← Eesti

2-19-132752/11

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-132752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-132

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Credit Invest OÜ (laenuandja) ja xxxx OÜ (laenusaaja) sõlmisid 10.01.2018.a laenulepingu nr xxxx (Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (st 120 eurot) (p 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 10.01.2018.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. 1.

  1. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A J (kostja) sõlmisid 10.01.2018.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 4000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 10.02.2018.a (p 3.4, laenulepingu lisa 1). Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku2232 eurot, millest 2160 eurot on laenusaaja tasunud intressi 2 2-19-132752 katteks laenulepingu pikendamiseks kuni 10.08.2019.a. Ülejäänud summast 78 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt Laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasude katteks - tasuline nõudekiri summas 24 eurot on laenusaajale edastatud 05.11.2018.a, 14.01.2019.a ja 22.05.2019.a. Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt võlgnevuse tasumist. Laenuandja edastas 14.10.2019.a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale Käenduslepingus fikseeritud eposti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Laenusaaja ega kostja Laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud. 06.11.2019.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid laenusaaja ja kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub: mõista A Jilt (isikukood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja võlgnevus summas 2476 eurot, millest põhinõue moodustab 2000 eurot, intress 120 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 356 eurot;
  2. mõista A Jilt (isikukood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (2000 eurot) tasumata osalt päevas alates 29.02.2020.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1524 eurot.
  3. jätta kõik menetluskulud A Jilt (isikukood xxxx) kanda.
  4. mõista A Jilt (isikukood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulud summas 549 eurot;
  5. mõista A Jilt (isikukood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda ka kohtul välja selgitada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.10.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 224 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 325 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 3 2-19-132752 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 224 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 549 eurot (325+224).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (549 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.