← Eesti

2-20-10739/14

Obsah (8)§ 405§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 175§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 23. detsember 2020, Vabaduse 13, Võru tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-1

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt osutas aktsiaselts TAURE (hageja) H. O. -le (kostja) kokkuleppel teenuseid ning esitas teenuste eest tasumiseks 01.03.

  1. a arve nr 22220272 summas 3279,22 eurot. Kostja tasus 20.03.
  2. a arve osaliselt – 1000 eurot. Pärast hageja korduvaid pöördumisi tasus kostja 02.06.
  3. a veel 500 eurot. Võlgnevus summas 1779,22 eurot on tasumata. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1 ja 3, 82 lg 7 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt võlgnevuse koos viivistega seisuga 02.06.
  4. a summas 1816,18 eurot väljamõistmist. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 1779,22 eurot ja viivisest summas 36,96 eurot. Hageja on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas tasumata summalt. Kostja seisukohad Kostja ei ole hagile tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 394 sätestatud nõuete vastavat vastust esitanud, kuid on 25.09.

  1. a kohtule adresseeritud e-kirjas teatanud, et 500 eurot on veel kanne tehtud aktsiaselts TAURE arvele (tl 21). Tõendit tasumise kohta esitatud ei ole. Kohus on 29.09.
  2. a kirjas (tl 22) juhtinud kostja tähelepanu hagile vastuse esitamise sisulistele ja vorminõuetele ning selgitanud kompromissi sõlmimise võimalusi. 25.11.
  3. a on kostja e-posti aadressilt xxxxxxx@gmail.com vastusena kohtu poolt kirjaliku menetluse määruse edastamisele saadetud alljärgnev teade: „1500 on võlg“ (tl 25). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist

§ 405sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga.

Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt

§ 405lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja 2

(4)põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning selgitanud õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Hageja on esitanud tõendina kostjale 01.03.
  1. a esitatud arve nr 22220272 summas 3279,22 eurot tasumiseks (tl 11) ning kostjale saadetud pretensiooni (tl 13). Kuivõrd kostja on kohtule adresseeritud 25.11.
  2. a e-kirjas kinnitanud, et võlg on 1500 eurot, leiab kohus, arvestades lihtmenetluses kohalduvaid madalamaid nõudeid menetlusosaliste esitatavatele dokumentidele, et kostja tunnistab nõuet 1500 euro ulatuses. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja nõue 1500 eurot ületavas osas on alusetu. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud ning ei ole tõendanud, et nõue on ülejäänud osas põhjendamatu (kas täitmisega lõppenud või puudub muu alus 279,22 euro nõudmiseks), siis tuleb hagi täise ulatuses rahuldada. Hagejal on õigus nõuda ka viivist VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1
  3. lause alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega arvestusele. Hageja on piirdunud seadusjärgse viivise arvestamisel ajavahemikuga 20.03.2019 – 2.06.
  4. a, s.o ajavahemik, kui kostja võlgnes hagejale 2279,22 eurot ning taotleb viivise väljamõistmist summas 36,96 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177lg 1 alusel määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Tulenevalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskuludena riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 225 eurot (tl 7). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 3

(4)Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja Enno Oidermaa, kes on osutanud õigusabi kohtule esitatavate dokumentide koostamiseks 3 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud käesolevas menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Pretensiooni koostamine 0,5 tunni ulatuses on toimunud enne kohtumenetluse alustamist ning seda kulu ei saa arvestada menetluskuluna kohtumenetluses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 475 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Tulenevalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Epp Tombak kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.