) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nordea Finance Estonia AS (praegune Luminor Liising AS, hageja) ja Akanteks OÜ (liisinguvõtja ja kostja I) sõlmisid 14.09.2016 liisingulepingu nr xxxx (Liisinguleping), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel kaubiku xxxx (Liisinguese), tehasetähisega xxxx, väljalaskeaastaga 2016 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Lisasse 2 on lisatud ostu-müügiarve, mille alusel hageja soetas liisingueseme ning andis selle seejärel liisinguvõtja ehk kostja I kasutusse. Hageja kulu liisingueset soetades moodustas summa, mis tuli tasuda liisingueseme soetamisel, so 24 199,17 (KM-ta) eurot. Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja V. P. (kostja II) 21.09.2016 käenduslepingu nr xxxx (Käendusleping), mille p 1 alusel kohustus kostja II hageja ees vastutama hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 27 877,44 eurot. 2 2-20-6602 Kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, mistõttu edastas hageja kostjale I ja kostjale II 27.04.2018 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 27.04.2018 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse kokku summas 3003,82 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal I tasumata hageja poolt esitatud arved 14427662,14468353,14510803,14554739,14924597. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 15 284, 41 eurot (hind KM-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga 9800 eurot (hind KM-ta). Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt (see on 9800 euro ulatuses) hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Tulenevalt Liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Kuivõrd liisinguvõtja ise sõidukit hagejale ei tagastanud kasutas hageja selleks C OÜ tagastusteenust, millega seoses tekkis lisakulu summas 250,00 eurot (käibemaksuta summa). Lisaks tuli hagejal kanda müügiga seotud kulusid kokku summas 590 eurot. Hageja edastas 28.04.2020 kostjatele I ja II nõudekirja, milles nõudis Liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 9328,23 eurot tasumist hiljemalt 05.05.2020 (nõudekirjas ei ole kajastatud viiviseid lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni). Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi tasutud. Hageja palub: 1) mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja 11 764,79 eurot; 2) jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 600,00 eurot. Kohtu selgitused Kostjatele ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostjad asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjatele kätte avalikult. Kostjale on materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud määrata kindlaks menetluskulud ja jätta need kostja kanda. Hageja palub kostjatel välja mõista riigilõiv. Kuna riigilõivu tasumine summas 600 eurot nähtub kohtutoimikust, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 2-20-6602 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.