← Eesti

2-20-4058/24

Obsah (12)§ 175§ 172§ 173§ 146§ 106§ 29§ 170§ 171§ 651§ 158§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-4058 Tsiviilasi XX (endine n

§ 175lg 1, lg 11).

12.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tuL. ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 12.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXt viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja 132. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-20- 4058 12.
  1. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
  2. Kohus kohustab XXt esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
  3. veebruariks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
  4. veebruariks
  6. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
  7. Pärnu Maakohus 26.03.2020 määrusega kuulutas välja XX.(X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemise järel algatada XX kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgnik ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus 15.12.2020 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 28.12.2020 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 1500 eurot. Keegi siiani kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
  8. Pankrotihalduri aruande kohaselt on halduri poolt kinni peetud 1311,52 eurot, konto algjääk 10,26 eurot, seega kokku pankrotivara ja selle müügist saadud raha kokku 1321,78 eurot.

§ 146

nimetatud väljamakseid on tehtud summas 1321,78 eurot: ajutise halduri tasu (sh km, vastavalt 26.03.2020 määrusele) x eurot, panga teenustasud 0,92 eurot, halduri vajalikud kulud (sh käibemaks 20%, sh 120 eurot kinnitatud) x eurot ja halduri tasu (osaline, sh tasu x eurot ja käibemaks x eurot, arvestuslik) x eurot. XX pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. XX pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata 28 100,06 eurot järgmiselt: TF Bank AB 7256,42 eurot, Swedbank AS 944,77 eurot, Credit.ee OÜ 398,64 eurot, Omega Invest OÜ 1808,43 eurot, Pärnu mnt 39 KÜ 749,11 eurot, OK Incure OÜ 2326,67 eurot, IPF Digital Estonia OÜ 3198,85 eurot, Inbank AS 547,08 eurot ja Bondora AS 10 870,09 eurot. Kõik nõuded on tunnustatud II järgus ja need rahuldatakse proportsionaalselt jaotiste suurusele. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

XX pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli tema varade väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku 33 403,04 eurot. Haldur edastas pankrotiteate kõigile teadaolevatele võlausaldajatele ning nõudeavalduse esitas 9 võlausaldajat kokku summas 28 100,06 eurot. Kõik esitatud nõuded tunnustati täies ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik 25.02.2020 sõlminud tema omandis olnud ½ kaasomandiosa xxx asuva korteriomandi osas avalduse kinkelepingust taganemiseks. Pankrotimenetluse käigus on tegelenud haldur võlgniku poolt tehtud tehingu võimaliku 4

(8)Tsiviilasi nr 2-20- 4058 tagasivõitmise võimaluste ja perspektiivsuse tuvastamisega. Kõnealuse tehinguga taganes kinkija kinketehingust, kuna XX. kingisaajana on näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Kingisaaja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimuse, mille kohaselt kingisaaja pidi tasuma kogu kinnistuga seotud kommunaalmakseid (korteriühistu tasu), elektrit, võrguteenust. Jaanuaris 2020 sai kinkija teada, et kingisaaja on kinkija usaldust petnud, kuna kinkija oli jätnud tasumata korteriühistu arved kokku 1274,29 euro ulatuses, mille kinkija tasus seejärel oma vahendite arvelt. Nimetatud võlgadega seoses on kingisaaja pannud kinkija korteriühistu ja teiste elamu korteriomandite omanike ees inetusse olukorda, mis on kinkijale väga solvav. Nii kinkelepingu algsel sõlmimisel, kui sellest taganemise ajal oli korteriomand tervikuna koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kokku summas 30 208 eurot. Eelnimetatud andmetele tuginedes tuleb järeldada, et kinkija ei oleks ilmselgelt tagasivõitmisega nõus, mis pikendab tagasivõitmise protsessi ja suurendab menetluskulusid; puudub kindlustunne selles osas, kas kohus tunnistaks eelnimetatud asjaoludel toimunud kinkelepingust taganemise üldse tagasivõidetavaks; tagasivõitmine ei ole otstarbekohane, kuna praktikas ei oleks ostuhuvilisi korteriomandi ½ suuruse kaasomandiosa suhtes, mis on koormatud 30 208 euro suuruses hüpoteekidega, mille tõttu puuduks tagasivõitmisel kinnisasja kaasomandiosal müügiperspektiiv Pankrotimenetluses puuduvad vahendid tagasivõitmise hagi esitamisega seotud menetluskuludeks. Võlausaldajad ei ole menetluse läbiviimise vastu mingi huvi üles näidanud, võlausaldajate üldkoosolekutel ei ole osalenud ühtegi võlausaldajat. Pankrotimenetluse algul töötas võlgnik xxxxx xxxxx xx-is ja tema töötasu oli ~1000 eurot/kuus (neto). Alates septembrist töötab ta xxxxxxx xx-s, töötasuga hetkel ~500 eurot. Tema töötasu arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on üks alaealine laps ja seetõttu on lubatud kinnipidamisi teha vähesel määral. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik abiellunud ning alates xx xx xxxx on tema nimi XX. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

XX puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. XX pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on teatanud haldurile, et kavatseb usaldusisiku kohustuste täitmisel kasutada võlanõustaja abi. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik kiirlaenude ja järelmaksude võtmine, sh ühtede kohustuste teistega kustutamine olukorras, kus tal puudusid endal vahendid varasemate kohustuste tasumiseks. Kuigi võlgnevused tekkisid alles 2019-l aastal, oli maksejõuetus tekkinud varem, sest ühtede laenude teistega kustutamisel jättis ta näiliku mulje, nagu suudaks kohustusi täita. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2017 aasta, kui kohustuste hulk ületas oluliselt tema maksevõimet. XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 3. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1311,52 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Halduri tegevusele on kulunud kokku x tundi x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot/tunnis (lubatud kuni x eurot/tunnis), on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot), millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada pankrotivara arvelt ja x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku 5

(8)Tsiviilasi nr 2-20- 4058 x eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palub haldur maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 198,40 eurot (so. 8 kuud ja 8 päeva x 24 eurot/kuus, sh käibemaks). Kuludest 120,00 eurot on kohus kinnitanud 18.11.2020 määrusega ning 78,40 eurot on kinnitamata. Haldur palub kinnitada halduri täiendavad vajalikud kulud 78,40 eurot (sh käibemaks) ning hüvitada need pankrotivara arvelt Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 7. Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1311,52 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Halduri tegevusele on kulunud kokku x tundi x minutit. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu x eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (lubatud kuni x eurot/tunnis) ja erinevaid kutseoskusi nõudvata ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on põhjendatud ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud halduri tehtud täiendavad kulud 78,40 eurot, kohus kinnitab halduri täiendavad kulud selles suuruses. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-20- 4058 TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Halduri kulutused summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Halduri kulutused summas 78,40 eurot tuleb välja mõista pankrotivara arvelt samuti pankrotihalduri näidatud büroole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

  1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
  2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-20- 4058 Kohus hoiatab XXt, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.