Obsah (4)

§ 123§ 137§ 143§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-2190 Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX (end

) § 137 lg 3 järgi lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lapse huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine. Samuti on oluline, et õde ja vend kasvaksid koos. Seega lapse viibimiskoha (sh elukoha) ainuhooldusõigus tuleb anda emale.

1. Põhjendatud aga ei ole emale ainuhooldusõiguse andmine tervikuna hariduse küsimustes. Laps käib veel mitu aastat lasteaias ja vanemad on kohustatud tegema koostööd, et valida ühiselt lapsele sobiv kool. Kuna lapse viibimiskoht (sh elukoht) jääb ema juurde, siis on mõistlik anda emale ka ainuhooldusõigus lapse lasteaia (sh huviring) valiku osas, et ema saaks valida lasteaia, mis asub kodu lähedal. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada ema avaldus osaliselt hooldusõiguse osalise lõpetamise ja emale ainuhooldusõiguse üleandmise osas, mistõttu jääb isa avaldus selles osas rahuldamata.
2. Kuna laps ja isa peavad saama suhelda, et tagada lapse ja isa suhete jätkumine, on põhjendatud määrata kindlaks suhtluskord lastekaitseseaduse § 28 ning

§ 123

lg 1 ja 9 § 143 lg 1 alusel, arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, lapse esindaja ja kohalike omavalitsuste seisukohtadega ning seades esikohale lapse huvid järgnevalt. - Laps viibib isaga igal paaritul kalendrinädalal neljapäevast pühapäevani. Neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast või lapse elukohast ja pühapäeval viib lapse lapse elukohta hiljemalt kell 19:

1. - Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni. Kolmapäeval viib ema lapse isa elukohta hiljemalt kell 19.00 ja võtab lapse isa elukohast reedel hiljemalt kell 19.
2. - Laps viibib paaris aastatel 23.-24.
3. emaga ja 25.-26.
4. isaga. Kui graafiku järgi ei viibi laps emaga, võtab ema lapse 23.
5. isa elukohast hiljemalt kell 10:
6. Isa võtab lapse lapse elukohast 25.
7. hiljemalt kell 10:30 ning toob lapse lapse elukohta tagasi 26.
8. hiljemalt kell 19:
9. - Laps viibib paaritutel aastatel 23.-24.
10. isaga ja 25.-26.
11. emaga. Isa võtab lapse 23.
12. lasteaiast või lapse elukohast hiljemalt kell 10:30 ning toob lapse 25.
13. lapse elukohta hiljemalt kell 12:
14. - Laps viibib paaris aastatel 31.12.-01.
15. isaga. Isa võtab 31.
16. lapse lasteaiast või lapse elukohast hiljemalt kell 18:00 ja toob 01.
17. lapse lapse elukohta hiljemalt kell 19:
18. Paaritutel aastatel on laps 31.12.-01.
19. emaga. - Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Emadepäeval toob isa lapse lapse elukohta hiljemalt kell 10:30 ning ema toob lapse tagasi isa elukohta hiljemalt kell 19:30 (kui on isa suhtluskorra järgne aeg). Isadepäeval toob ema lapse isa elukohta hiljemalt kell 10:30 ning isa toob lapse tagasi lapse elukohta hiljemalt kell 19:
20. - Lapse sünnipäev korraldatakse neutraalsel pinnal (nt mängutoas) kas 16.
21. või sellele eelneval või järgneval nädalavahetusel, arvestades mõlema vanema valmidust ja materiaalset võimekust. Lapse sünnipäevale võivad tulla mõlema lapsevanema sugulased, sõbrad ja muud lähedased isikud. Sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel kokku vähemalt kuu aega enne lapse sünnipäeva. Kui sünnipäeva korralduse osas neutraalsel pinnal ei jõuta ühiselt kokkuleppele, viibib laps 16.
22. paaris aastal ema juures, paaritul aastal isa juures. Mõlemal vanemal (kui ei ole tema aasta) on õigus veeta lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval, mis lepitakse kokku e-kirja teel vähemalt üks nädal enne sünnipäeva. - Lapsevanemate sünnipäevadel (04.
23. emal ja 01.
24. isal) on lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem, kellel sünnipäev on, võtab lapse lasteaiast või teise vanema elukohast ning toob sama päeva õhtul hiljemalt kell 22:00 tagasi teise vanema elukohta või viib järgmise päeva hommikul lasteaeda. - Vanavanemate, õdede-vendade, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust. - Kui vanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 10 päeva. - Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välismaale kaks korda kuni 10 päeva aastas. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht, hotell või muu peatumispaiga täpne aadress, samuti puhkuseplaan). Kui viidatud andmed on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Kui täpset peatumispaika ei teatata ja volitust ei väljastata, ei ole teisel lapsevanemal õigust koos lapsega lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt. Reisi aega planeerides arvestatakse teise vanema perekondlike tähtpäevade ja muude üritustega. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb tagada võimalus 10 - - - - - suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil. Videokõne täpse aja lepivad vanemad kokku eelnevalt tekstisõnumi teel ning ühe kõne pikkus on maksimaalselt 15 minutit. Reisimiseks annab ema isale lapse reisidokumendi, mis pärast reisi tagastatakse emale. Lapsega reisimisel on reisikindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Sihtkoha valikul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Hotellis või muus peatumispaigas tagatakse lapsele oma voodikoht. Reisimine koos sugulaste, sõprade ja kolmandate isikutega on lubatud. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi korraldamisel. Suvepuhkus kooskõlastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui märtsi alguseks. Lapsel on õigus suvepuhkuse ajal viibida vanavanemate juures. Vanemal on õigus küsida teavet lapse kohta otse vanavanemalt. Lasteaia kollektiivpuhkuse ajal kehtib tavaline graafikujärgne suhtluskord selle erisusega, et isa võtab lapse lapse elukohast ja toob lapse lapse elukohta. Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Lapse terviseküsimustes teeb ennekõike otsuseid ema, informeerides olulistest asjaoludest isa esimesel võimalusel. Lapse haigestumisel isa juures kaalutakse lapse tervise seisundit arvestades erakorralist toomist ema juurde. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema mõlemal vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid. Mõlemad vanemad on kohustatud järgima lapse ravimisel arsti nõuandeid ja ravimite kasutusjuhiseid. Haiguse tõttu ära jäänud isa ja lapse kohtumist ei asendata. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku tekstisõnumi või e-kirja teel. Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult kas tekstisõnumi või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise toimumist või ärajäämist. Määratud suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni. Määruskaebus
25. Lapse isa palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas ema avalduse osas ja teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotust isa ei vaidlusta ja ta palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.
26. Esmalt märgib isa, et kohtumääruse resolutsiooni p 2 ei ole üheselt mõistetav, sest puudub selgus, kas emale on üle antud ainuhooldusõigus kõikide huviringide valiku või ainult lasteaias olevate osas.
27. Maakohtu seisukohad ema avalduse rahuldamise kohta on lakoonilised ja arvestatud ei ole kõiki faktilisi asjaolusid.
28. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et lapse elukohaks on olnud isa elukoht. Ema elukorraldus on ebastabiilne. Ema on kohtumenetluse ajal vahetanud elukohta vähemalt neljal korral. Viimane elukoht kuulub juriidilisele isikule ja sellele puudub kasutusluba, mistõttu ei ole tegemist ohutu hoonega.
29. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapse senine elukorraldus ei kahjusta ema huve, sest vanemate elukohad ja lapse senine lasteaed asuvad ema uuest elukohast vaid ca 25-27 minuti kaugusel.
30. Isa töökorraldus võimaldab veeta lapsega oluliselt rohkem aega kui ema oma. Lisaks on emal teine laps, kes vajab samuti ema tähelepanu. Ema tegeleb töö kõrvalt ka spordiga, sh XXXXXXXXXX. 11
31. Tõendamata on lapse ja tema poolvenna ühine ajaveetmine. Lastel on suur vanusevahe (10 aastat) ja tegemist on vastassoost lastega.
32. Maakohus on põhjendamatult määranud suhtluskorras paaris nädala kolmapäevadel ja reedetel lapse üleandmise teisele vanemale viisil, mida kumbki vanem ei taotlenud. Olukorras, kus kohus tuvastas, et vanemate suhted on halvad, puudub mõistlik põhjendus, miks vanemad ei võiks last võtta lasteaiast ja viia lasteaeda. Sellisel juhul ei peaks vanemad regulaarselt omavahel kohtuma.
33. Suhtluskorra kindlaksmääramisel ei ole maakohus arvestanud, et isa ja lapse suhted on erakordselt head, mida kinnitavad ka teiste menetlusosaliste seisukohad (v.a ema).
34. Maakohus ei määranud lahuselava vanema suhtlust lapsega lahusolevatel päevadel sidevahendite kaudu, mis on põhjendamatu.
35. Kohus ei selgitanud, miks ei ole lapse huvides reisida isa taotletud viisil ehk neli korda aastas kuni 15 päeva järjest ja kuni 30 päeva aastas.
36. Maakohtu põhjendustest ei selgu, miks suhtluskord on määratud üksnes kooliminekuni. Arvestades vanemate suhtlemisraskusi ja lapse peatset kooliminekut, tekib vanemate vahel eelduslikult uus vaidlus.
37. Ema on pannud lapse lisaks ujumisele ka kaks korda nädalas toimuvasse iluuisutamistrenni. Ema koormab last liialt ega lähtu lapse parimatest huvidest.
38. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole põhjendatud suhtluskorrana vanemate võrdne osalus, siis on põhjendatud määrata, et ema suhtleb lapsega vähem kui isa. Arvestades seda, et isa avaldus tuleb rahuldada ühise hooldusõiguse lõpetamise osas, siis vastavalt lapse elukohale on põhjendatud määrata suhtluskorras väljatoodud tähtpäevadel lapse viimine ja toomine vastavalt isa elukohale ning muuta tuleks osaliselt lapse üleandmise kellaaegu. Põhjendatud on täiendada suhtluskorda ka koolivaheajaga. Menetlusosaliste seisukohad
39. Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning resolutsioon on arusaadav. Põhja Ringkonnaprokuratuuri XX.XX.XXXX kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on lõpetatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX isa suhtes ning sellega on määratud isale kohustused ja piirangud tähtajaga kuni 29.04.2022, sh lapsega sidevahendite abil suhtlemise osas.
40. Saue vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
41. Rae vald leiab, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas on maakohtu määrus põhjendatud. Arvestades isa vanemlikke oskusi ja soovi lapsega rohkem suhelda, tuleks võimaldada isal lapsega suhelda enam, kui maakohus on seda suhtluskorra järgi kindlaks määranud.
42. Lapsele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus vajab täpsustamist huviringide määramise õiguse osas. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas on määrus põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Suhtluskorda võiks muuta selliselt, et isal oleks võimalik rohkem päevi lapsega koos veeta. Samuti on põhjendatud määruskaebus osas, milles isa vaidlustab suhtluskorra kindlaksmääramist vaid kuni lapse kooliminekuni. Menetluse edasine käik 12
43. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
44. Isa esitas koos määruskaebusega uued tõendid – lasteaia kaugus isa elukohast (lisa 1), kinnistusraamatu väljavõte (lisa 2), äriregistri väljavõte (lisa 3), ehitusregistri väljavõte (lisa 4), lasteaia kaugus ema elukohast (lisad 5-6), ema e-kiri (lisa 7) ja trenni graafik (lisa 8). Avaldaja esitas koos määruskaebuse vastusega uued tõendid – kinnistusraamatu väljavõte (lisa 1), 25.09.2020 e-kirjavahetus võrkpalli kohtunike toimkonnaga (lisa 2), vanemate 16.11.2020 e-kirjavahetus (lisa 3), poja isa seletuskiri (lisa 4), kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määrus (lisa 5), arve lapsele ostetud telefon kohta (lisa 6), kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määrus (lisa 7), 18.11.2020 e-kiri Saue vallalt (lisa 8), trenni graafik (lisa 9) ja vanemate e-kirjavahetus (lisa 10). Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määruse ja tõendi lapsele ostetud telefoni kohta, kuna tegemist on asjakohaste tõenditega. Ülejäänud tõendite asja juurde võtmisest kohus keeldub, sest ringkonnakohtu hinnangul on toimikus piisavalt tõendeid asjaolude kohta, mida uute tõenditega soovitakse tõendada ja osaliselt on tegemist tõenditega asjaolude kohta, mille üle ei ole vaidlust.
45. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega ema avaldus rahuldati osaliselt ja isa avaldus jäeti rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas.
46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni selliselt, et kolmapäeval viib ema lapse isa elukohta hiljemalt kell 19:00 ja võtab lapse isa elukohast reedel hiljemalt kell 19:
47. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et isa ja lapse suhtluskord paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni kehtib selliselt, et kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast ja viib reedel lapse lasteaeda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab selle põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 53.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 143

lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Kohus võib

§ 143

lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust piirata, kui vanema ja lapse suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut.

§ 123

järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning samuti suhtluskorra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, 13 kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu 12.02.2016 määrust nr 3-2-1-159-15, p 28; Riigikohtu 06.04.2018 määrust nr 2-15-16111, p 18).

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kumbki vanem ei ole taotlenud paaris kalendrinädala kolmapäevast kuni reedeni toimuvate kohtumise osas sellist lapse üleandmise regulatsiooni, et ema viib kolmapäeval lapse isa elukohta ja toob lapse reedel isa elukohast ära. Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus sellise otsustuse tegi. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selles osas diskretsiooni piire ja menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Arvestades asjaolu, et vanemate omavahelised suhted on halvad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik panna vanemaid olukorda, kus nad peavad regulaarselt kohtuma. Põhjendatud ja mõistlik on korraldada eelmärgitud päevadel lapse ja isa kohtumised selliselt, et kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast ja viib reedel lapse lasteaeda.
2. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusnormi, kui jättis osadele poolte väidetele vastamata. Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise parandada, täiendades alljärgnevaga määruse põhjendusi ja vastates seejuures määruskaebuse väidetele.
3. Asja materjalist nähtub, et ema kolis koos lapsega eraldi elama, kui laps oli 1-aastane. Praegu on laps 4-aastane. Ringkonnakohus leiab, et isa väited lapse senise elukorralduse kohta, mis seonduvad Rae vallas elamise ja seal lasteaias käimisega, ei ole lapse vanust arvestades sellised, mis annaks alust teha teistsugust otsustust ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta, kui tegi maakohus. Lapse Rae vallast Saue valda koos emaga elama asumine ja lasteaia vahetus ei ole selline elumuudatus, mis võiks mõjuda lapsele psühholoogiliselt halvasti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsel ja isal on ka praegu tihe kontakt, nad käivad koos lapse huviringides, reisimas jne. Riigisisene kolimine sama maakonna piires ja lasteaiavahetus ei ole iseenesest sellised asjaolud, mis vajaks normaalse arengutasemega lapse puhul erilist tähelepanu ja ettevaatlikku tegutsemist. Isa ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järeldusi selle kohta, et lapse arengutase või tema psüühiline seisund on sellised, mille tõttu ta ei talu elukorralduse muudatusi või mis raskendaks nendega toimetulekut. Vastupidi, mõlemad vanemad on kinnitanud, et laps on kiire kohanemisvõimega ja seltsiv.
4. Isa väited ema ebastabiilse elukorralduse kohta ei ole põhjendatud. Asja materjalist nähtub, et ema elukorralduse muutused on tingitud lapse isast eraldi elama asumisest. Asjaolu, et ema on pidanud mitmel korral kolima, ei ole takistanud emal last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Puudub alus arvata, et lapsel ei ole emaga koos elades turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et ema ja lapse praegune kodu ei ole lapsele sobilik, ei ole tõendatud. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tegi 19.11.2020 kodukülastuse, mille käigus tuvastas, et tegemist on äsja valminud elamuga, kus on olemas kõik vajalikud tingimused lapse arenguks ja kasvamiseks. Väidetav elamul kasutusloa puudumine ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Arvestades asjaolu, et ema ja lapse elukoht on isa elukohast ca pooletunnise autosõidu kaugusel, ei ole kummagi vanema õigused ja huvid, mis seonduvad lapse kasvatamise ja tema arendamisega, kannatada saanud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu isa seisukohaga, et põhjendatud ei ole emale ainuhooldusõiguse üleandmine huviringide osas, kuna isa arvates koormab ema last huviringidega liialt ega lähtu selles osas lapse parimatest huvidest. Vaidlus puudub selle üle, et laps käib ujumas ja laulmas. Ärakuulamisel ei olnud isa vastu ka sellele, et laps hakkab käima iluuisutamise trennis (II kd, tl 105 pöördel). Iseenesest asjaolust, et iluuisutamistrennid toimuvad kaks korda nädalas, ei saa teha järeldust selle kohta, et laps on ülekoormatud. Isa ei ole väitnud, et iluuisutamise trenn ei ole eakohase kavaga või see toimuks lapsele 14 ebasobivatel kellaaegadel. Kui laps ise soovib tegeleda iluuisutamisega ja ta tunneb sellest rõõmu, tuleks ka isal last selles huvitegevuses toetada.
6. Asjaolud, et isa töökorraldus võimaldab võrreldes ema omaga veeta lapsega oluliselt rohkem aega ja et emal on ka teine laps, ei sea kahtluse alla ema võimekust teostada lapse hooldusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse ja tema poolvenna koos kasvamine on oluline tegur, mis mõjutab lapse arengut positiivselt, seda ka olukorras, kus laste vanuste vahe on suur ja lapsed on eri soost. Kui ema on seotud tööülesannete täitmisega või tegutseb XXXXXXXXXX või ei saa ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikult last isiklikult hoida, annab ta teisele vanemale võimaluse veeta see aeg lapsega koos (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.10 ja 3.14). Sellega on lapse huvid tagatud.
7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus arvestanud suhtluskorra kindlaksmääramisel isa ja lapse erakordselt heade suhetega. Maakohus tuvastas, et mõlemad vanemad on oma lapsele head vanemad (määruse p 21). Isa ja lapse suhted peavadki olema head, kuid see ei anna alust määrata suhtluskorda selliselt, et laps on kummagi vanema juures võrdse osa ajast, nagu isa soovib. Maakohus leidis põhjendatult, sellise suhtluskorra määramine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna lapse vanemate vahelised suhted on väga halvad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskord ei sea lapse ja isa head suhet ohtu, vaid tagab selle säilimise. Vanematel on maakohtu määratud suhtluskorra järgi võimalik omavahel kokku leppida ka täiendavaid kohtumisi, samuti reise. Maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisega piiranud eraldi elava vanema suhtlemist lapsega, vaid määras kindlaks suhtlemise minimaalse määra, mida vanemad saavad alati kokkuleppel muuta. Vanemad ei peaks alahindama oma võimet teha koostööd, mille aluseks on vastastikune hea tahe ja paindlikkus. Lapse vanemate suhete paranemise ja koostöö korral ei ole välistatud lapse isa ja lapse suhtlemine tulevikus suuremas mahus, kui see praegust olukorda arvestades määratud kindlaks maakohtu poolt.
8. Määruskaebuses esmakordselt esitatud ettepanekud (sidevahendi teel suhtlemine ja suhtlemine koolivaheajal) ning sisuliselt põhistamata taotlused suhtlemiskorras lapse üleandmise teistsuguste kellaaegade määramiseks kohta ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks ega ka täiendamiseks isa taotletud viisil. Üksnes olukorras, kus vanemad oleks olnud suhtlemiskorra täiendamises ühel meelel, oleks ringkonnakohus saanud sellega käesoleva määruse tegemisel arvestada. Pealegi on isa kohta tehtud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määrus, milles on reguleeritud muu hulgas isa ja lapse sidevahendi teel suhtlemine tähtajaga kuni 29.04.2022 (II kd, lk 168). Ema on ostnud selleks lapsele ka oma telefoni (II kd, tl 170).
9. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus põhjendatult suhtluskorra kindlaks kuni lapse kooliminekuni. Isa avaldas ärakuulamisel, et lapse koolimineku küsimust ei ole vanemad veel arutanud. Isa hinnangul ei sõltu kooli valik ka lapse elukohast (II kd, tl 105). Maakohus märkis õigesti, et käesoleva asja raames ei otsusta kohus, millisesse lasteaeda laps läheb, vaid seda, kummale vanemale anda üle vastavas küsimuses ainuhooldusõigus. Arvestades seda, et isa on avaldanud soovi jõuda emaga kokkuleppele kooli valiku osas ning lisaks muutub eelduslikult lapse kooliminekul ka tema ja lahus elava vanema suhtluskord, siis on maakohus põhjendatult määranud suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni. Laps on praegu 4-aastane ja koolikohustuse tekkimiseni on veel vähemalt kolm aastat aega.
10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et määruse resolutsiooni p 2 on ebatäpne, sest sellest ei selgu üheselt, kas vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ja antud emale üle ainult lasteaias olevate huviringide või kõikide lapse huviringide valiku õiguse osas. Arvestades asjaolu, et maakohtus ei tõstatanud kumbki vanem küsimust lasteaias olevate huviringide osas ja nad vaidlevad ainult lasteaiaväliste huviringide üle, siis on väide resolutsiooni ebatäpsuse kohta alusetu. Määruse resolutsioonist saab selgelt aru, et emale on 15 üle antud ainuhooldusõigus nii lasteaia kui ka huviringide valiku otsustamise osas, mistõttu puudub vajadus selle täpsustamiseks.
11. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last tema tegevustes, sh huviringides käimises ja teise vanemaga suhtlemises.

§ 143

lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Muuhulgas on mõlemal vanemal seadusest tulenev (

§ 144

) kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne). Antud juhul on vanemad lapse huve teadlikult kahjustanud sellega, et nad ei tegutse hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil ja lapse rahu on häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt. Selle ilmekaks näiteks on asjaolu, et kumbki vanem on pannud lapse oma elukoha lähedal asuvasse lasteaeda, st laps käib kahes lasteaias ning tal ei teki vajalikku rutiini ega kindlaid suhteid eakaaslaste ja lasteaia kasvatajatega, samuti on häiritud lapse õppetegevus lasteaias.

1. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, järeldub asja materjalist, et kahjuks nad ei käitu omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu lapse ümber toimuv võib jätta talle jälje kogu eluks.
2. TsMS § 667 lg 3 alusel vaatas ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.
3. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 16