lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärast hagi menetlusse võtmast tuvastas kohus, et kostja kuulutati välja pankrot
Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejatele, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Lähtuvalt
lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seega tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Kooskõlas
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hagejate kanda, kostja osales kohtumenetluses isiklikult ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad temale kohtukulud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 20. jaanuari 2021 määrusega anti kostjale menetlusabi ja vabastati riigilõivu summas 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. Vastavalt
lg 5, menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda ning kuna kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hagejatelt välja riigituludesse täies ulatuses. Lähtuvalt
lg 7,
lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p.10 märkinud, et
lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Hagejad on alaealised lapsed, kes on oma ema ülalpidamisel ning kellel ei ole iseseisvat sissetulekut, mille arvelt saaks nõuda kostja menetluskulud riigituludesse tasumiseks. Kohus loeb hagejate majandusliku olukorra ja vanuse mõjuvaks põhjuseks, et vabastada hagejaid menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega vabastab kohus hagejaid
lg 7 alusel menetluskulude – riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hagejate menetlusabi kulud summas 50 eurot Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.