KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoobril 2020.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3269 Kohtunik Margot Mikler Sekretär Moonika Rubizova

) § 73 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, s.o. 100 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest Tallinna Linnakantselei arvele. Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas J. V. kaebuse koos lisadega. Kaebuse kohaselt kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebaja leiab, et A. P. tegi otsuse formaalselt, jättes asja tegelikud olud välja selgitamata ja arvestamata. Kohtuväline menetleja menetles sündmust kaebuse esitanud majaelaniku häguste fotode alusel. Ülal märgitud otsusega karistati teda rahatrahviga 25 TÜ 100 eurot põhjendusega - teostas kinnistul xxxx omavoliliselt ühe suurema puu (mänd) ja samas kasvavate elujõuliste mändide okste raiet ilma nõutava kohaliku omavalitsuse loa olemasoluta. A. P. teatas, et väljakutsumise põhjus on puu ja okste omavoliline raie xxxx kinnistul. A. P. soovitas tavamenetluse asemel nõustuda kiirmenetlusega, kuna mõlemal juhul saab anda oma seletuse ja otsuse tasuta kohtusse kaevata, kiirmenetluses saab otsuse kohe kätte, kuid tavamenetluses tuleb veel protokoll vormistada, see võtab palju aega ja trahv tuleb ilmselt suurem. Kaebaja ei ole nõus talle süüks pandava raie omavolilisusega järgmistel asjaoludel: Elanikud juhtisid tähelepanu kahele elamu krundil kasvavale männile, mille tüved olid nii tõsiselt vigastatud, et neid oli valus vaadata. Xxxx korteriühistu juhatus taotles ettenähtud korras neile kahele rikkega männile (juhatuse koosoleku protokoll 05.juulist 2017) raieluba. Raieluba nr. 28157, 24.08.2017 anti neist ühele – juurekaelast alates ohtlikult mäda tüvega männile (foto 1). Teine, mis on kole küll, aga tüvi on tugevam, luba ei antud ja puu seisab omal kohal (foto 2). Okste lõikamise kohta kinnitas menetlejale, et lõikas lähimalt kõrval puult ainult kuivi oksi, sealhulgas 2-3 lume raskuse all murdunud oksa tüügast. Tallinna linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr. 17 § 3 lg 2 p 4 kohaselt raieks ja hoolduslõikuseks ei ole vaja luba taotleda kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks. Menetleja leidis, et luba oleks olnud siiski vaja taotleda selleks, et teada saada, millised on kuivanud oksad. Küsis menetlejalt kas on ka mõni tõend elujõus okste lõikamise kohta ja vaatasid toimiku fotot nr.2, hallikad laigud pidavat näitama äralõigatud elujõuliste okste kinnituskohti. Nelja puu tüvele on hallikate laikude juurde pastakaga viis ringi joonistatud, aga neist neljast puust ainult ühelt lõikas kuivi oksi. Mida need hallikad laigud 2 võiksid näidata, jäi kaebajale arusaamatuks. Keskkonnaameti dendroloog S. J. teatas ülekuulamise ajal menetleja järelpärimisele, et kuivanud oksi võib lõigata loata. Palus menetlejat A. P.a menetlemisel lähtuda mitte ainult M. S. kaebuses toodud subjektiivsest arvamusest suure männo ja naaberpuude elavate okste lõikamine. Need elavad oksad, mida kaebaja maas või koormas võis näha, pärinesid sellelt samalt langetatud männilt, mille ladvaosas oli veel elavaid oksi. Menetleja palus selgitada, miks jäi raie loas näidatud tähtajaks tegemata. Põhjuseid on kaks: esiteks, ekslikult jäi kaebajale meelde, et luba kehtib kaks aastat. Teiseks, 05.07.2018 algas elamu renoveerimine tähtajaga 15.05.2019, mis tegelikult venis detsembrisse, viimane makse 11.12.

1. Tööde planeeritud mahus 180 tuhat eurot oli iga sent arvel (ühistul oli kogutud 97 tuhat ja planeeritud laen 80 tuhat eurot). Raietöödele saadud hinnapakkumise esitas A. P.ale toimikusse võtmiseks, see oli 1380 eurot, sellist raha ei olnud võimalik siis kulutada ja puu seisund hetkel seda ka ei nõudnud. Lisaks paiknesid ehitajate jäätmemahutid parkla nurgas kohe selle puu juures (foto 3), kuna see oli ainus sobiv koht. Menetleja tundis huvi ühistu juhtimise ja haljastuse kohta. Andis teada, et Xxxx ühistu juhatuses on igast trepikojast esindaja, kokku 4 ja esimees. Kodukorra (ptk.1p.5) ja 05.07.2017 juhatuse otsuse (lisatud) alusel on krunt 3341m2 tinglikult jaotatud üldalaks ja personaalse vastutusega lillealadeks, umbes 100m2 , kus konkreetne korter hoolitseb püsikute, suvelillede ja väikepõõsaste eest (foto 5 ja 6). Elanike heatahtliku tunnustuse saatel on kaebaja tasuta ette kasvatanud, istutanud, kastnud ja võra kujundanud kolmel, nüüdseks 4m kõrgusel noorel pärnal ja ühel jalakal, krundil on kaks õunapuud ja mirabell, pihlakad, toomingad, madalad kuused ja mitmesugused ilupõõsad. Kaebuse juurde esitatud fotosid (Fotokoond krundile lisatud kõrghaljastus) menetleja toimikusse ei võtnud. Selle ligi tunniajalise vestluse järel vormistas menetleja tema ülekuulamise protokolli ja otsuse. Otsust kuuldes oli kaebaja solvunud. Korteriomanikud ja juhatus, ühistu on püüdnud mitte ainult keskkonnahoidlikult, vaid ka keskkonda hoolikalt luues majandada ja selle eest trahvima hakata on lihtsalt ülekohtune. Menetleja leidis, et 100 eurot on ju väike trahv, peaks olema jõukohane, ta olevat võinud teha ka 1200 eurot. See ütlus tõendab, et otsus oli kaalutlemata. Karistamise õigustamiseks püüdis A. P. tuua paralleeli auto juhtimisega, küsides, kas võib autot juhtida aegunud juhiloaga. Selgitasin, et võrdlus ei ole üldse asjakohane, kuna juhiluba antakse juhi oskuste kohta ja on ka liiklusseaduses eraldi rõhutatud (LS § 96 Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument), mis on ka mõistetav. Raieluba antakse mitte raiuja oskuste tõendamiseks, vaid selle kohta, et kohalik omavalitsus on puu seisundi ja väärtuse üle vaadanud ja nõustub selle maha võtmisega. Selline protseduur oli edukalt läbitud, luba oli olemas. Loal märgitud ühe aasta jooksul raiumine on norm, aga sellest kõrvale kaldumise eest ei ole karistust ette nähtud, mis on ka mõistetav, sest vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr.34, 03.05.2006 tuleb haige ja ohtlik puu välja raiuda. Sellise puu raiumist ei saa pidada loodusele kahju tekitamiseks. Kaebaja järelpärimisele, kas raieloa aastase tähtaja kohta on teada ka põhjendusi, vastas Tallinna kommunaalameti haljastuse osakond eitavalt. Järelikult tuleb seda pidada lisatingimuseks, millest peaks küll kinni pidama, aga eeskiri võiks sellest ka loobuda. Käsitletavast väärteoasjast nr.410120008369 nähtub, et otsus võis menetlejal olla tehtud juba enne minu kui menetlusaluse isiku ülekuulamiset. Ülekuulamine toimus 15.07.2020, kuid tiitellehel on otsuse tegemise ja kätteandmise ajaks märgitud päev varem, 14.07.
2. Ka see tõendab, et menetlus on toimunud pealiskaudselt. Arvestatud on M. S. hägusaid fotosid ja ütlusi. Kõrvale on jäetud raieloa andnud dendroloogi S. J. ja kaebaja selgitused, ning looduskaitseseaduse mõttest tulenev. S. J. kinnitab oma vastuses 22.maist 2020 menetlejale, et mänd oli mäda ja ohtlik puu ja just selle puu kohta oli luba taotletud ja väljastatud. Kõrvalpuude elujõuliste okste hoolduslõikuse kohta ei ole ühtegi tõendit. Menetleja on võrdsustanud loa tähtaja ületamise loata raiena. Sellega ei saa nõustuda.

§ 45

näeb ette, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Selle puu raiumiseks oli luba seaduslikult taotletud ja vormistatud. Seega ei toimunud

§ 45rikkumist.

Puu mahavõtmine 3 toimus eelpool toodud asjaoludel loa tähtajast hiljem. Seda ei saa võrdsustada omavolilise, ilma loata puu mahavõtmisega. Kaebaja kahetseb, et ülalnimetatud põhjustel ei õnnestunud raieloal antud tähtajast kinni pidada, kuid ohtliku puu kõrvaldamine oli pigem heategu kui väärtegu, sest keegi ei tea, kui kaua oleks see puu loodusjõududele veel vastu pannud. Antud puu mahavõtmisega ma ei tekitatud kahju loodusele, inimeste tervisele ega varale. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja kaebuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb kaebusele vastu. M. S. edastas kohtuvälisele menetlejale 15.05.2020 e-posti teel avalduse ja kaks fotot, mis olid tehtud enne ja pärast puude raiet aadressil Xxxx ning avalduse ja fotode alusel algatati väärteomenetlus, et selgitada välja rikkumisega seonduvad asjaolud. Antud meilis oli ka viide interneti aadressile, millest nähtub, et 17.07.2017 väljastatud raieluba aadressile Xxxx on kehtetu. Kohtuväline menetleja teostas M. S.lt esitatud fotodest vaatluse ning vormistas need asitõendina käsitlevate fotode vaatlusena toimiku materjalide juurde. Kohtuväline menetleja edastas 15.05.2020 e-posti teel päringu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti töötajale S. J.le, Xxxx raieloa olemasolu kohta. S. J. vastusest nähtub, et raieluba menetluses ei ole ning mänd, millele oli raieluba paar aastat tagasi antud, on nüüdseks aegunud. Kohtuväline menetleja kuulas üle 03.06.2020 tunnistajana üle M. S. ning märkis ütlused ära tunnistaja ülekuulamise protokollis 03.06.

1. M. S. oma tunnistaja ütlustes märgib järgmist: ,,
2. mail 2020 avastasin juhuslikult töölt tulles, et meie kinnistu õuealas oleva parkla haljasalalt on kadunud üks mänd. Samas oli ka meie korteriühistu esimees J. V. maasturitüüpi autoga, millel oh järelkäru taga ja korjas veel maas olevaid männioksi ning tõstis kärule. Kuna meil on varasemalt juba konfliktid, siis ei hakanud ma temaga vestlema ja läksin tuppa. Võtsin oma koera ja läksin uuesti välja. Selleks ajaks oli J.V maja küljel oleva parkla juurde läinud, ka auto oli nüüd seal ja saagis seal kasvavatel puudel mootorsaega oksi, ise redeliga puutüvele toetudes. Hoovis jalutades märkasin, et seal kus oli mänd kadunud, oli kasvavatel elujõus mändidel oksi 1õigatud. Näha oh värskeid 1õikepindu. Peale koeraga jalutamist vaatasin kodus arvutist raielubade registrisse, kas esimehel oli raieluba ikka olemas. Leidsin, et mingit luba ei olnud. Sain ka teada, et luba oli 2017 a. luba oli küll väljastatud kuid see oli ammu kehtetu. Teavitasin sellest munitsipaalpolitseid nii telefonitsi kui kirjalikult. Saatsin kirjaga kaks fotot, üks foto oli tehtud aprillis 2020 sellest kohast, kus nüüdseks mändi enam pole. Sellel pildil on mänd kenasti veel olemas. Teise pildi tegin 14.mail, mil märkasin männi asemel tühja kohta". Samuti selgitas M. S., et ta on sama maja elanik ja ühistu liige ning peaks kursis olema kõigi otsustega, ka puude raie otsustega, kuid keegi pole midagi küsinud ega otsust puuraieks esitanud. Kaebaja oma kaebuses märgib, et puuraie jäi tähtaegselt raie loal märgitud tähtajaks täitmata, kuna ekslikult jäi talle meelde, et raieluba kehtib kaks aastat ning teiseks, et elamu renoveerimine algas 05.07.2018 tähtajaga 15.05.2019, mis tegelikult venis detsembrisse. Samas märgib kaebaja, et raietöödele saadud hinnapakkumise esitas ta kohtuvälise menetlejale toimikusse võtmiseks, kuid sellist raha 1380 eurot ei olnud võimalik kulutada. Kohtuvä1ine menetleja on seisukohal, et kaebaja põhjendused raieloa kehtivuse aja osas on vastuolulised. Raieloalt nähtub, et avaldus on esitatud 17.07.2017 ning selle väljastamise kuupäev on 24.08.
3. Raieloal on selgelt märgitud, et raieluba annab õiguse puu raieks ühe aasta jooksul. Seega oh raieluba kehtiv kuni 25.08.
4. Kaebaja esitatud hinnapakkumisest nähtub, et see on koostatud 27.09.2018, seega oh raieluba selleks ajaks juba kehtetu. Kohtuväline menetleja edastas kaebajale 9.07.2020 kutse ilmumiseks kohtuvä1ise menetleja juurde 15.07.2020 kell 13:00 ütluste andmiseks väärteoasjas, mis on alustatud

§ 73järgi.

Kaebaja oma kaebuses väidab, et kohtuväline menetleja teatas talle, et väljakutsumise põhjuseks oli puu ja okste omavoliline raie Xxxx kinnistul ning soovitas tavamenetluse asemel nõustuda kiirmenetlusega, kuna mõlemal juhul saab anda seletuse ja otsuse tasuta kohtusse kaevata ning kiirmenetluses saab otsuse kohe kätte 4 kuid tavamenetluses tuleb veel protokoll vormistada, see võtab palju aega ja trahv tuleb ilmselt suurem. Kohtuväline menetleja ei nõustu eelmärgituga, et kohtuväline menetleja selliseid selgitusi kaebajale andis, eelkõige kiirmenetlusega nõustumise osas. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 55 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s

1. Kohtuväline menetleja kohustus on selgitada menetlusealusele isikule menetlusviise ja vorme, sealjuures ka menetlusdokumentide vormistamise ja kättesaamise võimalusi ning tähtaegu, samuti trahvimäärasid. Kohtuväline menetleja andis kaebajale võimaluse valida menetlusviisi vorm, kuna asjaolud olid selged ning kaebaja ka ise oma ütlustes tunnistas talle süüks pandud asjaolusid. Kaebaja oma ütlustes menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kiirmenetluses märgib, et 5.07.2017 koosoleku otsusega tuli taotleda raieluba kahele männile. Taotluse esitas Tallinna Keskkonnaametile. Ühele männile luba ei antud kuid teisele männile anti luba 24 08.2017, mille kehtivus oli 25.08.
2. Kaebaja selgitas, et peale loa väljastamist võttis 27.09.2018 hinnapakkumise raie 1äbiviimiseks kuid paraku oli maksumus liialt kõrge ega võimaldanud ühistu rahalistest seisundist tingituna seda teostada. Samas ütlustes märgib kaebaja järgmist: ,,Täpselt ei mäleta kuid vist oli 14.05.2020 kui teostasin männi raiet ja mändide oksad said eemaldatud, enamjagu kuivanud kuid üks sai kannatada männi raie ajal ja mõni oli lumeraskuse all saanud kannatada. Teostasin raiet koos oma pojaga ja nii korrektselt kui sai.". Asjaolu, et kaebaja oli teadlik puuraie teostamise ajal raieloa kehtetusest, kinnitab kaebaja ülekuulamise protokollis antud ütlustes: ,,Raie tegemisel 1ähtusin sellest, et mis siis ikka sellest nii väga on, et mõned aastad loast üle on 1äinud. Loa uuendamisele ma ei mõelnud. Täpsustan: minu arusaama järgi läks üle mõni kuu, mitte aasta". Seega on kaebaja süü, tõendatud tema enda ütlustega,

§ 45nõuete rikkumises.

Kohtuväline menetleja viis kaebaja suhtes läbi kiirmenetluse, kuna asjaolud olid selged ning kaebaja tunnistas ise oma süüd ning nõustus kiirmenetlusega. Kohtuväline menetleja tutvustas kaebajale tema õigusi ja kohustusi VTMS §-s 19 kohaselt, mida kinnitab ka kaebaja allkiri. Samuti on kaebaja omakäeliselt kinnitanud nõustumist kiirmenetluse 1äbiviimisega, seega on kaebaja väited kaebuses nagu oleks kohtuväline menetleja sundinud teda kiirmenetluse läbiviimiseks, alusetu väide. Kohtuväline menetleja vormistas 15.07.2020 kaebajale otsuse kiirmenetluses. Väärteo lühikirjelduse kohaselt kaebaja: ,,Rikkus

§ 45

nõudeid sellega, et teostas tiheasustusalal puuraiet ja elujõus mändidel hoolduslõikust ilma nõutava kohaliku omavalitsuse loa olemasoluta. Õigusvastane tegu oli toime pandud sellega, et teostas/korraldas kinnistul Xxxx omavoliliselt ühe suurema puu (mänd) ja samas kasvavate elujõuliste mändide okste raiet (raieluba oh väljastatud 17.07.2017). J. V. oleks pidanud raie teostamiseks taotlema Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti haljastuse osakonna metsavaht-dendroloogilt luba ning alles peale raieloa väljastamist korraldama raiet. J. V, kes on ise ka Xxxx korteriühistu esimees, pidi teadma Tallinnas kehtivaid õigusakte, jättis aga kohustuslikud toimingud tegemata. Sellega on J. V. toime pannud ettevaatamatu teo hooletuse vormis, millel õigusvastasust vä1istavad asjaolud puuduvad.". Tiheasustusalal on puude ebaseaduslik raie, ilma kehtiva raieloata keelatud. Xxxx asub Tallinnas, Nõmme linnaosas, seega ei ole vaidlust, et tegemist on tiheasustusalaga. Kaebaja süü kvalifitseerus

§ 73

lg 1 järgi, mille kohaselt tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega lähtudes eeltoodust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebaja toimepandud tegu

§ 45

järgi on tõendatud väärteoasjas kogutud tõendite alusel kogumis: avaldus, 3 sündmuskohal tehtud fotode vaatlusprotokoll, fotodega, asukohaskeemiga, tunnistaja ütlustega ja e-kirja vahendusel metsavaht-dendroloogi kommentaar ning menetlusaluse isiku ütlused. Samuti on kohtuvä1ine menetleja seisukohal, et kaebaja suhtes on kohtuväline menetleja väärteomenetluse õigesti läbi viinud ning menetlusnorme rikkunud ei ole ning kaebajale koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410120008369 on õiguspärane 5 ning kaebajale määratud rahatrahv

järgi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et raie ja hoolduslõikusloa andmise korra § 4 lg 1, see sätestab, et loa andmisel võib seada kõrval tingimuseks uue puu istutamise kohustuse, neile sellist tingimust ei seatud, aga Xxxx krundil on uutele puudele ilma ametliku kohutusetagi alati ruumi antud ja ka vanu puid hoitud. See aga oli inetu ja ohtlik puu, mille mahavõtmise eest tema või kellelegi teise juhatuseliikme või selle kinnisvara omanike karistamine on solvav ja ülekohtune. Seda enam et Tallinna Linnavalituse määruse nr 34 (

1. maist 2006) § 7 lg 5 ütleb: haige ja ohtlik puu tuleb välja raiuda. Sündmuskohal käinud Tallinna Linnavalituse dendroloog S. J. kinnitab oma vastuses kohtuvälise menetleja järelpärimisele, et mänd oli mäda ja ohtlik puu, ja just selle puu kohta oli luba taotletud ja ka luba väljastatud. Kõrvalpuude elujõuliste okste hoolduslõikuse kohta ei esita dendroloog ühtegi viidetki, ja seda tegelikult ei toimunudki, kust see võetud on, kaebaja ei tea. Üheti kõrval kasvanud puuoksa ei ole ära lõigatud. Menetleja on võrdsustanud loa tähtaja ületamise loata raiena. Sellega ei saa nõustuda looduskaitseseaduse § 45 näeb ette, et tiheasutusalal asuvaid üksik puid tohib raiuda kohaliku omavalituse loa alusel. Luba ongi selleks vajalik, et kohalik omavalitus vaataks selle puu üle ja võtaks seisukoha, kas tohib või ei tohi, me tegime taotluse 2 puule, ühele anti luba, teisele ei antud ja teine seisab siiamaani üleval. Selle puu raiumiseks oli luba seaduslikult taotletud ja vormistatud. Kohaliku omavalitus oli selle puu kohta oma seisukoha öelnud, seega ei toimunud looduskaitseseaduse § 45 rikkumist. Puu mahavõtmine toimus majanduslikel asjaoludel loa tähtajast hiljem, seda ei saa võrdsustada omavolilise ilma loata puu mahavõtmisega. Kaebaja kahetseb, et majanduslikel põhjustel ei õnnestunud raieloal antud tähtajast kinni pidada, kuid ohtliku puu kõrvaldamine oli pidev heategu kui väärtegu. Sest keegi ei tea, kui kaua oleks see puu loodusjõududele veel vastu pannud. Kaebaja palub väärteo otsus tühistada ja menetlus lõpetada ning kulutatud aja eest isiklikku hüvitist 300 eurot Tallinna linnalt. Kaebaja repliigi korras selgitas, et keskendutakse valele asjale, keegi ei vaidle puu raiumise üle, puu on raiutud, puu on tema raiunud, see on õige. Aga selle eest karistuse määramine ei ole õige, 2017 aastal on välja antud luba ohtliku puu raiumiseks, seda enam on 2020 aasta kevadel see puu ohtlik, puu ei muutu ohutumaks, selles mõttes on õigesti käitunud, möönab, et oleks pidanud taotlema uue raieloa, aga raieloa taotlemine võtab aega terve kuu ja leida õige aeg puu raiumiseks. Väikse puu maha võtmine, see ei kujuta ohtu kellegi, töötsoon oli kaitstud, mingit ohtu ei ole üldse tuvastatud, need on oletused, et võib tekkida oht, ohtu ei olnud, seda ei ole tuvastatud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü on tõendatud kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, mis on väärteoasja toimikus, samuti ka tunnistaja M. S. ütlusega, kes kinnitas ka kohtuistungil teatud asjaolusid seoses selle puuraie teostamisega. Kaebaja ise oma menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kiirmenetluses tunnistab, et ta oli teadlik, et raieluba on kehtetu ja samuti ta ka märgib, et mis siis ikka sellest nii väga on, et mõned aastat loast on üle läinud ja loa uuendamisele ma ei mõelnud. Luba oli taotletud aastal 2017, raieloalt nähtub, et avaldus on esitatud 17 juuli 2017 ja väljastamise kuupäev oli
2. august. Raieloa menetlemine nagu nähtub, toimub üldjuhul väga kiiresti, kuid kaebaja on jätnud selle võimaluse kasutamata. Raieluba kehtis 25 august
3. Puu maha võtmine toimus maikuus 2020, seega oli see raieluba juba aegunud, nagu ka tunnistaja märkis, et korteriühistu liikmeid ei teavitatud sellest, et puu raie toimub. Tegemist oli kõrge männiga ja kinnistul on väga piiratud ala, ka 6 sõidukitele parkimiseks, see asjaolu, et ei olnud piiratud millegi ja teavitatud ka elanikke, siis seadis ohtu ka majaelanikud, fotolt nähtub, et ümber ringi on suured elumajad, kus elavad inimesed ja lapsed jooksevad päevad läbi ringi, seega seadis ohtu ka oma käitumisega majaelanikud. Et raieluba oli aegunud on väga oluline, kuna tegemist on tiheasutusalaga antud aadressil ja oleks pidanud taotlema uue raieloa. Kuna raieloa taotlemine ja menetlemine ei võta pikka aega, ei ole õigustatud, et kaebaja ilma raieloata puu maha võttis. Antud hetkel tegutses ta ainuisikuliselt ehk siis eraisikuna, koos oma pojaga, kehtivat raieluba ei olnud, seega on puuraie ebaseaduslik. Kaebaja kohapeal nõustus kiirmenetluse läbiviimisega, kiirmenetlust kohaldatakse juhul kui on väärteo toimepanemise asjaolud selged, antud hetkel olid asjaolud selged ja ka kaebaja ise tunnistas oma ütlustes oma süüd, ehk siis puuraiet. Kiirmenetluse kohaldamisel võib kohtuväline menetleja määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut suuruse rahatrahvi. Antud hetkel looduskaitseseaduse § 73 lg 1 millega siis on väärtegu kvalifitseeritud kõrgem trahvimäär 300 trahviühikut, ehk siis 1200 eurot. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale 25 trahviühikut ehk siis 100 eurot selle rikkumise eest, karistus on määratud sellepärast, et edaspidi ei käituks kaebaja enam sellisel viisil, et luba on aegunud ja minna lihtsamat vastupanu teed. Asjaolu, et raha ei ole, raha puudus, see ei ole õigustatav, ei tohi seada ohtu ei teiste inimeste elusid, kes seal korteriühistus elavad ja ka ümberkaudseid, seega leian, et väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid avaldus, sündmuskohal tehtud fotode vaatlusprotokoll, fotod asukohas, tunnistaja ütlused ja ekirjavahendusel dendroloogi kommentaari ja menetlusaluse isiku enda ütlustega ja ka tunnistaja ütlustega, seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud jätta tema enda kanda ja kohtuvälise menetleja otsus jätta jõusse. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja M. S., kes andis kohtuistungil, et 14 mail tuli ta töölt ja nägi, et härra V. koos mingi teise meesterahvaga olid maja eest maha võtnud männi. Antud momendil korjasid nad just kokku oksi ja tõstsid maasturi järelkäru peale need. Ta läks võttis kodunt koera ja tuli välja ning siis oli V. maja taga mootorsaag käes ja lõigati maha puu või oksad. Kuskil infotahvlil ei olnud puude mahavõtmise kohta mingit infot. Maja ees on autoparkla, seega ei saanud ilma teavitamata kuidagi puid maha võtta. Kuna ta teab, et ei tohi ilma loata puid maha võtta, siis ta uuris kas tegemist on seadusliku puu mahavõtmisega. Tuli välja, et luba oli 2017 antud ja see kehtis aasta ehk siis 2018 aastani. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 (väärteomenetluse lõpetamine, kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi) alusel. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: vaatlusprotokoll, raieluba, vastuse, kaebaja poolt esitatud fotod. 15.05.2020.a. vaatlusprotokollis on vaadeldud fotosid, mis on tehtud Xxxx kinnistul Tallinnas. Esimene foto on tehtud 2019 aastal, millel näha vahetult parkla ääres kasvavat suurt mändi ja foto nr 2 on tehtud 14.05.2020.a., millel enam mändi pole näha ning eemal kasvavatel suurtel puudel on märgata tüvedel värskeid okastüükaid; Raieluba nr 28157, millest nähtub, et avaldus on esitatud 17.07.2017, raie toimumise aadress Xxxx ning luba on antud ühe puu (mänd) sanitaarraieks. Raieluba annab õiguse puu raieks ühe aasta jooksul alates selle andmise kuupäevast, s.o. 24.08.
4. Raieluba kehtib sellest tulenevate kõrvaltingimuste täitmiseni. Raietöid ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil 01.04 –31.07 puudele, millel on mitte mahajäetud linnupesa; Päringu vastus, mille kohaselt metsavaht– 7 dendroloog S. J. on selgitanud, et menetluses ei ole ühtegi raieloa taotlust, paar aastat tagasi oli männi raieks luba antud, mis on aegunud. Antud mänd oli mäda ja ohtlik. Männi kõrval oli tundmatu lehtpuu, millest järel känd, mis võis olla alamõõduline; kaebaja poolt esitatud fotod. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

§ 45

kohaselt tiheasutusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011.a. määrusega nr 11 kehtestati „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Antud määruse § 2 p 5 kohaselt loetakse raieks – puu likvideerimine ning p 6 kohaselt on raieluba – luba, mis annab õiguse puu raieks ning määrab vajadusel selle kõrvaltingimused. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt tehakse puu raiet ja hoolduslõikust Tallinnas korra kohaselt antud loa alusel, mille annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Sama määruse § 8 lg 3 kohaselt on raieloa taotluse menetlustähtaeg 30 päeva arvates nõuetekohase taotluse (koos vajalike lisadega) esitamist. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud raieloa taotluse 17.07.2017.a. ning raieluba väljastati 24.08.2017 ühele männile. Antud raieloal on selgelt märgitud, et raieluba annab õiguse puu raieks ühe aasta jooksul. Seega oli raieluba kehtiv kuni 25.08.2018.a. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt toimus puude maha võtmine 14.05.2020.a. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta on võtnud ka hinnapakkumise raie kohta, millest nähtub, et pakkumine on tehtud 27.09.2018, seega oli raieluba selleks ajaks juba kehtetu. Kaebaja ka kohtuistungil tunnistas, et puud ei ole ja selle raius tema. Kohtu hinnangul on tegemist ebaseadusliku raiega ning kaebajal ei olnud mingit alust kõne all olevate puude maha võtmiseks alust ehk siis kehtivat raieluba. Tuvastamist on leidnud, et antud puu raiuti maha 14.05.2020, kuid J. V.il puudus raieluba. Seega on täidetud väärteo objektiivne külg. Siiski kohus peab selgitama mõnda kaebaja väidet. Kaebaja on seisukohal, et loa tähtaja ületamist ei saa võrdsustada loata raiena. Kuigi kaebaja ütlustest tuleb välja, et ta oli teadlik, et raie teostamiseks on vaja raieluba, muidu ta ei oleks ju 17.07.2017 raieloa taotlust üldse esitanud, seega kaebaja oli teadlik Tallinnas kehtivatest õigusaktidest. Samuti oli kaebaja teadlik raieloa kehtivusest ning ta oleks pidanud taotlema uut raieluba, mida kaebaja ei teinud, kuna lähtus, et 2020 aasta kevadel on see puu endiselt ohtlik, see puu ei muutu ohutumaks, kuid möönab, et oleks pidanud taotlema uuest raieloa, aga raieloa taotlemine võtab aega terve kuu, mida kaebaja ei pidanud vajalikuks oodata. Seega kaebaja väited on pigem enda süüd õigustavad. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et seaduste mitte tundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kohusetundlik inimene enne mingite otsuste tegemist kontrollib vastavaid seadusi ja kui esineb vajadus siis taotleb ka vastavaid lubasid. Antud juhul oli vajadus taotleda raieluba. Kaebaja on ka välja toonud väite, et keda oleks tegelikult pidanud trahvima, kas kaebajat või siis korteriühistust. Materjalides nähtub, et J. V. on äriregistri kohaselt KÜ Xxxx juhatuse liige ning kõikides ühistu õigustoimingutes on temal volitus esindada ainuisikuliselt või kolme juhatuse liiget ühiselt. Eelpool nimetatud määruse § 7 lg 1 p 1 kohaselt võib raieloa taotleda kasvukoha kinnistu omanik või omaniku volitatud isik. Tallinna linna omandis oleva maa korral on selleks kinnistu valitseja või valitsema volitatud asutus. Seega on J. V., kui volitatud isikuks, kes antud juhul oleks pidanud olema raieloa taotlejaks. Seega J. V., kui korteriühistu juhatuse 8 liige ei täitnud oma hoolsuskohustust. Sellega on täidetud väärteo subjektiivne külg. Seega leiab kohus, et J. V. pani toime

§ 73lg 1 sätestatud väärteo. Kar

S § 27 nähtuvalt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd kohus ega kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud menetluse käigus ühtegi õigusvastasust välistavat aspekti, peab lugema toime pandud teo õigusvastaseks. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et J. V. pani teo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega heites isikule ette hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegi täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et J. V. oli teadlik puu maha raiumiseks on vaja raieluba (kehtivat), mida aga ei olnud. Vaatamata raieloa puudumisele, otsustas J. V. korraldada ebaseadusliku raie. Seega pani menetlusalune isik J. V. väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

§ 73

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, summas kuni 1200 eurot või arest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati J. V.it

§ 73

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Edasi analüüsib kohus, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alusel, s.o. kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Arvestades J. V.i süü suurust ja süüdlase isikut esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. J. V. ei pannud tegu toime tahtlikult, ta avaldas aset leidnud sündmuses osas kohtuistungil kahetsust, et selline olukord on juhtunud ning ta on terve menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi selles, et rikkumine sai võimalikuks teadmatusest, ehk tema arvates toimis ta õiguspäraselt ega rikkunud seadust (kaebaja arvas, et kui luba välja antud, kui kehtetu, mis seal ikka siis, ega puu seis paremaks ei lähe pigem halvemaks). Kohus küll tuvastas, et isik pani teo toime hooletuset, kuid ilmselgelt oleks isiku süü suurem, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult. Antud juhul ei saa aset leidnud rikkumist pidada niivõrd ohtlikuks, et isikut on vaja karistada. Puuduvad andmed, et J. V.i tegevus (puu maha langetamine) oleks põhjustanud eluohtliku olukorra või oleks J. V. käitunud elanike suhtes (inimeste) ohustavalt või takistavalt. Kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vajalik teda kindlasti karistada (on selgunud kohtu menetluses, et juba on taotletud edaspidiseks puude maha langetamiseks raieloa taotlus). Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise asjaolusid ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kõike eeltoodust arvesse võttes lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 15.07.2020.a. otsus 9 väärteoasjas nr 410120008369 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus J. V.i suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja J. V. kohtuistungil palus kulutatud aja eest isiklikku hüvitist 300 eurot Tallinna linnalt, kuigi kohtule mingit arvet ei esitanud vaid lihtsalt suusõnaliselt palus menetluskulu hüvitamist. Käesoleval juhul lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, seega jäävad menetluskulud VTMS § 30 lg 13 alusel isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik 10