3 alusel.

1. Kohus viis 12.01.2021 asjas läbi eelistungi. Võlgnik istungile ei ilmunud. Võlausaldaja jäi avalduse juurde. Kohus määras teha asjas määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta. Kohtumääruse põhjendused
2. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. 5.

§ 11

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude 2

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 7.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 16.05.2019 teatavaks tehtud otsusega töövaidlusasjas nr xxx mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.01.2019 - 21.02.2019 eest summas 945 eurot; puhkusehüvitis summas 540 eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 540 eurot. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 27.06.

1. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud.
2. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat töövaidluskomisjoni otsust täitnud. Võlausaldaja avalduse alusel on 30.04.2020 algatatud täitemenetlus nr 022/2020/
3. Kohtutäitur xxx on nimetatud täiteasjas koostanud 07.10.2020 teatise, millest nähtuvalt puudub võlgnikul registritesse kantud vara (kinnistusraamatu, ehitisregistri ja liiklusregistri andmetel), millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Võlgnikule kuuluvad pangakonto AS-s Swedbank on alates 03.06.2020 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Teistes krediidiasutustes 07.10.2020 seisuga võlgnikul pangakontod puuduvad. Kohtutäitur on avaldanud, et käesoleval ajal ei ole täita võlgniku kohta tehtud töövaidluskomisjoni otsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Kohus toob täiendavalt välja, et Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on võlgnikul 13.01.2021 seisuga maksuvõlg 722,58 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnikul esitamata majandusaasta aruanded perioodi 01.01.2018 - 31.12.2019 osas. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
4. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 11lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuede olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. 10. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. 3

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 4