Obsah (4)

§ 158§ 159§ 162§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-123666 Tsiviilasi OÜ EUROPARK ESTON

) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Kohus ei jaga kostja seisukohta, et kui kostja ei saa (enam) tõendada sõiduki kasutajat, siis ei peagi keegi vastutama – kui kostjal teadmised varasematest kasutajatest puuduvad, siis vastutab kohtu hinnangul sõiduki omanik/vastutav kasutaja ise. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kõikide parklate tingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot.

§ 159

lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus on seega seisukohal, et leppetrahvinõude rahuldamiseks on eeldused olemas ja kohustus tuleb täita kostjal. 11. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist juhul, kui kohus leiab et kostja on kohustatud leppetrahvi tasuma. Kostja on toonud esile, et Telliskivi 60 parkimisalal on leppetrahvinõue võrdväärne 20 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimismäära viiekordselt (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 2), Balti jaama parkimisalal on leppetrahvi nõue võrdväärne 15 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimise piirmäära kolmekordselt (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 3) ning parkimistsoonis Roseni majad on leppetrahvi nõue võrdväärne 12 tunni parkimistasuga (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 4).

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei pea põhjendatuks leppetrahvi vähendada. Leppetrahvinõude esitamise eeldus ei ole reaalse kahju olemasolu. Hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine 5 tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte. 30 euro suurune leppetrahv ühe rikkumise eest ei ole ebamõistlik summa, eriti arvestades seda, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et leppetrahvinõue kuulub rahuldamisele summas 120 eurot. 12. Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja (04.11.2019 hagiavalduse lisa 7) ja teinud päringud Maanteeametisse ja äriregistrisse.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud ja kohus peab nõuet põhjendatuks.

1. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 120 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hagihind antud asjas on 160 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 75 eurot. Selles summas riigilõiv on tasutud ja kohus peab seda põhjendatud menetluskuluks. Lisaks palub hageja hüvitada 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud ning kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 95 eurot ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6