Obsah (7)

§ 378§ 4771§ 659§ 651§ 466§ 377§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-20-11613 Tsiviilasi A.A

) 4771 lg-d 1 ja 2). KrtS § 29 lg 6 p 1 sätestab, et vajaduse korral peatab kohus menetluse ajaks vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise.

§ 378

lg 1 p 3 järgi on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Korteriühistu on avaldanud kohtule, et korteriühistu juhatuse volituste ebaselguse tõttu on vaja valida juhatuse asendusliige või alternatiivselt keelata korteriühistul uute üldkoosolekute läbiviimist. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud rakendada

§ 378

lg 1 ps 3 sätestatud abinõud ja keelata korteriühistul korteriühistu juhatust ja juhatuse liikmete volitusi puudutavate otsuste vastuvõtmine. Üldkoosolekute pidamise keeld ei ole vajalik ega proportsionaalne, sest see võib pärssida korteriühistu tegevust kogu kohtumenetluse ajaks. Maakohus leidis

1. septembri
2. a määruses, et korteriühistu esindusõiguslikuks juhatuseks, kelle volitused kehtivad menetluse ajal, on
3. augustil 2020 valitud juhatus. Kui kohtulahendiga tühistatakse otsus uue juhatuse valimise kohta, siis taastuvad endise juhatuse volitused. Korteriühistu avalduse kohaselt kavatseb tagasikutsutud juhatus viia läbi üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks. Maakohus nõustus korteriühistuga, et see tekitab ilmselt uusi vaidlusi ja ebaselgusi juhatuse staatuses ja tegutsemise õiguses. Samuti võib olla selline üldkoosolek kehtetu olukorras, kus kohtumenetluses on lahendamisel vaidlus korteriühistu juhatuse volituste üle. Maakohtu hinnangul on

§ 4771

lg 2 ja § 378 lg 1 p 3 kohaselt võimalik esialgse õiguskaitse korras keelata korteriühistul juhatuse ja juhatuse liikmete volituste kohta otsuste vastuvõtmise, selline meede on sobiv ja ei koorma korteriühistut ülemäära. Korteriühistul on 2 olemas käesoleval hetkel esindusõiguslik juhatus, kes saab tegutseda ja korraldada korteriühistu tegevust vajalikul määral. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta korteriühistu taotlus rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks uues koosseisus. Avaldaja palub jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus nõudnud korteriühistult riigilõivu tasumist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Korteriühistul puudub õigus esialgsele õiguskaitsele. Maakohus ei ole avaldaja seisukohta korteriühistu esialgse õiguskaitse taotluse kohta küsinud. Maakohus eiras KrtS § 29 lg 6 p-s 1 sätestatut, et vajaduse korral peatab kohus menetluse ajaks vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise. Sättest tuleneb, et neid meetmeid rakendatakse ainult ühiselt. Maakohus valis õigusnormist ainult ühe osa – keelas samasisulise otsuse vastuvõtmise, kuid jättis vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata. Tühist otsust ei saa ka tagada. Tagada oleks saanud vaid vaidlustatud otsust. Lisaks palub avaldaja määruskaebuses kaasata protsessi puudutatud isikutena kõik elamu Tallinna mnt 32, Narvas korteriomanikud ning kõrvaldada protsessist korteriühistu lepinguline esindaja Andrei Tšerednik.
2. Korteriühistu (lepingulise esindaja A. Tšeredniku vahendusel) vaidles määruskaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda (II kd, tl 76–79).
3. C.C. esitas korteriühistu esindajana vastuse määruskaebusele, milles leidis, et määruskaebus on põhjendatud (II kd, tl 89). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab korteriühistu taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis korteriühistu taotluse osaliselt rahuldamata. Seega on maakohtu määrus selles osas

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult puudutatud isiku taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldanud.

§ 377

lg 2 järgi võib kohus hageja taotlusel sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 4771

lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Avaldaja on esitanud kohtule nõude, mis on suunatud korteriühistu otsuse kehtivuse vaidlustamisele, seega on tegemist menetlusega, mida kohus algatab üksnes avalduse alusel.

§ 4771

lg 3 järgi võib kohus juhul, kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kohaldatakse esialgset õiguskaitset menetluses, mida algatatakse avalduse alusel, üksnes avaldaja taotlusel. Puudutatud isik (korteriühistu) ei ole menetluses nõuet esitanud ning ei ole seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel õigustatud isikuks

§ 4771lg 3 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub praeguses menetluses puudutatud isiku õiguste kaitse suhtes ka selline avalik huvi, mis annaks alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ilma avaldajapoolse taotluseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlemise õigust ei anna korteriühistule ringkonnakohtu hinnangul ka KrtS § 29 lg 6, mille järgi peatab kohus vajaduse korral menetluse ajaks: 1) vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise; 2) olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse ja määrab korteriühistule juhatuse asendusliikme.

1. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et menetluses ei ole üheselt selge, kes on praeguses menetluses korteriühistu esindamiseks õigustatud isik. Tsiviilasja materjalides on A. Tšerednikule korteriühistu uue juhatuse poolt antud volikiri korteriühistu esindamiseks (II kd, tl 9) ning vana juhatuse esindusõiguse kehtivuse ajal
2. juulil 2020 vana juhatuse ühe liikme poolt C.C.le antud volikiri korteriühistu esindamiseks (I kd, tl 155). Ekslik on maakohtu
3. septembri 2020 kirjas väljendatud seisukoht, et C.C.le on antud volikiri juhatuse liikme B.B. esindamiseks (II kd, tl 10). Volikirja sõnastusest tulenevalt on see antud korteriühistu esindamiseks. Avaldaja taotlused elamu kõikide elanike menetlusse kaasamiseks ning A. Tšeredniku menetlusest kõrvaldamiseks lahendab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
4. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4