Obsah (6)

§ 113§ 78§ 1018§ 1023§ 171§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-900 Tsiviilasi Lennuradari Tehnopark

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras 3.

Jätta menetluskulud Migdalia Estonia OÜ kanda. Välja mõista Migdalia Estonia OÜ-lt Lennuradari Tehnopark OÜ kasuks menetluskulud 3369,80 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Migdalia Estonia OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3369,80 eurot) viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

1. detsember 2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
2. Lennuradari Tehnopark OÜ (hageja) esitas
3. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagi Migdalia Estonia OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt põhinõude 65 000 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja kinnisasja asukohaga xxx (registriosa nr x). Kinnisasja ostuhinna 65 000 eurot tasus kostja eest X X. X X maksis raha kostja kohustuse katteks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse või kohustanud teda raha maksma. Kostja on kinnisasja ostuhinna maksmise heaks kiitnud. Samuti vastas kinnisasja ostuhinna maksmine kostja huvidele. X X on loovutanud hagejale oma nõude kostja vastu tasutud ostuhinna hüvitamiseks. Hageja leidis, et tõendamata on kostja väide, et ta on kandnud kulusid X X kasuks või et viimane on saanud kostjalt rahalisi hüvesid. Alternatiivselt märkis hageja, et kostja kandis kulusid X X kasuks kostja ja kolmandate isikute vahel X X kasuks sõlmitud lepingute alusel. Hageja leidis, et X X kinnitus, et X Xl ei ole nõudeid kostja vastu, ei oma tähtsust. X X ei ole andnud X Xle volitust enda nimel kinnituse allkirjastamiseks.
4. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sai hageja nimele registreeritud kostja sõiduk. Tegelikult pidanuks sõiduk olema registreeritud kostja nimele. Lisaks ostis kostja hagejale veel ühe sõiduki. Kostja on kandnud kulusid X X autodele ja kinnistule. Lisaks kasutas X X kostja kütusekaarti ja sõidukit. X X on saanud kostjalt rahalisi hüvesid kokku 67 762,86 eurot, millise summa hüvitamist on kostjal õigus nõuda X Xlt. Kostja soovis tasaarvestada oma nõude P. X vastu 67 762,86 euro hüvitamiseks hageja nõudega enda vastu. Lisaks märkis kostja, et tema tegevjuht X X kinnitas ametist lahkudes, et X Xl ei ole nõudeid kostja vastu. Kohtu põhjendused
5. Esmalt lahendab kohus hagi (A), seejärel käsitleb kostja vastuväiteid (B) ning lõpetuseks otsustab menetluskulude jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise (C). A
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
7. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja omandas kinnisasja asukohaga xxx. Kostja kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna
8. oktoobril 2016 (I kd, tl 57–58); - kinnisasja müüja väljastas
9. detsembril 2016 kostjale arve kinnistu ostuhinna 65 000 euro tasumiseks (I kd, tl 59); 2 - kinnisasja ostuhinna 65 000 eurot tasus kostja eest X X (I kd, tl 60); - X X loovutas
10. jaanuari
11. a lepinguga hagejale nõude kostja vastu kinnisasja ostuhinna hüvitamiseks (I kd, tl 61–62).
12. X X on tasunud kostja eest
13. detsembri
14. a arve alusel kinnisasja ostuhinna 65 000 eurot. Võlaõigusseaduse (

) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja pidi seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt tasuma kinnisasja ostuhinna isiklikult. Seega oli X Xl õigus tasuda kinnisasja ostuhinna kostja eest. 7.

§ 78

lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

§ 1018

lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1). Sama sätte lg 2 järgi ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et X X maksis kinnisasja ostuhinna kostja kohustuse katteks. Seda kinnitab kinnisasja müüa poolt kostja nimele 28. detsembril 2016 väljastatud arve (I kd, tl 59). Lisaks ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et X X täitis kostja kohustuse kinnisasja müüja ees. Seega on täidetud

§ 1018lg-s 1 sätestatud eeldus.

Kohus leiab, et kostja on X X asjaajamise, st kinnisasja ostuhinna tasumise, konkludentselt heaks kiitnud, sest kostja ei ole vaidlustanud ostuhinna tasumist kohtuväliselt ega kohtumenetluses. Seega on täidetud

§ 1018lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.

Hagiavaldusest nähtub, et kinnisasja ostuhinna tasumisel oli hagejal tahe tegutseda kostja kasuks. Seega on täidetud

§ 1018lg-s 2 sätestatud eeldus.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on tegutsenud kostja huvides käsundita asjaajajana

§ 1018mõttes.

8. Hagejal on õigus nõuda kostjalt X X poolt asjaajamisel kantud kulude hüvitamist

§ 1023lg 1 alusel.

Märgitud säte näeb ette, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. X Xl oli õigus nõuda kostjalt kinnisasja ostuhinna 65 000 eurot hüvitamist

§ 1023lg 1 alusel.

X X võis ostuhinna tasumist pidada mõistlikult vajalikuks, sest kohus on eelnevalt tuvastanud, et X Xl oli tahe tegutseda kostja kasuks ja viimane on kiitnud X X asjaajamise heaks. X X loovutas

1. jaanuari
2. a lepinguga hagejale kulutuste hüvitamise nõude kostja vastu (I kd, tl 61–62). Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 65 000 eurot. Nõude rahuldamise aluseks on

§ 1023lg 1.

3 9. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 65 000 eurot viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 16.

jaanuaril 2018 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude rahuldamise aluseks on

§ 113lg 1 ja Ts

MS §

1. B
2. Järgnevalt käsitleb kohus kostja vastuväiteid hagile.
3. Kostja esitas väite, et X X on saanud kostjalt rahalisi hüvesid 67 762,86 eurot, millise summa peab ta kostjale hüvitama. Kostja soovis tasaarvestada oma nõude X X vastu hageja nõudega enda vastu. Kohus leiab, et kostjal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus

§ 171lg-te 1 ja 3 ning § 197 alusel.

Samas on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal on nõudeõigus X X vastu. Kostja poolt esitatud kriminaalasja alustamise teade (I kd, tl 152–154) ning pangakonto väljavõtted ja arved (I kd, tl 155–207; II kd, tl 2) ei tõenda, et X X on saanud kostjalt rahalisi hüvesid. Hageja esitaski väite, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et X X on saanud kostjalt rahalist kasu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et X X on saanud temalt rahalisi hüvesid, mh seda, et kostja on kandnud X X kasuks kulusid. Alternatiivselt esitas hageja väite, et kostja kandis kulusid tema ja kolmanda isiku vahel X X kasuks sõlmitud lepingute alusel. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal on nõue X X vastu, mida kostja saaks tasaarvestada hageja nõudega enda vastu. Kostja tasaarvestuse materiaalne eeldus ei ole täidetud, mistõttu on tema tasaarvestus tagajärjetu. 12. Kostja esitas väite, et X X kinnitas, et X Xl ei ole nõudeid kostja vastu. Oma väite tõendamiseks esitas kostja X X 22. detsembri 2017. a kinnituse (II kd, tl 3). Hageja väitis, et X Xl puudus X X volitus kinnituse andmiseks. Kohus leiab, et X X kinnitus ei tõenda, et X X loobus oma nõudest kostja vastu. Võlgnik ja võlausaldaja võivad kokku leppida võlasuhte lõppemises (

§ 207

). Kostja ei ole aga tõendanud, et X X volitas X X käsutama oma nõuet kostja vastu, sh andma enda nimel

1. detsembri
2. a kinnituse ja loobuma nõudest kostja vastu. Kostja ei ole hageja väidet X X volituse puudumise kohta ümber lükanud ega esitanud tõendit, et X X oli volitatud X X nõuet kostja vastu käsutada. C
3. Kohus rahuldab hagi. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
5. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad
6. veebruaril 2018 ja
7. detsembril
9. veebruari
10. a nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid mahus 11,8 tundi ja
11. detsembri
12. a nimekirja järgi mahus 11,55 tundi. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja oli
13. veebruari
14. a menetluskulude nimekirja koostamise ja taotluse esitamise hetkel käibemaksukohustuslane. Hageja on käibemaksukohustuslasena registrist kustutatud
15. oktoobril 2018, mistõttu hageja palub käibemaksu hüvitamist menetluskuludelt, mis on tekkinud alates
16. oktoobrist
18. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 4
19. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 17.
20. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1100 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 1100 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 17.
21. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäärad on kooskõlas kohtupraktikaga. 17.
22. Hagejale on õigusabi teenust osutatud kokku 30,1 tunni ulatuses (
23. veebruari
24. a menetluskulude nimekirja kohaselt 11,8 tundi +
25. detsembri
26. a menetluskulude nimekirja kohaselt 18,35 tundi). Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja
27. veebruari
28. a menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid ja neile kulunud aega leiab, et täielikult põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,4 tundi
29. jaanuari
30. a kohtumäärusega tutvumisele, olukorra analüüsimisele, suhtlusele kliendiga ja telefonikõnele kohtuga. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks on ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,1 tundi
31. jaanuari
32. a kohtumääruste analüüsimisele, olukorra analüüsimisele kohtumääruste järgselt, suhtlemisele kliendiga ja olukorra selgitamisele. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund korduva hagi tagamise avalduse koostamisele ja 0,3 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,7 tundi hagiavalduse koostamisele kulutuste hüvitamise nõudes. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et
33. jaanuari
34. a kohtumäärusega on käesolevas tsiviilasjas menetletav nõue eraldatud tsiviilasjast nr 2-18-783 ning nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavaldus kattub käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude osas hagiavalduse koostamisele on 2 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,3 tundi hagi tagamise avalduse koostamiseks. Analüüsides ja hinnates hageja
35. jaanuari
36. a hagi tagamise sisu ja mahtu, samuti arvestades asjaolu, et hageja on enne tsiviilasjade eraldamist esitanud kohtule samasisulise hagi tagamise avalduse, tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagi tagamise avalduse koostamise eest lugeda 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja
37. veebruari
38. a menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 6,3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada
39. detsembri
40. a menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja ajakulu
41. veebruari
42. a menetluskulude nimekirja koostamisele. Kulu märgitud toimingu eest sisaldub
43. veebruari
44. a nimekirjas, mille osas kohus on juba eelnevalt seisukoha võtnud ja leidnud, et ajakulu 0,3 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja alates
45. veebruarist 2018 kuni
46. aprillini 2018 menetlustoiminguid ja neile kulunud aega. Kohus selgitab, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud olema tsiviilasja materjalide pinnalt kontrollitavad. Hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud alates
47. veebruarist 2018 kuni
48. aprillini 2018 ei nähtu praeguse tsiviilasja toimikust, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, milliste 5 tegemise kulu kuuluks vastaspoolelt väljamõistmisele. Analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud kostja vastuse koos lisadega ja hageja
49. oktoobri
50. a seisukoha (kostja vastuse osas) sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 14.veebruari
51. a,
52. oktoobri
53. a ja
54. oktoobri
55. a menetlustoimingutele kokku 6 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja
56. jaanuari
57. a ja
58. jaanuari
59. a menetlustoimingutele (suhtlus kohtuga 0,2 tundi ja materjalide analüüs, ettevalmistus istungiks 2,5 tundi) kulunud aeg. Kuivõrd
60. novembri
61. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 10:00 ning lõppes kell 10:18, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks istungil osalemise eest 0,3 tundi. Põhjendatud ajakulu
62. novembri
63. a menetluskulude nimekirja koostamise eest on 0,5 tundi. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja
64. detsembri
65. a menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 9,3 tundi. 17.
66. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane alates
67. oktoobrist 2018, mistõttu nõuab ta menetluskuludelt, mis on tekkinud alates
68. oktoobrist 2018, käibemaksu hüvitamist. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot käibemaksuta ja 156 eurot käibemaksuga), määrab kohus hageja
69. veebruari
70. a menetluskulude nimekirjas välja toodud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 819 eurot (6,3 tundi x 130 eurot käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 ja arvestades asjaolu, et kohus on hageja
71. detsembri
72. a menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid pidanud põhjendatuks perioodil, mil hageja enam käibemaksukohustuslane ei olnud, määrab kohus hageja
73. detsembri
74. a menetluskulude nimekirjas välja toodud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 1450,80 eurot (9,3 tundi x 156 eurot käibemaksuga).
75. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3369,80 eurot (riigilõiv summas 1100 eurot + õigusabikulud 2269,80 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
76. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6