← Eesti

2-20-13806/13

Obsah (7)§ 97§ 100§ 101§ 108§ 96§ 105§ 102

2-20-13806 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-13806 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi E M hagi D M va

) § 96). Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma (

§ 97p 1).

Hageja elab kostjast eraldi. Lähtuvalt

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates

  1. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist Hageja on esitanud hagiavalduses oma vajaduste loetelu, mille kohaselt vajab hageja ühes kuus eluasemekulude katmiseks 200 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 30 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenile 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muud vältimatud püsikulud 150 eurot, kokku 810 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja kulud ei ole tõendatud. Kostja leiab, et hagiavalduse toodud kulutused lapsele on põhjendamatult suured. Kostja leiab, et hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 390 eurot kuus, millest eluasemekulud 40 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 3

(5)2-20-13806 10 euro, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot ning lasteaia kulud, kooliks ettevalmistamise kulud 80 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et koos hagejaga samal aadressil elavad mitu inimest ja eluasemekulud 200 eurot on kõik hageja kuluks kirjutatud. Samuti ei osanud hageja esindaja täpsemalt selgitada, millised on hageja konkreetsed kulud ühes kalendrikuus. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja kulude kohta. Hageja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kulud kokku 810 eurot kuus ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna hageja nende asjaolude tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja kulud on osaliselt tõendamata ning hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 390 eurot kuus. Kohus märgib, et vastavalt

§ 96peavad mõlemad lapse vanemad andma lapsele ülalpidamist.

Seega on hageja emal samuti kohustus hagejat ülal pidada. Kohus selgitab, et kuna käesolevas vaidluses nõuab laps elatist ühelt vanemalt, tuleb vaidluse lahendamisel muuhulgas arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab st, et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13 p 16, 3-2-1-11915 p 11). Kohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kalendrikuus moodustavad 390 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatusraha vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäära

§ 102

lg 2 alusel ning kohus arvestab kostja poolt hagejale makstava igakuise elatusraha suuruseks pool hageja kuludest ühes kalendrikuus ehk 195 eurot (390/2). Vaidlust ei ole, et kostja sissetulek töötasuna on 500-600 eurot kuus bruto. Vaidlust ei ole, et sellest sissetulekust saab kostja maksta hagejale elatist igakuise elatusrahana 195 eurot, kahjustamata sealjuures oma igapäevast toimetulekut. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale elatist kokku 500 eurot, s.o 100 eurot septembri 2020 eest, 200 eurot oktoobri 2020 eest ning 200 eurot novembri 2020 eest). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise ühekordse summana

  1. septembrist 2020 kuni
  2. detsembrini 2020 määras 195 eurot kuus, arvestades sealjuures kostja poolt eelnevalt tasutud elatusraha. Tasumata elatusraha alates
  3. septembrist 2020 kuni
  4. detsembrini 2020 arvestab kohus järgmiselt: septembri 2020 eest tasus kostja elatist 100 eurot, s.o 95 eurot vähem kui 195 eurot; oktoobri 2020 eest on kostja tasunud 200 eurot, s.o 5 eurot enam kui 195 eurot; novembri 2020 eest on kostja tasunud 200 eurot, s.o 5 eurot enam kui 195 eurot, detsembri 2020 eest kostja hagejale elatist tasunud ei ole. Kostjal on hagejale tasumata elatusraha perioodi eest
  5. september 2020 kuni
  6. detsember 2020 kokku 280 eurot (195*4-500). Kostja kingitust väärtusega 204 eurot kohus ei arvesta elatise tasumise kohustuse täitmisena, kuna kingitus on hagejale, kostja enda lapsele tehtud kõlbelisest tõekspidamisest ajendatuna ning seda tuleb lugeda mittetäieliku kohustuse (võlaõigusseadus (VÕS) § 4 lg 1 ja lg 2 p 2) täitmisena, mitte elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Perioodi eest
  7. september 2020 kuni
  8. detsembrini 2020 tasumata elatusraha 280 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse summana ning alates
  9. jaanuarist 2021 tuleb 4

(5)2-20-13806 kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 195 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis elatise kostjalt välja vähemas määras kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise minimaalne määr ja seega ei seo kohus elatusraha suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista elatis hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates

  1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud
  2. septembril
  3. Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  5. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha hagejale moodustab kokku 9x292=2628 eurot. Hagihind moodustab 2628 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole määratud ajaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.