← Eesti

3-20-915/35

Obsah (6)§ 230§ 252§ 55§ 249§ 251§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-915 8. veeb

) § 230 lg 1 ja § 234). Kolleegium teeb asjas uue määruse (

§ 230lg 5 p 5 ja § 238 lg 2).

  1. Kolleegium käsitleb esmalt esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist ja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamist ringkonnakohtus (I) ning teeb seejärel esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta uue määruse (II). I
  2. Halduskohus jättis kaebaja
  3. oktoobril 2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse
  4. oktoobri
  5. a otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses kaks eraldi taotlust: tühistada halduskohtu otsus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus tõlgendas kaebaja apellatsioonkaebust nii, et kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, vaid ta esitas ringkonnakohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse. Võttes arvesse, et haldusasja menetlus oli halduskohtus lõppenud, on selline tõlgendus mõistlik. Seepärast on ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebus lubatav (

§ 252lg 7; vrd Riigikohtu määrus nr 3-19-681/25, p 12).

15. Ringkonnakohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, leides, et taotlus on ennatlik, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kolleegiumi hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sel põhjusel taotluse rahuldamata jätmine ei takista isiku uue esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamist, kui olukord on vahepeal muutunud. Küll aga võib kohus jätta läbi vaatamata korduva samasisulise taotluse, kui olukord on püsinud muutumatuna (

§ 55lg 3).

Kuna ringkonnakohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ekslikult läbi vaatamata, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. 16. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus tugines kolmele asjaolule: kaebaja viibib kinnipidamiskeskuses, tal ei ole reisidokumenti ning PPA väitel võib reisidokumendi hankimiseks kuluda 7–17 kuud. Kolleegium mõistab ringkonnakohtu seisukohta nii, et ringkonnakohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu kahjuliku tagajärje oht. 3

(6)3-20-915 Kolleegiumi praktika kohaselt ei pea kohus kahjulike tagajärgede saabumise ohuga arvestama üksnes juhul, kui ta on veendunud, et selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (nt otsus asjas nr 3-3-1-67-01, p 3). Kaebaja jaoks seisneb kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht selles, et ta võidakse riigist välja saata. Seda ohtu ei saa pidada vähetõenäoliseks. Pole põhjust kahelda, et niipea kui reisidokument väljastatakse, saadetaks kaebaja riigist välja. Samas pole kaebajal võimalik reisidokumendi saabumise aega prognoosida. PPA selgituste valguses on tõenäoline, aga pole piisavalt kindel, et reisidokument ei saabu enne seitsme kuu möödumist. Seepärast on kaebaja õigesti osutanud sellele, et reisidokumendi saabumise eeldatav aeg ei mõjuta tema esmase õiguskaitse vajadust. Kuna reisidokumendi puudumine on ainus kaebaja väljasaatmist takistav asjaolu, mõjutab reisidokumentide saabumise aeg üksnes kaebaja väljasaatmise aega, kuid ei vähenda tema väljasaatmise tõenäosust. Ka asjaolu, et kaebaja viibib kinnipidamiskeskuses, ei vähenda väljasaatmise tõenäosust. Esialgse õiguskaitse taotlus võib olla ennatlik nt juhul, kui isikul on tähtajaline ajutine viibimisalus, mille tõttu ei ole väljasaatmine pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline (vt nt kolleegiumi otsus nr 3-16-2123/38, p 18), või kui tal on võimalik muul moel piisava kindlusega prognoosida, millal muutub väljasaatmine tõenäoliseks. Kui isikule on määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus kuni selle tähtaja saabumiseni, kuid see ei takista esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, et ära hoida hilisemat väljasaatmist (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 73 lg 1). II 17. Kolleegium peab kaebaja tõhusa õiguskaitse huvides vajalikuks teha esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta uue määruse. 18.

§ 249

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks osutuda, võttes arvesse avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

  1. Kolleegium peab praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks. Kaebus ei ole lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas perspektiivitu. Kaebaja on elanud valdava osa oma elust Eestis. Toimikust nähtub, et kaebajal on süütegude toimepanemine kujunenud käitumismustriks. Pidades silmas, et ta kandis vanglakaristust esimest korda, karistusaja pikkus oli liitkaristusena veidi vähem kui üks aasta ja kaheksa kuud ning tal ei olnud vanglas distsiplinaarrikkumisi, ei ole siiski ilmselge, et kaebajast lähtuv oht oleks piisavalt tõsine, et õigustada tema riigist väljasaatmist. Tegeliku ja piisavalt tõsise ohu hindamiseks on vaja asjaolusid kogumis põhjalikult analüüsida. Kaebaja võimalus viibida Eestis ja oma kohtumenetluse juures kaaluvad praegusel juhul üles avaliku huvi vaidlustatud otsus täita (vrd Riigikohtu määrus nr 3-17-1545/68, p 7).
  2. Kolleegium on rõhutanud, et kohtul tuleb kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul silmas pidada, et valik oleks proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Haldusakti täitmine ei tohi muutuda lõplikult võimatuks. Lahkumisettekirjutuse puhul tuleb silmas pidada, et riigil on kohustus võtta lahkumisettekirjutuse täitmiseks tarvitusele kõik vajalikud meetmed, kui vabatahtliku lahkumise tähtaega ei ole määratud (vt määrus nr 3-20-349/51, p 11). 4

(6)3-20-915
  1. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset esiteks selleks, et ta saaks viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida. Seega ei ole vaja peatada elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ega lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid piisab lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamisest (vrd Riigikohtu määrus nr 3-20-349/51, p 12.1).
  2. Kaebaja taotles ka sissesõidukeelu kehtivuse peatamist, et tal oleks võimalik saada uus elamisluba. Ta on esitanud PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse, kuid selle menetlus on seoses praeguse kohtuasjaga peatatud. Välismaalaste seaduse § 126 lg 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld (vrd Euroopa Kohtu otsus C-82/16: K. A. jt, p 57). Seega avaldab sissesõidukeeld kaebajale õiguslikku mõju sõltumata lahkumiskohustuse täitmise ajast. Kaebajale kohaldati sissesõidukeeld Schengeni alale kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest VSS § 74 lg-te 2 ja 3 alusel. Nimetatud norme kohaldatakse juhul, kui isikule on tehtud lahkumisettekirjutus ning selles pole määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Lahkumisettekirjutuse kehtivuse korral kehtib ka lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeeld, kui selles pole määratud teisiti. Ka kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld hakkas kehtima üldkorras ning üksnes sissesõidukeelu kohaldamisaja arvestus sõltub sellest, millal lahkumiskohustus täidetakse.
  3. Kaebaja õiguste kaitseks piisab lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamisest kohtumenetluse ajaks. Kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse ei takista PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-20-349/51, p 13). Sissesõidukeelu kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Seda, kas kaebajal on õigus saada tähtajaline elamisluba, on mõistlik otsustada siis, kui kohtumenetluse tulemusel on selgunud, kas vaidlusalused lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-17-1545/81, p-d 19 ja 36).
  4. PPA väitis ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et kui kohus keelab kohtumenetluse ajaks kaebaja väljasaatmise, siis läheb see vastuollu määrusega, millega kohus andis loa kaebaja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, sest kaebaja väljasaatmine ei oleks kohtumenetluse ajal perspektiivikas. Ringkonnakohus sellele väitele ei vastanud, kuid võttis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisel arvesse, et kaebaja viibib kinnipidamiskeskuses. Kolleegium on oma praktikas selgitanud, et ainuüksi seetõttu, et kohus on lahkumisettekirjutuse täitmise esialgse õiguskaitse korras peatanud, ei tule isikut kinnipidamiskeskusest vabastada (määrus asjas nr 3-3-1-32-15, p-d 11 ja 12). Samamoodi ei takista asjaolu, et isik viibib kohtu loal kinnipidamiskeskuses, isiku väljasaatmise üle peetava kohtumenetluse käigus esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastasel juhul ei oleks kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele tagatud sama tõhus õiguskaitse kui vabaduses viibivatele isikutele, kes on vaidlustanud lahkumisettekirjutuse (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 13 lg 2). Seda, kas isiku kinnipidamine on eesmärgipärane ja proportsionaalne, kontrollib kohus isiku kinnipidamiseks loa andmise menetluses.
  5. Eeltoodu alusel rahuldab kolleegium esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab PPA
  6. aprilli
  7. a otsuse nr 15.3-3.4/308-4 resolutsiooni p-s 2 nimetatud lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise, st kaebaja Eestist väljasaatmise, kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas haldusasjas (

§ 251lg 1 p 1 ja § 249 lg 4). 5

(6)3-20-915 26. Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavakstegemisel (

§ 252lg 3).

27. Riigikohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.