KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Asja läbivaatamise viis Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 6. jaanuar 2021 kirjalik menetlus 1-20-6089 M

§ 424lg 2 järgi, üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellant Tartu Maakohtu 4.

detsembri

1. a otsus Süüdistatav Jaanus Lusti ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Jaanus Lusti, isikukood:, 37212016527, elukoht: XXX; kannab karistust Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub; invaliidsuspensionär Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa, riigi õigusabi korras Prokuratuur esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi ja vanemprokurör Toomas Liiva Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON
2. Tartu Maakohtu
3. detsembri 2020 kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Jaanus Lustile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80).
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaanus Lustilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
6. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Jaanus Lustit süüdistatakse selles, et tema 25.06.
8. a kell 13.55 - 14.01 juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ford Focus registreerimisnumbriga XXX Põlva maakonnas Põlva vallas X taluni, olles seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,99 milligrammi. J. Lustit on Tartu Maakohtu 18.03.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1576 karistatud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tunnistati J. Lusti süüdi

§ 424

lg 2 järgi karistades teda 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2020 – 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva karistusaja hulka ja J. Lusti kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.03.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa -7 kuud ja 12 päeva vangistust võrra. J.Lusti liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.12.
2. a. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.
3. Maakohtu põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Häirekeskusesse saabus 25.06.2020 kell 13.45 kõne, milles teatati roolijoodikust, kes tekitas liiklusohtlikke olukordi Tilsis Järve poe juures. Helistaja väitel on autoroolis isik, keda on ka varem korduvalt samal põhjusel „rajalt maha võetud“ ja teda kutsutakse Lustiks. Teataja nimetas auto margi ja registreerimisnumbri (XXX ). Kui Lusti poest väljus ning uuesti autot juhtima asus, nimetas teataja Häirekeskusele auto liikumissuuna. 3.2 Liiklusregistri päringu vastuse kohaselt on musta värvi Ford Focuse (XXX ) omanik A.L. ja auto üheks kasutajaks J. Lusti. 3.3 Maakohtus kuulati tunnistajana üle politseiametnik R.P. . Tunnistaja sõnul said nad väljakutse, et Tilsi kaupluse juurest hakkab sõitma joobes juht. Neile teatatud auto registreerimisnumbrit kontrollides ilmnes, et tunnistaja teab roolis olevat isikut. Neile vastu sõitis auto, mille roolis oli J. Lusti ning politseisõiduk järgnes talle. Kuna paarimees ei teadnud J. Lusti elukohta, sõitis ta esimese hooga teeotsast natuke mööda. R.P. hüppas välja ja jooksis J. Lusti sõidukile järgi, hoides sellega kogu aeg silmsidet. Kui ta auto juurde jõudis, tegi J. Lusti sõiduki ukse lahti. Veenmise peale oli ta nõus indikaatorvahendisse puhuma. J. Lusti toimetati Põlva politseijaoskonda, kuid tõenduslikku alkomeetrisse ei olnud ta võimeline puhuma. Edasi toimetati J. Lusti Põlva Haiglasse. Tunnistaja selgitas sedagi, et kaamera salvestisel olev kuupäev ei vasta tegelikkusele. 3.4 Maakohtu hinnangul toetavad tunnistaja R.P. i ütlusi turvakaamera salvestused. 2 3.5 Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti 25.06.2020 kell 15.10 J. Lustilt vereproov. Tema verest leiti etanooli 3,06+/-0,07 mg/g kohta. Samal päeval kell 15.52 paigutati J. Lusti kainenema. 3.6 Süüdistatava arvates on tema vastu esitatud tõendid fabritseeritud. J. Lusti ütluste kohaselt käis ta autoga sõitmas ennelõunal. Pärast seda tarvitas ta alkoholi ja siis millalgi pealelõunal tuli politsei tema hoovi. Maakohtu hinnangul on süüdistatava ütlused vastuolus Häirekeskusele tehtud kõne sisu ja tunnistaja ütlustega ning maakohus jättis need tõendikogumist välja. 3.7 Maakohtu hinnangul nähtub tõenditest üheselt, et J. Lusti kasutuses olnud sõiduk liikus kell 25.06.2020 kella 13.55 paiku Tilsis Järve poe juures ja selle roolis oli isik, keda Häirekeskusesse helistaja teadis nime järgi Lusti. Sama sõiduk liikus maanteel ja juhi kohal istus erksavärvilise särgiga isik. Politseiametnikud leidsid sama värvi särki kandva alkoholijoobes süüdistatava oma kodu hoovis samast autost väljumas. Maakohtu arvates on väljaspool kahtlust, et J. Lusti juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et J. Lusti süüd kinnitavad tõendid on fabritseeritud. 3.8

§ 424lg 1 kohaselt on karistatav muuhulgas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sama sätte lg 2 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks selle teo korduv toimepanemine. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Tartu Maakohtu 18.03.2020. a otsusega tunnistati ta muuhulgas süüdi

§ 424

lg 2 järgi, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis 18.09.2019 ja 15.11.2019. Seega juhtis J. Lusti mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt ning

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

J. Lusti pani ta selle teo toime kavatsetult. 4. J. Lustile karistust mõistes arvestas maakohus järgmisis asjaolusid. 4.1

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

Maakohus hindas J. Lusti süü keskmisest pisut väiksemaks. Tegemist on ühe episoodiga ja rikkumine leidis aset mõnevõrra hõredama liiklusega kohas. Samas oli joove arvestatavalt suur. J. Lustit on varem karistatud samalaadse teo eest muuhulgas reaalse vangistusega. See teda ei mõjutanud. Maakohtu hinnangul on J. Lustil selge arusaamine sellest, et nii käituma ei peaks, aga mingil põhjusel peab sellist teguviisi endale lubatavaks. Endal ta mingit süüd ei näe, keegi vaid „pani jälle kitse“. 4.2 Tartu Vangla koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub muuhulgas, et J. Lusti on olnud ühel korral kriminaalhooldusel. Selle käigus tuvastati korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. J. Lusti ei teinud ametnikega koostööd mitte alludes kriminaalhooldusametnike kontrollile. Samuti rikkus ta korduvalt registreerimiskohustust. Tema olematu enesekriitika ja kalduvus vigu leida vaid teistes inimestes nähtusid ka kohtuistungi käigus. Kõiki karistuse mõistmist mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes mõistis maakohus J. Lustile

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

3

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus 17.07.2020 kuni 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva. 4.3 J. Lusti pani kuriteo toime Tartu Maakohtu 18.03.2020. a otsusega

§ 74alusel määratud katseajal.

J. Lusti on ära kandnud Tartu Maakohtu 18.03.

1. a otsuse järgi kandmisele kuulunud karistuse 2 kuud vangistust. Lisaks kannab J. Lusti alates Tartu Maakohtu 08.06.
2. a karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest s.o alates 15.09.2020 talle Tartu Maakohtu 18.03.
3. a otsusega mõistetud karistust. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks s.o 04.12.2020 on ta Tartu Maakohtu 18.03.
4. a otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 4 kuud ja 18 päeva vangistust ja kohtuotsuse kuulutamise seisuga on J. Lustil Tartu Maakohtu 18.03.
5. a otsusega mõistetud karistusest kandmata 7 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 74lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus J.

Lustile mõistetavat karistust 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.03.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 12 päeva vangistust,võrra ja J. Lusti liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
2. detsembrist
3. Apellatsioonid
4. J. Lusti palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning mõista ta õigeks. Jätta menetluskulud riigi kanda. 5.1 J. Lusti versiooni kohaselt käis ta
5. juunil 2020 kell 11-12 vahel vahel Järve poes. Umbes peale lõunat läks J. Lusti korraks autosse, et sealt midagi võtta. Kui ta autost väljuda tahtis, oli ukse juures politseinik R.P. ja küsis esimese küsimusena, kas J. Lust käis purjus peaga sõitmas. J. Lusti kinnitab, et ta tahtis hakata traktoriga muru niitma ja koduseid töid tegema. J. Lusti kinnitab, et ei pannud toime kuritegu
6. juunil 2020 kell 13.55-14.
7. 5.2 Süüdistusaktis on kirjas, et DVD-plaadil on 3 videosalvestist. Kohtuistungil näidati ainult
8. Videosalvestisel pidanuks olema kuupäev 25.06 ja kellaaeg 13.55-14.01, ent oli 28.05.2020 kell 20:56-21.
9. 5.3 Kohtuotsuses on kirjas, et
10. juunil 2020 saabus Häirekeskusesse teade Järve pole juures liiklusohtliku olukorra tekitanud roolijoodikust. Helistaja väitel oli roolis juht, keda on ka enne korduvalt “maha võetud”. Teataja andis automargi ja numbri – XXX . See ei kuulu J. Lustile. Sõiduk kuulub A.L. le. 5.4 J. Lusti juhib tähelepanu, et sellist särki nagu kohtuotsuses kirjeldatakse, tal ei ole. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab J. Lusti, et teda on vääralt koheldud ja süüdi lavastatud. Ta ei ole
11. juunil
12. a seadust rikkunud ja süütõendid puuduvad. 5.6 Apellatsiooni lisades J. Lusti sisuliselt kordab apellatsioonis välja toodut. 5.7 Apellatsiooni lisas, mis on pealkirjastatud määruskaebusena, leiab J. Lusti, et tema asemel peaks menetluskulusid kandma riik, sest tal ei ole sissetulekut, puudub töövõime ning ta pole süüdi. 4
13. Kaitsja märgib, et J. Lusti ei tunnistanud end esitatud süüdistuses süüdi ei kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil. Maakohus on valesti hinnanud kriminaalasjas uuritud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu J. Lustit on

§ 424lg 2 järgi alusetult süüdi mõistetud ja karistatud.

6.1 Kaitsja viitab J. Lusti seisukohale, mille kohaselt kogutud tõendid ei kinnita seda, et ta oleks

1. juunil 2020 juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. J. Lusti käis sõitmas enne keskpäeva. 6.2 Politseisõiduki pardakaamera videosalvestusel nähtuvad kellaajad salvestuse tegemise kohta ei ühti süüdistuses märgitud kellaaegadega, mil ta väidetavalt juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Nendel asjaoludel leiab süüdistatav, et süüdistus tema vastu on fabritseeritud ja tõendid tema süüdimõistmiseks loodud kunstlikult. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätab Tartu Maakohtu otsuse J. Lusti süüdimõistmises ja karistamises

§ 424lg 2 järgi muutmata.

Apellatsioonides taotletakse kogutud tõendite ümberhindamist ning selle tulemusena J. Lusti õigeksmõistmist. Kohtukolleegiumi hinnangul maakohus analüüsis kõiki tõendeid ja tuvastas seejärel tõendipõhiselt ning ümberlükkamatult J. Lusti süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas lahendis täies mahus ei korda. Alljärgnevalt saab vastatud apellatsioonide põhiväidetele.

1. J. Lustit süüdistatakse selles, et tema 25.06.
2. a kell 13.55 - 14.01 juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ford Focus registreerimisnumbriga XXX Põlva maakonnas Põlva vallas X taluni, olles seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,99 milligrammi. J. Lustit on Tartu Maakohtu 18.03.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1576 karistatud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis.

1. Nagu eelpool sai välja toodud, tunnistas maakohus J. Lusti süüdi, sest tõendikogum võimaldas J. Lusti süü tuvastada ümberlükkamatult. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu tõendikäsitlus veatu, kohtu seisukohad loogilised ja selged, millele midagi täiendavalt lisada pole (vt maakohtu otsuse lk 3-5).
2. J. Lusti ja tema kaitsja kordavad juba maakohtus avaldatut, mille kohaselt J. Lusti käis küll süüdistuses märgitud päeval autoga sõitmas, kuid ennelõunal. J. Lusti toob välja, et Häirekeskusele helistaja eksis autonumbris ja üldse on helistaja näol tegemist pahatahtliku pealekaebajaga.
3. Kohtukolleegium kuulas Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestist ning tuvastas, et helistaja ei eksinud autonumbris. Esialgselt ütleb helistaja, et võimaliku joobes juhi sõiduki number on x, siis koheselt täpsustab, et XXX , Ford Focus. Seega on helistaja nimetanud õige autonumbri ning margi. Häirekeskusele helistaja tundis kahtlusteta ära võimaliku joobes juhi – nimetades ühtlasi tema nime –Lusti.
4. Liiklusregistri andmetel on musta värvi Ford Focuse nr XXX omanik A.L. ja üheks kasutajaks J. Lusti. 5
5. Sündmusele reageeris politseipatrull. Üks politseiametnikest kuulati maakohus üle tunnistajana. Tunnistaja R.P. i ütluste kohaselt teadis ta Häirekeskusesse antud infost, kellega võib võimaliku joobes juhi näol tegemist olla. Politseisõidukile sõitis vastu auto, mille roolis oli J. Lusti. Politseisõiduk pööras ümber ja järgnes J. Lusti juhitud sõidukile. J. Lusti sõidukile järgneti tema koduõue. Visuaalselt nähtuvalt oli J. Lusti purupurjus ja ei olnud algul nõus indikaaorvahendisse puhuma. Tema jutt oli kõikuv, kord sõbralik, siis sõimas – ütles, et külaelanikud „panid kitse“, siis rääkis, et sõber sõitis. Lõpuks puhus J. Lusti indikaatorvahendisse ning edasi toimetati ta Põlva politseijaoskonda. J. Lusti ei olnud suuteline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu ta viidi Põlva Haiglasse. J. Lusti veres tuvastati etanooli 3,06+/-0,07 mg/g kohta.
6. Apellandid osundavad veel sellele, et politseisõiduki pardakaamera salvestisel nähtuv aeg salvestise tegemise kohta ei lange kokku süüdistuses märgitud ajaga.
7. Maakohtus üle kuulatud politseiametnik R.P. selgitas muuhulgas ka salvestisel olevaid andmeid. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus sündmus
8. juunil, kuigi salvestis näitab kuupäevaks
9. mai. Tunnistaja ise kaameraid ei kontrollinud, kuid probleem olevat akudes. Tunnistaja kinnitas, et salvestiselt nähtuv on süüdistuses märgitud sündmus (kohtuistungi protokoll, lk 4-8). Kohtukolleegium, nii nagu maakohuski arvestab tunnistaja selgitusega salvestisel olevate andmete mittekokkulangevusest süüdistuses toodud sündmuse ajaga. Tõendid kogumis näitavad selgelt, et J. Lusti juhtis tema kasutuses olevat sõidukit süüdistuses märgitud ajal.
10. J. Lusti märgib ära veel sellegi, et kaamerasalvestise kohaselt oli roolis oleval inimesel seljas kollane neoonsärk, temal on aga mururoheline neoonsärk. Kohtukolleegium ei pea J. Lusti süü tõendatuse aspektist eriliselt kaalu omavaks asjaolu, kas J. Lustil oli seljas nimelt neoonroheline või neoonkollane särk. Maakohtuga nõustuvalt võib sedastada, et isikul oli seljas erksavärviline (neoonkollane või neoonroheline) särk.
11. Kokkuvõttes tõdeb kohtukolleegium, et maakohtus uuritud ning ringkonnakohtu poolt kontrollitud tõenditest kogumis nähtub ümberlükkamatult, et J. Lusti kasutuses olev sõiduk liikus 25.06.2020 kella 13.55 paiku Tilsis Järve poe juures ja selle roolis oli J. Lusti. Kohtukolleegium ei tuvastanud tõendeid kontrollides ühtegi asjaolu, millest võiks vähimalgi määral kahtlustada tõendite fabritseeerimist menetleja poolt.
12. J. Lusti leiab, et ta ei peaks maksma menetluskulusid eelkõige põhjusel, et ta ei ole süüdi. Kuna ringkonnakohus jätab J. Lusti süüdimõistmise ja karistamise muutmata, pole sel põhjusel vajalik muuta maakohtu otsustust menetlukulude osas. Menetluskulude süüdistatavalt välja mõistmise otsustuse tegemisel võttis maakohus arvesse, et J. Lusti ainsaks sissetulekuks vabaduses oli töövõimetoetus ning pole teada, millal saab ta vanglas asuda tööle. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel võimaldas kohus J. Lustil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Seega on maakohus juba piisavalt arvestanud J. Lusti võimalusi hüvitada riigile menetluskulud. Ringkonnakohus lisab veel sedagi, et sissetuleku puudumine ei tähenda, et isik oleks varatu ning seetõttu võimetu kulusid kandma. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu otsustuse menetluskulude osas muutmata. 6
13. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse J. Lusti süüdistusasjas muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
14. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 4, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Lustilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7