← Eesti

4-20-755/54

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.septembril 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-755 Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kohtunik Peet Tei

§ 180lg.

1, 3, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Mihkel Vadi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 06.02.2020. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,20,000248, millega Mihkel Vadi karistati LS § 259 lg.2 p. 3 järgse rikkumise eest 100 € rahatrahviga riigituludesse ning kaevatav otsus muutmata. KarS 66 alusel võimaldada Mihkel Vadil tasuda rahatrahv 100 € kuue kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Mihkel Vadil tasuda temale eelnimetatud otsusega määratud rahatrahv kaevatavas otsuses osundatud ühele arvelduskontodest.

§ 180lg.

1, 3 alusel välja mõista Mihkel Vadilt, arvestades tema materiaalset seisundit temale riigiõigusabi korras antud õigusabikulust 80 €; tasumise tähtaeg kuue kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest. Riigiõigusabi kulust 164,8 € jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

  1. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata väärteoasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on kättesaadav maakohtu kantseleis 10 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avaldamisest maakohtu kantseleis. Kohtuotsuse põhjendid Kohus käesolevat otsust koostades käsitleb tõendeid, mis on Kohtute Infosüsteemis. Toimik on Riigikohtu poolt Maakohtult välja nõutud seoses Mihkel Vadi määruskaebusega. Sellest tulenevalt ei saa kohus viidata toimiku materjalide lehekülgedele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 06.02.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,000248 karistati Mihkel Vadi selle eest, et tema 08.01.2020 kella 15:22 ajal Ringtee tn, Tartu linn, Tartu maakonnas Ringtee-Tähe tänava ristmikul juhtides jalgratast, sõitis keelava punase foori tule ajal ristmikule, põhjustades oma tegevusega liiklusohu. Kohtuotsuses on kirjas , et väärteo toimepanemine on tõendatud politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega rikkumisest- Liiklusseaduse § 35 lg.10/ Liiklusseaduse § 259 lg.2 p. 3 järgne liiklusalane väärtegu. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud väärteoprotokolli ja videosalvestisega. Liiklusseaduse § 35 lg 10 järgi peab juht juhinduma reguleeriva foori tuledest ning punase tulega reguleeritud ülekäigurajale sõita ei tohi. Karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Otsuses on kirjas , et menetlusalune isik on 21.01.2020 esitanud vastulause, milles Mihkel Vadi selgitused ei ole asjakohased; seetõttu ei ole saanud vastulauset arvesse võtta otsuse tegemisel. PPA Lõuna Prefektuur karistas Mihkel Vadi Liiklusseaduse § 259 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o. 100.00 €. Mihkel Vadi esitas eelnimetatud Lõuna Prefektuuri 06.02.
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,000248 kaebuse, taotles riigi õigusabi , põhjendades seda protsessuaalse vajadusega ning leidis et tema ei olnud tekitanud liiklusohtlikku olukorda , sest ühtegi autot tema ei seganud ning liiklusohtu ei põhjustanud. 2 Mihkel Vadi kaebus ei vastanud kaebuse nõuetele, oli arusaamatu. Isiku õiguste tagamiseks määrati Mihkel Vadile riigi õigusabi kaebemenetluses. Riigi õigusabi korras Mihkel Vadile antud advokaat Anne Vissak esitas kohtule 20.04.2020 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 06.02.
  4. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,20,
  5. Kaistja on kaebuses seisukohal, et on vajalik kohtuistungil vaadata vidosalvestist Mihkel Vadi poolt liiklusnõuete rikkumisest. Väärteootsuses väidetavalt ei ilmne millises suunas Mihkel Vadi sõitis; väärteootsusest ei nähtu milline oli faktiline olukord, et seda käsitleti liiklusohuna; teokirjeldus on ebapiisav. Kaebuses palutakse hinnata tõendeid, anda hinnang kas LS § 35 lg.10 on asjakohane õigusnorm rakendamiseks. Kaitsja möönab, et isegi kui kõik väärteokaristust nõudvad eeldused oleks täidetud , on Mihkel Vadile kohaldatud karistus liig range. Kaebuses taotletakse kaevatav otsus tühistada, lõpetada menetlus VtmS § 29 lg.1 p. 1, või alternatiivselt § 30 lg. 1 p. 1 alusel. PPA Lõuna Prefektuuri kirjalikus vastuses kaebusele selgitatakse , et tutvunud asja materjalidega, uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab PPA Lõuna Prefektuur , et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja ei nõustu advokaat Anne Vissaku taotlusega väärteomenetluse lõpetamiseks. Esmalt selgitab kohtuväline menetleja, et kaitsja märkus kaebuse punktis 3.3 ei ole asjakohane. Väärteoprotokoll kannab endas kõiki vajaminevaid andmeid ja see vastab väärteomenetluse seadustiku § 69 sätestatule. PPA Lõuna Prefektuur on seisukohal, et liiklusohu põhjustas eeskätt menetlusalune isik Mihkel Vadi oma tegevusega, mitte aga politseisõiduk menetlusalusele isikule, kui jalgratturile otsasõitu vältis. Märgitakse, et videosalvestiselt ei lähtu Mihkel Vadi ühtegi suunamärguannet parema käega, vastupidiselt vehib menetlusalune isik Mihkel Vadi vasaku käega hoolimata väidetest vastulauses, et käsi olevat haige olnud. Lisaks ei nõustunud PPA Lõuna Prefektuur Mihkel Vadi vastulauses esitatud väitega, et menetlusalune isik oleks olnud ainus, kes võimaliku liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada oleks saanud ning tema tegevus ohtu teistele liiklejatele ei põhjustanud. PPA Lõuna Prefektuuri on otsuses veendumusel, et väga reaalne oht oli kolmandate isikute varale. Kohtuistungil Mihkel Vadile RÕA korras määratud kaitsja Anne Vissak jäi esitatud kaebuse juurde, kinnitades, et väärteoprotokollis on süüteokirjeldus ebapiisav, saamaks aru sündmuskohal toimunust. Kaitsja taotles menetluse lõpetamist kaebuses osundatu alusel. Mihkel Vadi kohtuistungil väitis et tal puudub raha õigusabi eest maksta ja ta ei soovi enam kaitsjat. Mihkel Vadi jäi oma kaebuse juurde, selgitades, et videosalvestis on tõend kus tema tegevus näha. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja üleminspektor Taivo Rosi jäi esitatud seisukoha juurde – puuduvad alused PPA Lõuna Prefektuuri otsuse tühistamiseks. Kohtu seisukoht Kohus arutas väärteokaebust VtmS § 123 lg. 2 printsiibist lähtudes- kontrollis PPA Lõuna Prefektuuri otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on 8.01.2020 väärteoprotokolli ja 06.02.
  6. väärteootsuses teokirjeldus ühtsed ning arusaadavad, on kirjas ka jalgratturi Mihkel Vadi sõidusuund. Vidosalvestuselt on näha kuidas jalgrattur Mihkel Vadi sõidab punase keelava fooritulega ristmikule ning vehib käega politseiauto suunas. Kohtu hinnangul on tegemist väga raske rikkumisega ning oli 3 reaalne oht võimalikule avarii toimumisele. Vaadeldud toimikus asuvad fototabelid ( 2 tk) on fragmendid videosalvestiselt ning kinnitavad Mihkel Vadi poolt punase keelava fooritulega ristmikule sõitmist. Mihkel Vadi poolt kohtuistungil antud selgitusel ta tunnistas end süüdi ,kuid väitis, et süüdi on ka jalakäijad, kes kergliiklusteel jalgrattureid takistavad mistõttu tema ei saa kergliiklusteel sõita. Tema sõnul käituvad liikluses ka valesti need emad, kes lapsevankriga kergliiklusteel kõnnivad ja samas mobiiltelefoniga räägivad, segades jalgratturite liiklust. Ta tunnistas, et on aastaid nii sõitnud ja ei ole kedagi ohustanud. Ta tunnistas kaitsjale, et on ka pärast käsitletavat juhtumit punase fooritulega ristmikule sõitnud. ( protokolli lk. 5). Kohtu hinnangul puudub alus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 06.02.
  7. otsuse väärteoasjas nr 2780,20,000248 tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Esitatud videosalvestis kinnitab vastuvaidlamatult Mihkel Vadi poolt Tartu linnas 08.01.2020 kella 15:22 ajal Liiklusseaduse § 35 lg.10/ Liiklusseaduse § 259 lg.2 p. 3 järgset liiklusalast väärtegu. Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud tahtlikult. Mihkel Vadi oli sõitnud valgusfoori punase keelava tule ajal ristmikule, tekitades liikusohu. Tema enda selgitused viitavad, et tegemist on liiklusohtliku jalgratturiga, kes ei täida Liiklusseaduse nõudeid ehk siis liiklejale pandud kohustusi. Mihkel Vadi selgituses vastulausena esitud seisukoht selles, et teda võiks hoiatada , kuna kannatada oleks saanud vaid tema, iseloomustab Mihkel Vadi kui ohtlikku liiklejat. Asjaolu et teda varem ei ole karistatud ei oma tähtsust. Mihkel Vadi käsiteltav süütegu ja tema enda suhtumine oma teosse, teiste liiklejate süüdistamine, viitavad temale kui ohtlikule liiklejale keda tuleb karistada. Kohtu hinnangul kergendavaid ega raskendavaid asjaoluisd karistuse mõistmisel ei esine. Tema süü suurus on kohtu hinnangul üle keskmise. Kohtu hinnangul PPA Lõuna Prefektuuri poolt Mihkel Vadile kohaldatud ¼ karistusmäära ulatuses rahatrahv 100 € on Mihkel Vadi poolt toime pandud rikkumise eest veel tagasihoidlik karistus, arvestades tema süü suurust ja ka mõneti ennastõigustavat suhtumist oma teosse. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav kaitsja poolt alternatiivselt taotletud otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine. See ei oleks küll üldpreventiivseid ja eripreventiivseid eesmärke täitev. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Mihkel Vadi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 06.02.
  8. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,20,000248, millega Mihkel Vadi karistati LS § 259 lg.2 p. 3 järgse rikkumise eest 100 € rahatrahviga riigituludesse ning kaevatav otsus muutmata.

§ 180lg.

1, 3 alusel peab süüdlane Mihkel Vadi hüvitama kohtukulud. Välja mõista Mihkel Vadilt, arvestades tema materiaalset seisundit temale riigiõigusabi korras antud õigusabikulust 80 €; tasumise tähtaeg kuue kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest. Riigiõigusabi kulust 164,8 € jätta riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.