Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 162

2-20-2823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2021, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-2823 Kohtuasi A K hagi J K vastu elatise su

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9).

1. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 25.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-57688 välja kostja, J Ki kasuks alates 01.03.2015 elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o. xxx. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel sündis hagejal pärast õigeksvõtuotsuse tegemist, so. xxx teine laps, V Ka (ik xxx). Seega on tõendatud, et pärast õigeksvõtuotsuse tegemist on asjaolud muutunud, mis võivad olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus märgib hageja väite suhtes, et tal on kohustusi (nt. autolaen), et kui vanem leiab, et ta ei saada elatist nõutud ulatuses tasuda, tuleb vanemal oma kulutusi piirata. Elatise suurus iseenesest ei sõltu vanema poolt võetud kohustuste hulgast ja ulatusest.
2. Riigikohus on selgitanud, et teise lapse olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, 2 2-20-2823 et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (RKTKo 2-162343 p 10). PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (RKTKo 2-16-100215 p 20). Hageja on märkinud, et tema teise lapse vajadused moodustavad kuus 568 eurot. Kuna mõlemad lapsevanemad on kohustatud last võrdselt ülal pidama, siis hagejal kulub teise lapse ülalpidamiseks 284 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et teine laps jääks kostjale elatise miinimummääras maksmisel vähem kindlustatuks kui kostja.
3. Maksu- ja Toliameti vastusest nähtub, et perioodil 01.11.2019 – 31.10.2020 on hagejale tehtud väljamakseid summas 18 624,75 eurot (so 1552,06 eurot kuus). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole hagejale määratud toetusi. Kinnisavara hagejale ei kuulu. Hagejale kuulub 2008 aasta auto xxx. Hageja omab AS-is Swedbank arvelduskontot, mille jääk 07.12.20202 seisuga on 256,11 eurot ja limiidikontot, mille jääk on -2986,46 eurot ja arvelduskontot AS-is Coop Pank mille jääk on 0 eurot.
4. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on piisav sissetulek ja vara, mille arvelt temalt välja mõistetud elatist tasuda. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo 2-16-11905). Käesoleva juhul ei ole tõendatud, et lapse vajadused oleks miinimummäärast väiksemad ja seda, et hageja varaline seisund oleks halb, mis ei võimaldaks elatist maksta miinimummääras. Kuna hageja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1552,06 eurot kuus ja vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid võrdväärselt, siis on hageja võimeline kostja vajaduste rahuldamiseks tasuma 292 eurot kuus. Seega ei ole tõendatud, et kostjale miinimummääras elatise maksmine tooks kaasa hageja teise lapse ebavõrdse olukorra. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et teise vanema sissetulekuks on kokku ca 596,72 eurot (so lasterikka pere toetus, lapsetoetus, üksikvanematoetus ja lapsehooldustasu). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et elatise vähendamiseks alust ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Kuna hageja nõuab elatise vähendamist 292 eurolt 150 euroni, on hagi hind 1278 eurot (292-150=142*9). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja määratud tähtaja jooksul ei esitanud, seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 3 2-20-2823 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 4