Obsah (5)

§ 459§ 642§ 654§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja numb

§ 459). Hageja ei ole seda teinud.

Elatise suuruse muutmise aluseks saab olla hageja majandusliku olukorra või kostja vajaduste oluline muutumine võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Kuna eelmise lahendi tegemise ajal oli elatise miinimummääraks 270 eurot ja alates

1. aastast 292 eurot, siis eeldatavalt on suurenenud ka kostja vajadused 22 euro võrra. Miinimumelatise piires ei pea kostja enda vajadusi tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Hageja arvamus, et kostja peaks toime tulema 260 euroga kuus, on meelevaldne ja subjektiivne. Nimetatud summa ei ole isegi pool elatise miinimummäärast. Kohus nõustus kostjaga, et üksnes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE)
2. a veebruari uuring ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtul puudub alus kehtivast seaduse regulatsioonist mööda vaadata. Hageja majanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohases suuruses elatist tasuda. Hageja leiab ekslikult, et hinnang tema majanduslikule seisundile kujundatakse vaid töötasu saamise/mittesaamise alusel. Hageja väide, et tal hetkel puudub töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Hageja töösuhte lõppemine ei ole seostatav koroonakriisiga ja isegi kui oleks, siis hagejal ei ole mingit subjektiivset takistust uue töö otsimiseks. Hageja väidetav halvenenud tervis on tõendamata. Hageja (tõendamata) väide tema kontode arestimise kohta ei ole arvestatav elatise vähendamise alusena. Kohus nõustus kostjaga, et hageja on oma vara koosseisu ja väärtuse esitanud eksitavalt. Hageja vara koosseis on hagis märgitust suurem. Hagi lisaks olevas vara loetelus (tl 18) ei ole märgitud, et hageja on ka X (tl 44) omanik. Hageja on oma vara väärtust näidanud selgelt väiksemana kui on analoogse vara väärtused (tl 48-51). Seega isegi, kui uue töösuhte leidmine ei pruugi hagejal kohe õnnestuda, siis see ei pea viivitamatult mõjutama hageja võimet ennast ja oma alaealist last üleval pidada. Hagejal pole takistusi majandusliku seisundi parendamiseks oma arvukat vara realiseerida. 3 Hageja ei pea omama mitut sõiduautot ja mitut kinnisasja. Hageja 1-kuulise perioodi kohta esitatud pangakonto väljavõte (tl 16) ei anna indikatsiooni hageja tegelike kulude ja tulude kohta. Tõendist nähtuvad sisuliselt vaid toidukaupluste ja tanklate külastused, kuid puuduvad andmed hageja muude elukondlike, vältimatute püsikulude kohta. Seetõttu peab kohus usutavaks kostja seisukohta, et hagejal peavad olema muud vahendid ja muud sissetulekud, mille liikumine ei nähtu hageja esitatud pangakonto väljavõttelt. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks hagejale aluse taotleda elatise vähendamist alla miinimummäära, ei esine. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu (PKS § 102 lg 2). Hageja on eelmisega lahendiga võrreldes „asjaolude mittemuutumise“ ise tekitanud. Hageja on oma majandusliku võimekuse hoidnud sellisena, mis hageja arvates välistaks temalt elatise nõudmise miinimumelatise suuruses. Hagejal on võimalik oma majanduslikku seisundit parandada. Hageja palus
3. juuni 2020 selgitustes (tl 65) kohtul jääda algse hageja hagiavalduse sisu juurde. Eeltoodust lähtuvalt on kohus menetlusse võtnud hagi elatise vähendamise nõudes ning ei analüüsi ega hinda
4. juuni 2020 selgituste resolutsiooni p-des 5 ja 8 esitatud võimalikke (mis on esitatud kujul ebaselged) nõudeid. Kohus ei käsitle ka
5. aprilli 2020 hagi resolutsiooni p 3 ja asjaolude p-s 3 märgitut, kus hageja palub mitte võimaldada kostjal tagasiulatuvat nõuet elatise osas sisse nõuda. Kehtiva kohtulahendi alusel elatise võla sissenõudmise õigust on hagejal võimalik vaidlustada vastavate asjaolude esinemisel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19002 väljamõistetud elatist 100 eurole kuus. Maakohus ei võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid ja asjaolusid. Seetõttu on hageja raskes majanduslikus olukorras ning temast on saanud elatisevõlglane. Hageja on püüdnud oma kinnisvara müüa, kuid ebaõnnestunult. Hageja tervis on halvenenud alates
7. a augustist. Hageja majandusliku olukorra ja kehva tervise tõttu tuleks elatist vähendada vähemalt
8. jaanuarini
9. Hageja püüab pidevalt tööd leida. Kostjal tuleb tõendada oma igakuiseid kulutusi. Hageja soovib ise lapsega aega veeta ning kulusid vahetult kanda, kuid lapse ema pole seda võimaldanud.
10. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja tervist puudutavad väited on paljasõnalised ning sisustamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töötu. Reaalses elus tegeleb hageja aktiivselt äritegevusega. Hageja pangakonto väljavõttelt perioodil
11. aprillist 2020 kuni
12. oktoobrini 2020 ei kinnita hagis nimetatud hageja kulusid. Küll aga nähtub, et vahetult enne kostjale elatise makse tegemist kannab hageja enda pangakontole vajaliku summa sularahas. Hageja on kohtu eest varjanud talle kuuluvat pooleliolevat väikemaja, mida hageja sotsiaalmeedia vahendusel müüb. Hageja ei ole selgitanud, milles tema väga halb majanduslik olukord seisneb. Hageja on tasunud
13. novembril 2020 elatist kokkulepitud määras – 265 eurot. Seega on hageja võimeline kompromissmäärust täitma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamisega uute tõenditena enda pangakonto väljavõtte perioodil
16. aprill-
17. oktoober 2020 ja e-posti kirjad kostja ema esindajale palvega pangakontode aresti alt vabastamiseks ja elatise võlgnevuse ajatamiseks.
18. novembril 2020 esitas hageja kohtutäituri kinnisasja arestimise akti, mille kohaselt on hagejale kuuluva korteriomandi X arestimishinnaks 300 eurot (koormab hüpoteek 103 eurot). Kostja esitas
19. novembril 2020 hageja nimel tehtud postitused Facebookis ja maksekorralduse elatise tasumise osas novembris
20. Kumbki pool ei ole teise poole uute tõendite vastuvõtmise osas vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid tuleb

§ 642lg 2 ja § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta.

1. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist Viru Maakohtu
2. novembri 2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-18-19002) kinnitatud kompromissi alusel pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast (alates
3. jaanuarist 2020 292 eurot kuus), millest on maha arvestatud pool riiklikku lapsetoetust. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks
4. aprillil 2020, so ca 4 kuud pärast eelmise kohtulahendi tegemist. Hageja väidab, et ta ei suuda muutunud asjaolude tõttu kompromissiga võetud ulatuses elatist maksta ja palub vähendada elatist 100 euroni kuus. Hageja on ka avaldanud, et soovib elatise vähendamist vähemalt kuni
5. jaanaurini
6. Maakohus jättis hagi elatise vähendamise nõudes rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja õigusabikuludena 180 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna vaidlustanud. Ringkonnakohus jättis
7. oktoobri 2020 määrusega menetlusse võtmata hageja apellatsioonkaebuses esitatud nõuded osas, milles hageja palus kohtul tühistada kohtutäituri nõue ning taotles täitemenetluses elatisevõlgnevuse ajatamist. Kohtumäärus on jõustunud. Seega jätab ringkonnakohus kõik hageja väited seoses elatise võlgnevuse ja selle ajatamise taotlusega tähelepanuta.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatult kooskõlas Riigikohtu praktikaga seisukohale, et hageja peab tõendama neid asjaolusid, mis on hagi esitamise ajaks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja mis annaksid alust
9. novembri 2019 määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suuruse vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et esinevad asjaolud, mis annaksid kohtule aluse mõista temalt välja elatis lapsele veel rohkem alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära (
10. novembri 2019 määruse kohaselt on välja mõistetavat elatise summat juba vähendatud poole riikliku lapsetoetuse määra võrra). Hageja väidetav halvenenud tervis ja COVID-19 mõju tema sissetulekutele on tõendamata. Asjaolu, et hageja on pärast
11. novembri 2019 määruse tegemist tutvunud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PWC uuringuga ei ole samuti aluseks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ja hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid ei anna alust selle rahuldamiseks. Pigem tõendavad kostja poolt ringkonnakohtule esitatud uued tõendid seda, et hageja ei ole avaldanud kohtule kõiki andmeid oma töise tegevuse ja sissetulekute kohta. Nõustudes hagi rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

1. Hageja asus
2. detsembri 2020 menetlusdokumendis seisukohale, et ta soovib oma alaealist last edasi toetada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale minimaalsele alimendisummale, millest on maha arvestatud senise kokkuleppe alusel pool riiklikku toetust (praegu toetuse suurus 60 eurot), mis laekub kostja emale.
3. novembril 2020 avaldas hageja kirjas kohtutäiturile, et 5 maksab juba kaks kuud korrektselt alimente (I kd lk 109 p). Ringkonnakohus saab avaldatust aru, et seisuga
4. detsember 2020 on hageja loobunud oma apellatsioonkaebuses esitatud nõudest maakohtu otsuse tühistamiseks ning nõustub tasuma elatist Viru Maakohtu
5. novembri 2019 määrusega kinnitatud kompromissi alusel. Hageja soovib jätkuvalt elatise võla ajatamist kuumaksetena 88 eurot kuus. Ringkonnakohus kordab selle hageja taotluse osas ringkonnakohtu
6. oktoobri 2020 määruse seisukohta, et kui hageja ei jõua sissenõudjaga kokkuleppele, saab ta elatisevõlgnevuse ajatamist taotleda maakohtult TMS § 45 alusel esitatud avaldusega. Käesolevas asjas ei ole maakohus sellise hageja taotluse osas seisukohta võtnud, mistõttu ei saa ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel sellist taotlust lahendada. Olukorras, kus võlgniku arestitud vara väärtus on 300 eurot, ei pruugi hageja vara sundvõõrandamine viia kiirele elatisevõla tasumisele, mistõttu oleks hagejal ja sissenõudjal mõistlik elatise võla ajatamises kokku leppida. 11.

§ 171

lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral poolte menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuse esitamine elatiseasjas on riigilõivu vaba. Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks 4 h 45 min õigusabi eest hinnaga 100 eurot /h + km kokku 475 eurot + km. Kostja on esitanud menetluses ühe menetlusdokumendi (vastuse apellatsioonkaebusele). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Kuigi tegemist on elatise vähendamise nõudega on kostja menetlusdokumendis käsitletud ka kostja vanemate vahelist suhtluskorra vaidlust ja hagejaga seotud kriminaalasja. Eeltoodud põhjustel peab ringkonnakohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

§ 175

lg 1 mõttes apellatsioonimenetluses 120 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 12. Maakohtu otsus käesolevas asjas on ca 11 lk pikk, mis on arvestades vaidluse asjaolusid ebamõistlik. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse kirjeldav osa ei vasta otsuse sisunõuetele. Kohtuotsuse sisunõuded on sätestatud

§-s 442. Kohtuotsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Eriti oluline on selle nõude järgimine kohtu poolt juhtudel, kui kohtule esitatud menetlusdokumendid sisaldavad ohtralt kordusi ja ebaselgeid väiteid ning menetlusosalist ei esinda õigusteadmistega isik, nagu käesoleval juhul. Maakohus on seda nõuet eiranud ja otsuse kirjeldavasse ossa viiel lehel kopeerinud kõik menetlusosaliste poolt kohtule avaldatu. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Selline nõuete ja väidete esitlus kohtulahendi kirjeldavas osas koormab kohtulahendit ja takistab sellega mõistlikku tutvumist. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega, mis ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks