KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-3577 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna V

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus alkoholi mitte tarvitada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.

§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust.

Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Liivik ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati A.

Liivikut registreerima ennast kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele ning tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereproovide näidud tuleb esitada kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.06.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 27.06.

1. Katseaja kestus oli 11.06.2020 – 11.02.
2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 18.10.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esimese erakorralise ettekande, milles taotleti A. Liiviku karistuse täitmisele pööramist, kuna A. Liivik viibis korduvalt ametniku loata Eesti territooriumilt väljaspool. Tartu Maakohtu 6.11.2020 määrusega jäeti taotlus rahuldamata ja pikendati A. Liiviku katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 11.06.
3. Määrus jõustus 26.11.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 8.01.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale teise erakorralise ettekande (tl 2-4), milles taotletakse kohtult A. Liivikule alkoholi tarvitamise keelu määramist, sest süüdimõistetu ilmus 16.12.2020 registreerimisele alkoholijoobes, st rikkus registreerimiskohustust ning ei täitnud 11.12.2020 vereanalüüsi tegemise kohustust. A. Liivik on katseajal korduvalt ilmunud registreerimisele alkoholijoobes. Hoolduskavas kavandatu realiseerimiseks on vaja, et hooldusalune oleks kaine ja käiks kokkulepitud aegadel registreerimisel. Seetõttu aitab alkoholi tarvitamise keeld A. Liiviku kriminaalhoolduse läbiviimisele kaasa, kuna distsiplineeriks süüdimõistetut alkoholi tarvitamisest hoiduma. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Liivikule ette alkoholijoobes registreerimisele ilmumist 16.12.2020 ja vereanalüüsi mittetegemist hiljemalt 11.12.2020. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et A. Liivikule ei ole määratud alkoholi tarvitamise keeldu. See tähendab, et alkoholi tarvitamist süüdimõistetu poolt rikkumiseks lugeda ei saa. Samas on kohus seisukohal, et kui hooldusalune ilmub alkoholijoobes registreerimisele ning temaga ei ole kriminaalhooldusametnikul võimalik vajalikke toiminguid läbi viia, siis on tegemist

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustuse rikkumisega – registreerimiskohustuse täitmine peab aset leidma sisuliselt ning sisulist ja tulemuslikku vestlust on võimalik läbi viia vaid kaine isikuga. Registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kohtu hinnangul lihtsalt kriminaalhooldusosakonda kohale ilmumisest. 2

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.

Ettekande kohaselt on A. Liivik ilmunud alkoholi tarvitanuna registreerimisele ka 2.10. ja 5.10.2020 (mida tõendavad alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ning hooldusaluse kirjalikud seletused). Tartu Maakohtu 6.11.2020 määrusega nimetatud asjaolu rikkumiseks ei loetud, seega ei heida ka kohus praegusel juhul nendel kuupäevadel alkoholijoobes registreerimisele ilmumist A. Liivikule ette. Eelnev iseloomustab siiski süüdimõistetut negatiivselt, osutades, et A. Liivik on korduvalt ilmunud registreerimisele joobeseisundis ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. Alkoholijoobes isikuga ei ole aga võimalik registreerimistoiminguid läbi viia. Ettekande kohaselt ei teinud A. Liivik kokkuleppel kriminaalhooldajaga hiljemalt 11.12.2020 vereanalüüsi. 16.12.2020 kirjalikus selgituses (tl 6 pöördel) põhjendas hooldusalune seda raha puudumisega. Kuna Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega on A. Liivikule seatud kohustus teha kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse ja nimetatud kohustuse võttis süüdimõistetu prokuratuuriga kokkuleppe sõlmimisel endale vabatahtlikult, tuleb A. Liiviku käitumine lugeda rikkumiseks. A. Liivik peab seega leidma vahendid vereanalüüside tegemiseks. Järelikult rikkus A. Liivik tahtlikult

§ 75lg 4 alusel määratud vereanalüüside tegemise kohustust.

A. Liivikut iseloomustab positiivselt, et ta on registreerimislehe kohaselt valdavalt registreerimiskohustust täitnud korrektselt (peale 2.10., 5.

1. ja 16.12.2020 alkoholijoobes kohale ilmumiste). Synlab vereanalüüside tulemuste kohaselt on A. Liiviku poolt kolmel korral (s.o 28.08., 28.
2. ja 17.12.2020, tl 27-28) antud vereanalüüside CDT näidud olnud normi piires, s.o alla 1,3%. A. Liivik on läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise 11.11.2020 (Lõuna-Eesti Haigla tõend, tl 8). Raviprogrammis edasi osaleda hooldusalune ei soovinud, kuna oli veendumusel, et meditsiinilist abi ta ei vaja, sest alkoholi tarvitamine ei mõjuta tema elukorraldust. Ettekande kohaselt osaleb A. Liivik ka liiklusohutusprogrammis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole A. Liivik katseajal uusi süütegusid toime pannud. A. Liiviku senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb alkoholi liigtarvitamist, mille tõttu on käesoleva katseaja jooksul korduvalt (s.o kolmel korral) saanud häiritud registreerimiskohustuse täitmine. Vastava käitumisega rikub A. Liivik talle kohtuotsusega pandud registreerimiskohustust. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. A. Liiviku isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle 3

§ 74lg 4 alusel kohus määrab A.

Liivikule

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keelu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4