← Eesti

4-20-1588/28

Obsah (6)§ 54§ 81§ 88§ 3§ 2§ 84

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 88 järgi 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta osutas

  1. märtsil 2020 kell 21.42 Tallinnas Xxxxxxxxxx XX juures infoühiskonna teenuse Bolt vahendusel taksovedu ilma sõidukikaardita.
  2. Kohtuväline menetleja märkis otsuses muu hulgas järgmist. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikud tegid
  3. märtsil 2020 kella 21.42 ajal järelevalvet infoühiskonna teenuse vahendusel tasulist taksoveoteenust osutavate sõidukite üle. Rakenduses Bolt kuvati, et tasulist taksovedu osutati mootorsõidukiga Mazda, mille registreerimisnumber on YYY YYY ja juht V-J. Mironov, kellel on teenindajakaart ZZZZZZZ. Kontrollides sõidukit majandustegevuse registris, tuvastati, et sellel pole sõidukikaarti. Korrakaitseametnikud otsustasid korrarikkumise 4-20-1588 kõrvaldada, tellides sõiduki riikliku järelevalve toimingute tegemiseks rakenduse Bolt abil aadressile Xxxxxxxxxx XXX Tallinnas. Kahe minuti pärast saabus kõneks olev sõiduk aadressile Xxxxxxxxxx XX. Märgates korrakaitseametnikke, hakkas juht ametnike eest ära sõitma. Koostöös politseiga peatati sõiduk Tallinnas Tondi tänaval Marsi bussipeatuse juures, kus sõidukijuhina tuvastati V-J. Mironov. Kaebus maakohtule
  4. V-J. Mironov esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles leidis, et trahvisumma on liiga suur. Pärast kaebuse käiguta jätmist esitas V-J. Mironovi kaitsja maakohtule täiendatud kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotles kaitsja menetlusaluse isiku karistuse kergendamist.
  5. Kaitsja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusnorme. Väärtegu pole tõendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik tegi seadusliku aluseta jälitustoiminguid või kontrollostu. Maakohtu otsus
  6. Harju Maakohus jättis
  7. mai
  8. a otsusega menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
  9. Kohus pidas tõendatuks, et V-J. Mironov osutas taksoveoteenust sõidukikaarti omamata, rikkudes nii

§ 54

lg-t 4 ja pannes toime

§-s 88 sätestatud väärteo. Fotodelt ilmneb, et V-J. Mironov kasutas rakendust Bolt. Samuti on fotodelt näha tema teenindajakaardi ja sõiduki andmed ning sõiduki kinnipidamine bussipeatuses. Majandustegevuse registri

  1. märtsi
  2. a väljavõtte kohaselt ei olnud sõidukil sõidukikaarti. Rikkumise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja J. G. ütlused ja videosalvestus. Samuti olid väärteo menetlemisel tehtud toimingud kooskõlas

§ 81lg 1 p-dega 1–4 ja §-ga 84.

Rakenduse Bolt kasutamine menetleja poolt ei olnud jälitustegevus ega kontrolltehing. Infoühiskonna teenuse rakenduses Bolt on kõigile, kes rakendusse sisse logivad, nähtavad teenust pakkuvate sõidukijuhtide andmed, mistõttu ei saa nende andmetega tutvumist pidada jälitustegevuseks. Samuti ei olnud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnike tegevuse puhul tegemist kontrolltehinguga. Ametnikud küll tellisid V-J. Mironovi juhitud takso, kuid ei maksnud takso väljakutsumise eest, ning selline praktika rikkujate tuvastamiseks on nende töös tavapärane. Kohtuvälise menetleja määratud karistus on põhjendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 7. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V-J. Mironovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Ühtlasi palub kaitsja kontrollida

§ 81vastavust põhiseadusele.

Menetluskulud palub kassaator jätta kohtuvälise menetleja kanda. 8. Kaitsja on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendamata. Fotod ei kinnita, et V-J. Mironov kasutas rakendust Bolt, ega seda, et ta juhtis sõidukit tellimuse vastuvõtmisel või sõiduki saabumisel. Tunnistaja ütlused on valed osas, milles väidetakse, et juhi andmed olid näha enne takso kutsumist. Väärteo toimepanemise koht on tuvastamata, selleks ei saa olla Xxxxxxxxxx XX ega ka Tondi bussipeatus. 2

(7)4-20-1588
  1. V-J. Mironovi suhtes tehti jälitustoiminguid, kuna vähemalt poole tunni vältel positsioneeriti teda tehniliste vahendite abil ning jälgiti varjatult eritunnusteta ametisõidukiga. Ametnike tegevus taksot tellides vastas politseiagendi kasutamise tunnustele, kuna ametnik varjas mobiilirakenduses võlaõigusliku lepingu sõlmimisel oma tegelikku identiteeti, et luua taksojuhile vale ettekujutus olukorrast ja koguda tõendusteavet väärteo kohta. Taksojuht annab rakenduse kasutamisel nõusoleku töödelda enda andmeid selleks, et osutada teenust, mitte selleks, et õiguskaitseorganid saaksid korda tagada. Väärteomenetluses on tõendite kogumine jälitustoiminguga keelatud, mistõttu ei tohi saadud teavet tõendina kasutada.
  2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil pole õiguslikku alust ka kontrolltehingu tegemiseks. Leping sõlmiti pettusega. Kui ametnike sellise tegevuse õiguslikuks aluseks peetakse

§ 81

lg 1 p 1, on see säte põhiseadusega vastuolus, kuna on liiga üldiselt sõnastatud, piiramaks eraelu puutumatust, informatsioonilise enesemääramise õigust ja lepinguvabadust. Kassatsioonivastus ja vastus Riigikohtu kirjalikele küsimustele

  1. Kohtuväline menetleja palub jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  2. Kohtuvälise menetleja arvates hindas maakohus tõendeid õigesti. Teenuse osutamine algab juhi Bolti rakenduses aktiivseks märkimisest, misjärel on ta valmis kliendi teenindamiseks ja „virtuaalses taksopeatuses“ kättesaadav määramata arvule klientidele hinnakirja alusel. Kuigi rakenduses on võimalik juhi identiteeti kasutada ka kolmandal isikul, kinnitavad fototabelid ja videosalvestus, et sõiduki juhiks oli V-J. Mironov. Menetlusalune isik tunnistas süüd kohtuvälise menetleja juures ja vastulauses. Kohtuvälise menetleja ametnikud ei teinud jälitustoiminguid, vaid järelevalvet, tuginedes ühistranspordiseadusele.
  3. Vastuseks Riigikohtu kirjalikule küsimusele selgitas kohtuväline menetleja, et sõiduki tellimiseks kasutasid ametnikud rakendust Bolt nutitelefonis ja sülearvutis. Enne sõiduki tellimist ei ole rakenduses näha sõiduki ega juhi andmeid. Ametnikud kontrollivad juhi ja sõiduki andmeid pärast seda, kui rakendus need andmed avalikustab, ning kui dokumendid on korras, siis tellimus tühistatakse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kohtuväline menetleja ja maakohus tuvastasid V-J. Mironovile

§ 88järgi etteheidetava teo faktilised asjaolud lubamatute tõendite alusel.

15. V-J. Mironovit karistati

§ 88järgi selle eest, et ta osutas 4.

märtsil 2020 infoühiskonna teenuse Bolt vahendusel tasulist taksoveoteenust mootorsõidukiga, millel polnud

§ 54lg 2 kohaselt nõutavat sõidukikaarti.

Taksoveoteenuse väidetav osutamine seisnes selles, et pärast Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku tehtud tellimuse aktsepteerimist rakenduses Bolt saabus menetlusalune isik mootorsõidukiga Mazda tellimuses märgitud aadressi vahetusse lähedusse. 16. Menetletavas asjas koguti kõik tõendid väidetava väärteo kohta taksoveoteenuse tellimise toiminguga või vahetult selle tulemusel. Taksot tellimata ei oleks juht saanud tellimust vastu võtta ega sõita tellimuses märgitud asukohta. Kui juht ei oleks tellimust aktsepteerinud, ei oleks menetleja näinud Bolti kliendirakenduses juhi ja sõiduki andmeid ega oleks saanud kontrollida teenuse osutamiseks vajalike dokumentide olemasolu. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kui taksoveoteenust osutatakse infoühiskonnateenuse Bolt vahendusel, teeb sõitja klientidele mõeldud rakenduse kaudu tellimuse ning sõidukijuht võtab juhtidele mõeldud rakenduse kaudu 3

(7)4-20-1588 tellimuse vastu. Kliendirakenduses ei ole juhi ega sõiduki andmed näha enne seda, kui juht on kliendi tellimuse vastu võtnud. Seega on ekslik maakohtu tõdemus, et rakenduses Bolt on juhi andmed näha kõigile sisselogitud klientidele juba enne takso tellimist. Kohtuväline menetleja kinnitas Riigikohtu küsimusele vastates, et enne takso tellimist menetleja ametnik juhi ja sõiduki andmeid ei näe.
  1. Nii kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused kui ka kohtuvälise menetleja ametnikust tunnistaja ütlused kinnitavad, et käsitletaval juhul tellisid ametnikud takso (ehk taksoveoteenuse) riikliku järelevalve menetluse käigus, kontrollimaks infoühiskonnateenuse vahendusel taksoteenuse osutamise nõuetele vastavust ja kõrvaldamaks võimalikke korrarikkumisi (vt ka käesoleva otsuse punkt 2). Järelevalvemenetluses kogutud tõenditele on tuginetud ka käsilolevas väärteomenetluses V-J. Mironovi karistamisel.
  2. Väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses – sh riikliku järelevalve menetluses –, kui seejuures on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning tõend on paigutatav mõne kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 4-18-51/15, p-d 6–7). Muu hulgas võib väärteomenetluses olla iseseisvaks tõendiks riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestis (VTMS § 31 lg 11).
  5. Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 esimene lause ja § 11). Täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning menetlusnormid peavad olema seda üksikasjalikumad, mida intensiivsem on põhiõiguste riive (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 41).
  10. Rakenduses Bolt tellimuse esitamise ja selle aktsepteerimise tulemusel tekib tellija ja vedaja vahel tsiviilõiguslik suhe ning ühtlasi saavad tellijale teatavaks teatud andmed sõiduki ja selle juhi kohta. Tellides riikliku järelevalve jaoks taksoveoteenust, nagu Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet seda menetletavas asjas tegi, varjab järelevalve tegija oma tegelikku identiteeti ja eesmärki ning sõidukijuht ei ole järelevalvemenetlusest teadlik. Tellimust esitades jätab järelevalve tegija sõidukijuhile eksliku mulje, et ta on klient, kes soovib taksoveoteenust. Seeläbi sekkub täitevvõim vedaja lepinguvabadusse, mis on osa eneseteostusvabadusest (PS § 19), ning ettevõtlusvabadusse (PS § 31), samuti õigusesse informatsioonilisele enesemääramisele (PS § 19). Põhiõiguste riive on intensiivsem, kuna järelevalvemenetlus toimub varjatult.
  11. Seetõttu tuleb Riigikohtul leida järgnevalt vastus küsimusele, kas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikel oli riiklikku järelevalvet teostades õigus tellida tõendusteabe kogumiseks infoühiskonna teenuse Bolt kaudu taksoveoteenust.
  12. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et korrakaitseorgani tegevus infoühiskonna teenuse abil taksoveoteenuse tellimisel, kogumaks teavet selle kohta, kas taksoveoteenust osutades järgitakse seaduse nõudeid, vastab olemuslikult kontrolltehingu tunnustele. 23.

§ 3

lg 2 esimese lause järgi on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas 4

(7)4-20-1588 sõitja ootamine. Taksovedu on ühistranspordi kui tasulise sõitjateveo (

§ 2

) alaliik ning seda osutatakse reisija ja vedaja vahel sõlmitud reisijaveolepingu (VÕS § 824 jj) alusel. Riigikohus on leidnud, et reisijaveoleping loetakse sõlmituks tellimuse täitmiseks võtmisega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-136-16, p 14). Sõlmides taksot tellides reisijateveolepingu ühistranspordiseadusest tulenevate järelevalveülesannete täitmiseks, teeb korrakaitseorgan menetlustoimingu, mida Eesti õiguskorras käsitatakse kontrolltehinguna.
  3. Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga korrakaitse erimeedet ei näe ette korrakaitseseadus (KorS), kuid seda on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lg-tes 4–8; tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63; lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43; toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lg-tes 3–7; alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s
  5. Eelmises punktis viidatud norme üldistades saab järeldada, et kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki, milleks üldjuhul on õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamise kontrollimine (TKS § 63 lg 2; JäätS § 1192 lg 5; AS § 521 lg 5; TubS § 332 lg 5). Kontrolltehingu puhul näeb seadus ette spetsiaalse aluse kalduda kõrvale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg-s 1 ja KorS § 11 lg-s 1 sätestatud menetluse avalikkuse põhimõttest. TKS § 63 lg 3, JäätS § 1192 lg 5, TNVS § 54 lg 4, AS § 521 lg 5 kui ka TubS § 332 lg 5 näevad erinormidena muu hulgas ette, et kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud.
  6. Ühtlasi on seadusandja vabastanud kontrolltehingu tegija kontrolli tegemiseks sõlmitud lepingu täitmise kohustusest ja piiranud teise poole õigust nõuda lepingu täitmist või kasutada muid võlaõigusseaduse § 101 lg-s 1 ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Nimelt näevad kontrolltehingu tegemist lubavad seadused ette, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine (JäätS § 1192 lg 8; TKS § 63 lg 11; TNVS § 54 lg 7; AS § 521 lg 1 ja TubS § 332 lg 9).
  7. Samas on seadusandja kehtestanud kontrolltehingute tegemisele piiravaid tingimusi. Näiteks jäätmeseaduse alusel kontrolltehingu tegemise peab otsustama Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik (JäätS § 1192 lg 4). Alkoholi- või tubakaseaduses ette nähtud kontrolltehingu tegemist tohib lubada vaid korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik (AS § 521 lg 4 ja TubS § 332 lg 4). Üldjuhul on kontrolltehingut lubatud teha vaid siis, kui õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või ohu või korrarikkumise väljaselgitamine, tõrjumine või kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik või on see oluliselt raskendatud (TKS § 63 lg 1; LMS § 43 lg 2, TNVS § 54 lg 3, AS § 521 lg-d 1–2; TubS § 332 lg-d 1–2).
  8. Niisiis on seadusandja pidanud vajalikuks sätestada osas riiklikku järelevalvet reguleerivates eriseadustes kontrolltehingu tegemiseks spetsiaalsed ja piiratud õiguslikud alused ning reguleerinud ka kontrolltehingu tegemise korda. Seegi välistab võimaluse asuda seisukohale, et teostades riiklikku järelevalvet mõne sellise eriseaduse alusel, mis kontrolltehingu tegemist ette ei näe, tohib korrakaitseorgan rakendada kontrolltehingu materiaalsetele tunnustele vastavat meedet ka ilma volitusnormita.
  9. Maakohus leidis, et menetleja kõneks olevad toimingud olid seadusega kooskõlas, kuna tuginesid

§ 81lg 1 punktidele 1–4 ning §-le 84.

Samas jäi maakohus üldsõnaliseks ega täpsustanud, milline neist normidest annab riikliku järelevalve tegijale õiguse tellida infoühiskonna teenuse vahendusel taksoveoteenust. 5

(7)4-20-1588 30.

§ 81

sätestab ühistranspordi (tasulise sõitjateveo) üle riikliku järelevalve teostaja õigused ja kohustused. Paragrahvi esimese lõike esimene punkt annab õiguse teostada järelevalvet takistamatult ja ette teatamata. Osutatud säte ei hõlma iseseisvat õiguslikku alust isiku õigusi piirava toimingu tegemiseks, vaid reguleerib toimingute tegemise korda. Seejuures ei tähenda võimalus teha toiming ette teatamata, et menetleja võiks kõrvale kalduda haldusmenetluse seaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud menetluse avalikkuse nõudest ning haldusorgani selgitamiskohustusest. HMS § 7 lg-s 1 ette nähtud üldreegli kohaselt on haldusmenetlus avalik. KorS § 11 lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning HMS §-s 36 nimetatud asjaolude kohta. Kliendirakenduse kaudu taksoveoteenust tellides Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikud osutatud nõudeid ei järginud. Selgitamiskohustust piiravad küll KorS § 11 lg-d 1 ja 2, kuid neid saab kohaldada üksnes asjakohaste seaduses ettenähtud korrakaitsemeetmete kasutamise korral – eelkõige meetmed, mille eesmärk on andmete saamine ilma selle adressaadi teadmata (vt korrakaitseseaduse eelnõu (SE 49–Riigikogu XI koosseis) algatamise seletuskiri, lk 31). 31.

§ 81

lg 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud õigust siseneda ühissõidukisse või seda matkivasse sõidukisse, nõuda dokumente ja isikut küsitleda ning tuvastada isikusamasust, saab infoühiskonnateenuse vahendusel osutatava taksoteenuse puhul kasutada üksnes pärast seda, kui taksoveoteenus on tellitud. Õigust takso tellimiseks infoühiskonnateenuse vahendusel nimetatud sätted ei anna. Kõnealused normid on kohased järelevalve teostamiseks

§ 3

lg-s 2 ette nähtud taksoveoteenust osutavate tavataksode üle (nt taksopeatuses seisev taksotunnustega sõiduk), kuna neid on võimalik teistest sõidukitest väliste tunnuste järgi eristada. Isegi kui nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et Bolti rakendus on virtuaalne taksopeatus, ei saa seda võrdsustada tavapärase taksopeatusega, kuna taksode ja juhtide nägemiseks on esmalt tarvis takso tellida. 32. Õiguslikku alust selleks, et teha riikliku järelevalve käigus taksoveoteenuse tellimiseks kontrolltehing, ei sätesta ka

§ 84, mille kohaselt võib politseiametnik dokumentideta veo katkestada.

Ka selle sätte kohaldamiseks infoühiskonnateenuse vahendusel taksoveoteenuse osutamisel on vaja enne takso tellida. 33. Seega ei anna ühistranspordiseadus riikliku järelevalve tegijale õigust tellida Bolti kliendirakenduses sõitjana esinedes taksot eesmärgiga kontrollida, kas taksoveoteenuse osutajal on olemas seadusega nõutavad dokumendid. Sellist volitust ei tulene ka korrakaitseseadusest, milles sätestatud järelevalve erimeetmeid lubab ühistranspordiseadus järelevalve teostajal piiratud ulatuses kasutada (

§ 81lg 3).

  1. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et korrakaitseorgan ei saa põhiõigusi piirava menetlustoimingu alusena tugineda üksikisiku põhiseadusest või seadusest tulenevatele õigustele. Üksikisiku õigused ei laiene põhiõigusi piiravale avaliku võimu kandjale (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-63-16, p 15). Ametnikud, kelle kaudu haldusorgan menetlust toimetab, ei saa kasutada neile kui eraisikutele seadusega antud õigusi selleks, et avardada oma ametialaste volituste raame. Seega ei järeldu asjaolust, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikel on eraisikuna õigus infoühiskonna teenuse Bolt kaudu taksoveoteenust tellida, et nad tohiksid kasutada seda õigust tõendusteabe kogumiseks järelevalvemenetluses. 6

(7)4-20-1588
  1. Järelikult ei saa taksoveo teenuse osutamise üle järelevalve tegemiseks kontrolltehingut kasutada. Sellise toimingu tegemine on oluline menetlusõiguse rikkumine, mistõttu ei ole selle tulemusel saadud tõendid väärteomenetluses lubatavad.
  2. Käsilolevas asjas ei ole menetlusalusele isikule ette heidetav tegu kontrolltehinguga kogutud tõendusteabeta nõuetekohaselt tuvastatav. Järelikult tuleb väärteomenetlus V-J. Mironovi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  3. Kassatsioonis taotletakse menetluskulu jätmist kohtuvälise menetleja kanda. Andmeid kassatsioonimenetluse kulu kohta pole Riigikohtule esitatud. Küll esitas kaitsja kaebuses maakohtule taotluse hüvitada V-J. Mironovile 1536 eurot valitud kaitsjale makstava tasu katteks, kandes selle summa õigusteenust osutava OÜ Juridicum pangakontole. Riigikohus märgib, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohtupraktikas on leitud, et valitud kaitsjale makstud tasu arvamine menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 1) hulka eeldab seda, et kohtule oleks esitatud kaitsjatasu maksmise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavad dokumendid. Selliste dokumentide esitamata jätmise korral kohus ei hinda, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna, ja jätab taotluse rahuldamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a määrus nr 1-17-1205/147, p 34 ja
  6. oktoobri
  7. a otsus nr 1-17-3858/68, p 18). V-J. Mironovi kaitsja pole esitanud ei maakohtule ega Riigikohtule dokumente, mis kajastaksid V-J. Mironovi kohustust õigusteenuse eest tasuda. Seetõttu jätab kolleegium kaitsja taotluse menetluskulu hüvitamist puudutavas osas rahuldamata.
  8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  9. mai
  10. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse V-J. Mironovi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse lõpetamise tõttu jätab kolleegium läbi vaatamata kaitsja taotluse

§ 81

põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, sest praeguses kohtuasjas tehtav lahend selle normi põhiseaduspärasusest ei olene ja seega pole tegemist ka asjasse puutuva sättega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause mõttes. Menetluskulu hüvitamise taotlus jääb rahuldamata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 39. Väljaspool väärteoasja lahendamise piire märgib Riigikohus, et riikliku järelevalve teostajale ühistranspordiseaduses antud õigused on infoühiskonnateenuse vahendusel osutatava taksoveoteenuse üle tõhusa järelevalve tegemiseks puudulikud. Taksoveoteenuse osutamisel kasutatava sõiduki nõuetele vastavuse kontrollimiseks on seadusandjal võimalik näha ette näiteks korrakaitseorgani õigus ilma taksot tellimata tutvuda juhtidele mõeldud rakenduses olevate sõidukite andmetega. Samas võiks seadusandja de lege ferenda kehtestada ühistranspordiseaduses ka kontrolltehingu tegemise võimaluse, tuvastamaks muu hulgas näiteks seda, kas sõidukit juhib ka tegelikult kliendirakenduses näidatud inimene ja kas juhil on

§ 54lg 3 kohane teenindajakaart. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.