lg 23), mida nimetatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ka üldhuviteenuseks (MSÜS § 5 lg 3). Ainuüksi see, et valla ja vee-ettevõtjate vahelist lepingut reguleerivad ka avalik-õiguslikud normid, ei muuda seda lepingut olemuslikult avalik-õiguslikuks (Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23). Sarnaselt reguleeritakse eraõiguslikke lepinguid ka nt tarbijakaitseseadusega, kuid see ei muuda mistahes tarbijaga sõlmitud lepingut avalikõiguslikuks. Pooled on ise kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused vaidlustatakse tsiviilkohtus. Üldhuviteenuse osutaja ja tegevusloa väljastanud riigiorgani vahel tekib avalik-õiguslik suhe (Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 25). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et 2
lg 1 ja § 7 lg 6 ja 7 alusel on järelevalveks pädev Konkurentsiamet, kuivõrd vee-ettevõtja kohustuste täitmise lõpetamine on lubatav üksnes Konkurentsiameti heakskiidul (lg 7), mistõttu tuleneb sellest ka Konkurentsiameti pädevus ilma heakskiiduta lepingu täitmise lõpetamine keelata. Lisaks on asjakohased Riigikohtu määruses nr 3-3-1-49-12 toodud KonkS § 54 ning KonkS §-d 16 ja/või 18.
lg 5 alusel teostab järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle samale seadusele valla- või linnavalitsus. Seega on sisuline järelevalvepädevus Jõelähtme vallal endal. MSÜS § 35 lg 2, mille kohaselt võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks. Arvestades MSÜS § 35 lg-s 6 sätestatut, võib ka käesoleval juhul olla pädevaks majandushaldusasutuseks Jõelähtme vald ise kui tegevuspiirkonna määraja ja/või lepingu lõpetamiseks pädev isik. Jõelähtme vallal tuleb analüüsida asjakohaseid norme ning algatada järelevalve või taotleda selle läbiviimist teise järelevalveorgani poolt. AS-l Loo Vesi on samuti võimalik taotleda järelevalve algatamist. Järelevalvemenetluse ebasoodsa tulemuse korral on kummalgi kaebuse esitajal võimalik oma õiguseid kohtulikult kaitsta järelevalve tulemuse vaidlustamise kaudu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Jõelähtme vald taotleb 25.02.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määruse tühistamist ning kaebuse menetlusse võtmist. Vaidlus allub halduskohtule, kuivõrd vastustaja näol on tegemist haldusorganiga ning vaidlusaluse tegevuse näol on tegemist avaliku ülesande täitmisest keeldumisega. Vastustaja on eraõiguslik isik, kellele on pädeva asutuse poolt antud volitus ja pandud kohustus osutada avalikes huvides teenust, mille täitmise eest vastutab seaduse järgi avalik-õiguslik juriidiline isik. Halduskohus on jätnud arvestamata, et olukorras, kus vastustaja näol on tegemist KOKS § 6 lg 1 alusel avalikku ülesannet (haldusülesannet) täitva haldusorganiga, on vastustaja alates 28.02.2020 keeldunud vastava avaliku ülesande täitmisest. Kui halduskohus leidis, et vastustaja täidab kaebajatega sõlmitud lepingute alusel haldusülesannet, ei saa olla kahtlust, et vastustaja näol on tegemist haldusorganiga, sest kaebajad ei ole vastustajat haldusülesannet täitma volitanud. Kuna KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni, ning Jõelähtme vallal ei ole enda territooriumil nõuetele vastavalt reovee kanaliseerimine iseseisvalt võimalik, oleks pidanud juhul, kui 3
Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes haldab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, varustades selle kaudu kliendi kinnistu veevärki veega või korraldades kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist (
Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et nii OÜ Loo Vesi kui ka AS Tallinna Vesi on määratud vee-ettevõtjaks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuste alusel (
lg-d 21–22), milles on määratud ka nende tegevuspiirkonnad (
lg 3).
lg 23 p-dest 1–3 ja 5 tuleneb, et volikogu otsus vee-ettevõtja määramise kohta on haldusakt, millega eraõiguslikule juriidilisele isikule antakse haldusülesanne. Tegemist on seega halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-s 2 reguleeritud olukorraga, kus kohalik omavalitsus on seaduse alusel antud haldusaktiga volitanud talle seadusega pandud haldusülesannet täitma juriidilise isiku. Täiendavalt näeb
lg 1 ette valla- või linnavalitsuse ja veeettevõtja vahel halduslepingu sõlmimise, mille alusel vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Vaidlust ei saa seega olla selles, et OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi täidavad oma tegevuspiirkondades klientide kinnistuid veega varustades ja/või klientide kinnistutelt reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust osutades haldusülesannet, mille täitmiseks volitamine on toimunud haldusaktiga ja mille täpsemaks sisustamiseks peab olema sõlmitud haldusleping. Küsimus on aga selles, kas AS Tallinna Vesi täidab haldusülesannet ka Jõelähtme vallale ja OÜ-le Loo Vesi Loo aleviku reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust osutades. 7. Esiteks tuleb märkida, et AS-i Tallinna Vesi ei ole volitatud täitma Loo aleviku reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust
lg-tes 21, 22 ja 3 sätestatud viisil, st Tallinna linnavolikogu ega Jõelähtme vallavolikogu ei ole vastu võtnud otsust, millega AS-ile Tallinna Vesi oleks antud ülesanne Loo alevikus märgitud teenust osutada. Jõelähtme vallavolikogu on Loo alevikus reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamise volitanud OÜ-le Loo Vesi ning OÜ Loo Vesi kohustus on tagada Loo alevikus kui oma tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooni toimimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ega halduskoostöö seadusest ei tule alust, mis võimaldaks OÜ-le Loo Vesi volitatud haldusülesande täitmise veel (osaliselt) edasi volitada. Isegi kui edasivolitamine oleks võimalik, ei saaks see toimuda halduslepingu ega tsiviilõigusliku lepingu alusel, vaid see peaks
lg-test 21–23 lähtuvalt toimuma Jõelähtme vallavolikogu otsuse alusel, mis on ühtlasi haldusakt (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 98 lg 1). Teiseks ei täida AS Tallinna Vesi Loo alevikus reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamist
lg 1 mõttes ka sisuliselt, kuna ta ei korralda OÜ Loo Vesi klientide kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist. Reoveekanaliseerimise lepinguga ühendati Loo aleviku ühiskanalisatsioon Tallinna linna omandis oleva ühiskanalisatsiooniga (käesoleval ajal AS Tallinna Vesi omandis oleva ühiskanalisatsiooniga, vt ka reoveekanaliseerimise lepingu lisa 13 preambula), kuid viimasega ei ühendatud ühtegi Loo alevikus asuvat kinnistut ning Loo alevikus asuvate kinnistute liitumised Loo ühiskanalisatsiooniga ei kuulu kooskõlastamisele AS-ga Tallinna Vesi. Selliselt osutab AS Tallinna Vesi reoveekanaliseerimise lepingust tulenevat teenust vahetult OÜ-le Loo Vesi, mis nähtub ka reoveekanaliseerimise lepingu p-st 1. 5
lg 1 mõttes ja reoveekanaliseerimise lepingut
Seda kinnitab ka
lg 2, mis reguleerib eraldi ühe vee-ettevõtja poolt teisele vee-ettevõtjale osutatava veeteenuse hinda. Asjaolu, et reoveekanaliseerimise lepingu pooleks on ka Jõelähtme vald, seda kuidagi ei mõjuta. 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ega ka Tallinna linnavolikogu ja Jõelähtme vallavolikogu
lg 4 alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad ei määratle vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitava teenuslepingu liiki. Selleks, et vaidlusalust reoveekanaliseerimise lepingut saaks pidada halduslepinguks, peab see reguleerima haldusõigussuhteid (HMS § 95 esimene lause) ja vähemalt üks selle osapooltest peab olema haldusorgan (HMS § 96 lg 1). Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik (HMS § 8 lg 1). AS-i Tallinna Vesi on volitatud täitma avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet), kuid haldusaktiga. Samas ei saa HMS § 8 lg 1 mõte olla välistada haldusaktiga haldusülesannet täitma volitatud asutuse, kogu või isiku haldusorganiks olemine, vaid määrav on siiski volituse olemasolu. AS-i Tallinna Vesi saab seega käsitada haldusorganina, kui ta täidab talle volitatud haldusülesannet. Kuivõrd AS-ile Tallinna Vesi volitatud haldusülesande sisuks on oma klientidele mh reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamine, täidab AS Tallinna Vesi reoveekanaliseerimise lepingu alusel haldusülesannet. Samas ei muuda haldusülesande täitmine õigussuhet veel avalik-õiguslikuks suhteks, kuna haldusülesannete täitmine võib toimuda ka eraõiguslikus vormis (vt nt Riigikohtu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 24). Kui haldusülesanne on delegeeritud eraisikule, siis kehtib eeldus, et ülesannet täidetakse eraõiguslikus vormis, st teenuse osutaja ja kasutaja vahelised suhted on eraõiguslikud. Kui eraõiguslik isik võib ülesande täitmisel aga kasutada võimuvolitusi, kaasneb sellega ka avalik-õiguslik suhe (P. Sarv, I. Pilving. HKMSK § 4 p 4. – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013). Võimuvolituse kasutamine tähendab avaliku võimu teostamist, st ülesande täitja õigust ühepoolselt otsustada teise isiku õiguste ja kohustuste üle või õigus rakendada sundi (nt teha teisele isikule ühepoolselt ettekirjutusi ja panna talle peale kohustusi). AS-il Tallinna Vesi sellised avaliku võimu volitused puuduvad, mistõttu täidab AS Tallinna Vesi talle volitatud haldusülesannet eraõiguslikus vormis ja selle täitmisel sõlmitud teenuslepinguid tuleb pidada tsiviilõiguslikeks lepinguteks. Ainuüksi sellest, et AS-i Tallinna Vesi tegevusel on üldise huvi eesmärk ja seda reguleerivad ka avalik-õiguslikud normid, ei piisa, et seda saaks lugeda otseselt ja eriomaselt seotuks avaliku võimu kasutamisega. Senine kohtupraktika kinnitab samuti, et kommunaalmajandus on korraldatud teenuse osutaja ja kliendi eraõiguslike suhete baasil (vt nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p-d 26–30; 03.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-27-10, p 12; 09.04.2002 määrus asjas nr 3-3-4-4-02, p 6). 9. Ringkonnakohus lisab, et
lg 3 näeb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramiseks ette omavalitsuste vahelise halduslepingu sõlmimise. Sättega reguleeritud olukorraks saab pidada ka kõnealust olukorda, kus kahe omavalitsuse territooriumil paiknevad ühiskanalisatsioonid on omavahel ühendatud ja toimub omavalitsuse piire ületav reovee ärajuhtimise teenuse osutamine (vt ka seletuskiri monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud 6
lg-te 6 ja 7 mõttes või vähemalt osaliselt või ajutiselt loobunud üldhuviteenuse osutamisest MSÜS § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud sätted reguleerivad teenuse osutamise lõpetamist või selle osutamisest loobumist laiemalt, näiteks kindlas tegevuspiirkonnas teenuse osutamise lõpetamist, mitte üksiku kliendiga sõlmitud teenuslepingu lõpetamist. OÜ Loo Vesi saab oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse, mh nõuda reoveekanaliseerimise lepingu kehtivuse tuvastamist ja selle täitmist. Ringkonnakohus selgitab, et AS-i Tallinna Vesi kui vee-ettevõtja ja OÜ Loo Vesi kui kliendi vahelist reoveekanaliseerimise lepingut reguleerib täpsemalt
lg 4 alusel kehtestatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, mille § 29 lg 1 järgi sõlmitakse teenusleping määramata tähtajaks ja tähtajalise teenuslepingu sõlmimine on võimalik üksnes §-s 30 sätestatud tingimuste täitmisel. Teenuslepingu lõpetamist vee-ettevõtja poolt reguleerivad eeskirja § 31 lg-d 3 ja 4. Viidatud normid aitavad vältida vee-ettevõtja ühepoolset teenuse osutamisest keeldumist, kui teenuslepingu tingimuste, sh teenusmahtude muutmises ei jõuta kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.