← Eesti

2-20-8115/5

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-8115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8115

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.08.2019.a hageja ja kostja sõlmisid veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele vedama veosed peale laadimisega 19.08.2019.a Vaimasteveres, Eesti Vabariigis ja maha laadimisega 20.08.2019.a Eskilstunas ja Orebros, Rootsi Kuningriigis. Pooled leppisid kokku, et veotasu on summas 1 680.- eurot. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja teostas eeltoodud kaubaveod. Hageja esitas transporditeenuse eest kostjale 26.08.2019.a arve nr 1029441 summas 1 680.- eurot maksetähtajaga 25.09.2019.a. Vastavate vedude teostamise eest 25.11.2019.a kostja tasus hagejale 300.- eurot ning 24.01.2020.a summas 100.- eurot. Kostja ei ole vastava veo teostamise eest hagejale rohkem tasunud. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise ja võlgnevuse suuruse üle, kuivõrd kostja on korduvalt andnud hagejale lubadusi võlgnevuse tasumise kohta. Hageja lepingulise esindaja ja kostja e-kirjavahetusest ajavahemikus 27.02.2020.a kuni 09.03.2020.a nähtub, et kostja tunnistab võlgnevust summas 1 280.- eurot ning annab korduvaid lubadusi võlgnevuse tasumise kohta. Seega kostja kohustus eelpool nimetatud 2 2-20-8115 arve eest, mille maksetähtaeg oli 25.09.2019.a, tasuma hagejale täiendavalt 1 280.- eurot, millise kohustuse kostja on aga jätnud täitmata. Hageja palub: mõista aktsiaseltsilt Levekol välja Delamode Estonia OÜ kasuks põhivõlg summas 1 280.- eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 03.06.2020.a summas 77,15.- eurot, kokku 1 357,15.- eurot; Mõista alates 04.06.2020.a aktsiaseltsilt Levekol välja Delamode Estonia OÜ kasuks põhivõlalt summas 1 280.- eurot kuni selle täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; Mõista aktsiaseltsilt Levekol välja Delamode Estonia OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 40.- eurot ja kahjuhüvitis summas 25,25.- eurot, kokku 65,25.- eurot (kohtumenetluse eelsed kulud); Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Levekol kanda; Määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb aktsiaseltsil Levekol tasuda Delamode Estonia OÜ-le lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 452,40 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 5 tunni ja 12 minuti ulatuses, tunnihinna määraga 87 eurot kokku summas 452,40 eurot. 3 2-20-8115 Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 677,4 eurot (225+452,4).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (677,4 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.