Obsah (7)

§ 235§ 163§ 174§ 138§ 150§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2020.a, Tallinn 2-17-16418 Tsiviilasja number Tsiviilasja hind T J (isikuk

§ 235

tähenduses, vaid see tuleb tõendada (Riigikohtu lahend 2-13-34922 p 13.1 ja 13.2). Käesolevaks ajaks on vaidlus taandunud sellele, kui suures ulatuses on hageja nõue põhjendatud – hageja hinnangul on selleks 13 778 eurot ja kostja hinnangul 3 768 eurot. Kohus ei käsitle varasemalt vaidluse all olnud küsimusi (nõude aegumine, mille katteks tehti kostja ülekanded hagejale, võlakirja sõlmimine ähvarduse mõjul), mis on varasemas menetluses lahendatud ning millele pooled enam ei tugine. Kostja positsioon on, et 05.01.2012 võlatunnistus kajastab piirsummat, kuid tegeliku võlgnevuse kindlaks tegemiseks tuleb lähtuda põhikohustusest ning kui palju sellest on ära makstud - hageja andis xxx laenu 700 000 Eesti krooni (so 44 738 eurot) ning kui sellest maha arvestada tasutud summad, siis jääb nõude suuruseks kostja arvestuse järgi 3 768 eurot. Kohus nõustub, et kostja tasumiskohustus on seotud põhikohustusega. Kohtu hinnangul aga ei ole õige kostja lähtepunkt, et tasutud summasid tuleks maha arvestada xxx-le antud laenusummast 700 3 000 krooni. 04.08.2008 laenulepingu p 1.1 kohaselt andis hageja xxx-le laenu 700 000 krooni (44 738,15 eurot), tagasimaksmise tähtaeg oli 30.09.

1. Sama lepingu punktist 1.2 nähtub aga, et laenusaaja peab tagasi maksma 800 000 eurot (51 129,32 eurot). Lepingus sisaldus ka viivisekokkulepe (punkt 1.3, kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas), seega kui laenu tagastati esimest korda osaliselt alles 2011.a, siis oli selleks ajaks kogunenud viivisega koos nõue igal juhul suurem, kui 05.01.2011 võlatunnistuses märgitud summa. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et võlatunnistuse summa oli üksnes piirsumma ja põhikohustuse võlgnevus oli väiksem. Kuivõrd põhikohustuse võlgnevus ületas võlatunnistuses märgitud kohustuse suurust, siis lähtub kohus sellest, et algselt oli kostja kohustus hageja ees võlatunnistuses märgitud summade ulatuses. Võlakirjas on kohustuse suuruseks märgitud 17 240 eurot ja 2000 USA dollarit – kokku 18 948,38 eurot. Kuna hageja on märkinud algseks nõudeks 18 948 eurot (nt tervikhagi punktis 1.2) ja väiksemast summast lähtumine ei ole kostja jaoks kahjulik, siis lähtub ka kohus sellest, et algne nõue oli 18 948 eurot. Kohus käsitleb järgnevalt küsimust, kui palju on nõude katteks tasutud. Kostja on teinud hagejale ülekandeid, hageja väitel 1 170 eurot ja kostja väitel 1 470 eurot. Hageja on toonud esile järgmised maksed (kokku 1 370 eurot):
2. 23.12.2014 300 eurot (21.12.2017 hageja menetlusdokumendi lisa 1; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 1),
3. 01.05.2015 100 eurot (21.12.2017 hageja menetlusdokumendi lisa 2; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2),
4. 20.05.2015 100 eurot (21.12.2017 hageja menetlusdokumendi lisa 3; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2),
5. 09.09.2015 70 eurot (21.12.2017 hageja menetlusdokumendi lisa 4; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2),
6. 06.11.2015 100 eurot (21.12.2017 hageja menetlusdokumendi lisa 5; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2),
7. 30.06.2016 100 eurot (02.11.2017 hagi lisa 2; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2),
8. 08.06.2017 200 eurot (02.11.2017 hagi lisa 2; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 3),
9. 07.07.2017 200 eurot (02.11.2017 hagi lisa 2; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 3),
10. 23.08.2017 200 eurot (02.11.2017 hagi lisa 2; 19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 3). Kostja poolt on lisaks eelnenule välja toodud ka makse 07.04.2016 100 eurot (19.10.2020 kostja seisukoha lisa 1, väljavõte 2). Esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldab kohus, et kostja on ülekannetega tasunud hagejale kohustuse täitmiseks kokku 1 470 eurot. Nõude jääk pärast selle summa mahaarvamist on 17 478 eurot (18 948-1470). 05.01.2012 võlatunnistusest järelduvalt on kostja tasunud 13.02.2012 1000 eurot ja 14.06.2012 samuti 1000 eurot, sellega on hageja algusest peale ka nõude esitamisel arvestanud. Dokumendile pealkirjaga „Võla tagastamise tõend“ (15.11.2018 menetlusdokumendi lisa 2) on käsitsi kirjutatud „1000.- euri“, „1000.- euri“, „1000.- (
11. veebr)“ ja „1000.- (
12. juuni)“. Kahe kuupäevata maksega seonduvalt on hageja nõuet menetluse käigus ka vähendanud. Vaidlus on selles, kas kostja on tasunud 13.02.2012 ja 14.06.2012 kummalgi päeval 2 000 eurot (ehk kokku on sularahas tasutud 6 000 eurot) nagu arvab kostja või on 13.02.2012 ja 14.06.2012 kummalgi päeval tasutud 1 000 eurot (ehk kokku on sularahas tasutud 4 000 eurot) nagu arvab hageja. Kohtu hinnangul on sularahas kohustust täidetud 4000 eurot (st teadmata kuupäevadel 2x1000 eurot, 13.02.2012 1000 eurot ja 14.06.2012 1000 eurot). Kostja väited on vastuolulised selles osas, kui palju ta sularahas on tasunud. 20.11.2018 istungil (protokolli lk 2) on kostja esindaja avaldanud seisukohta, et hageja on kostja käest saanud 33 500 eurot + 4x1000 eurot (hageja on kinnitanud sularaha kättesaamist) ja lisaks veel 2000 eurot, mille kohta on kinnitus võlakirjal. Samal istungil on kostja ise selgitanud (protokolli lk 4): „Maksin 1000 eurot nii 13.02.2012 kui ka 14.06.
13. Selle kohta andis 4 T allkirja nii tl 79 olevale dokumendile kui ka tl 7 olevale dokumendile.“ Lisaks sellele, et kostja ise kinnitas 1000 euro tasumist 13.02.2012 ja 14.06.2012 on see ka eluliselt usutavam, kui see et tasuti kummalgi päeval 2000 eurot. Nimelt ei pea kohus eluliselt usutavaks, et 13.02.2012 tasuti 2000 eurot ja 14.06.2012 tasuti 2000 eurot, kuid summade saamine vormistati kahes erinevas dokumendis, mis kumbki kajastab poole summa tasumist. Seetõttu järeldab kohus, et kostja on sularahas tasunud kohustuse täitmiseks 4 000 eurot. Nõude jääk pärast selle summa mahaarvamist on 13 478 eurot (18 948-1470-4000). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 478 eurot. Hagi jääb rahuldamata 300 euro nõudes. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub peaaegu terves ulatuses rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1035 eurot, hageja taotles 24.11.2020 istungil lisada juurde istungile kulunud aeg tunnihinna 70 eurot järgi.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega algse hagihinna järgi riigilõivu 700 eurot. Menetluse käigus hageja osaliselt loobus nõudest, mille tagajärjel on hagihind käesolevaks ajaks 13 778 eurot – sellise hinnaga hagilt tuleks tasuda riigilõivu 650 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja saab taotleda poole vähenenud riigilõivu ehk 25 euro tagastamist. Kuna hageja saab osaliselt lõivu tagasi taotleda, siis määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 675 eurot.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on materjalidega tutvumine, kohtuistungil esindamine, apellatsioonkaebuse koostamine, tervikhagi ettevalmistamine ja koostamine, kohtuistungil osalemine – ajakulu neile toimingutele kokku on 14,5 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu on põhjendatud. Tunnitasu on 70-75 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 1 070 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 745 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5