Obsah (8)

§ 231§ 620§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-20-335 Infonet DC OÜ

) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. 29.07.2019 esitas hageja avalduse Ideab Project Eesti AS pankroti väljakuulutamiseks (08.01.2020 hagiavalduse lisa 1). Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 07.08.2019 ja kohustas võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatise kohtu deposiiti summas 2 000 eurot. Hageja tasus pankrotimenetluse kulude katteks määratud deposiidi 15.08.2019 (hagis märgitud 08.04.2016; 08.01.2020 hagiavalduse lisa 2). 10.10.2019 kohtumäärusega määras kohus, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tuleb lisaks tasuda veel deposiiti 1 340 eurot (08.01.2020 hagiavalduse lisa 3). Hageja tasus pankrotimenetluse kulude katteks määratud täiendava deposiidi 17.10.2019 (08.01.2020 hagiavalduse lisa 4). 18.10.2019 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti (08.01.2020 hagiavalduse lisa 5). Perioodil 16.12.2002-20.03.2017 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja (08.01.2020 hagiavalduse lisa 7). Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses deposiidina kokku tasutud 3 340 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 3 sätestab: „Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 31 esimene lause sätestab: „Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse.“ Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Seega tuleb kohtul, tuvastamaks pankrotiavalduse esitamise õigeaegsus, selgeks teha, millal muutus võlgnik maksejõuetuks. Hageja on seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2015.a, kostja hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks pärast 20.03.2017, kui kostja ei olnud enam võlgniku juhatuse liige. 5 Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotihalduri 05.11.2019 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollile lisatud ettekandest (08.01.2020 hagiavalduse lisa 6) nähtub, et halduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks 2015.a – nõuded Valgevene kohtusse on esitatud 2014, 2015.a jaanuaris kuni aprillis võõrandas võlgnik enamus oma varast. Sama seisukohta on haldur väljendanud ka 15.01.2020 ettekandes (hageja 18.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus märgib siinkohal, et halduri ettekannetes väljendatud seisukohale vastuvaidlemata jätmine ei mõjuta käesoleva asja lahendust, vastuvaidlemisel pankrotimenetluses ei oleks erilisi tagajärgi ning lisaks ei ole kostja ka enam võlgniku juhatuse liige ja seega ei ole otseselt seotud pankrotimenetlusega. Vaidluse all ei ole, et alates 2014.a menetles Minski linna Majanduskohus OOO X X hagisid võlgniku vastu ning Minski linna Majanduskohtu otsustega mõisteti võlgnikult OOO X X kasuks välja 353 964,03 USD ja 1 851 000,80 USD. OOO X X esitas 29.09.206 avaldused Harju Maakohtule otsuste täidetavaks tunnistamiseks. Esitatud tõenditest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-14671, mis jõustus 28.08.2017 (kostja 25.02.2020 vastuse lisa 1 ja 4), jäeti muutmata Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus, millega tunnustati ja tunnistati täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu 28.04.2015.a asjas nr 374-20/2014 tehtud otsus. Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-14670, mis jõustus 02.08.2017 (kostja 25.02.2020 vastuse lisa 2 ja 3), jäeti muutmata Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus, millega Harju Maakohus tunnustas ja lubas täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu poolt 10.11.2015 asjas nr 434-20/2014 tehtud otsuse, millega kohus mõistis puudutatud isikutelt (s.o võlgnik ning x OÜ) avaldaja kasuks välja kokku 1 851 000,08 USA dollarit. Kostja Minski linna Majanduskohtu otsuseid ei tunnistanud; kostja hinnangul ei olnud alust lugeda Minski Majanduskohtu otsustega väljamõistetud summasid võlgniku kohustustena kuni vastavate otsuste tunnustamiseni ja täidetavaks tunnistamiseni Eesti kohtu poolt ning Minski linna Majanduskohtu otsused muutusid võlgnikule siduvaks augustis 2017. Kohus sellega ei nõustu. Täidetavaks tunnistamise lahendite jõustumisel tekkis OOO-l X X võimalus alustada Eestis täitemenetlust võlgniku suhtes, kuid võlgniku jaoks muutusid Minski otsused siduvaks siis, kui otsused jõustusid. Seda ei mõjuta ka see, et võlgnik otsustega ei nõustunud. Kuivõrd võlgnik oli menetlustest teadlik ja neis ka osales, siis sai võlgnik ka arvestada nendes menetlustest tehtud otsustest tulenevate kohustustega. Otsus asjas 434-20/2014, millega mõisteti välja 1 851 000,08 USA dollarit, jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2017 kohtumääruse põhjenduste kohaselt 02.12.2015. Teise Minski otsuse puhul Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2020 määrusest jõustumise konkreetset kuupäeva ei nähtu, kuid arvestades

§ 620

lg 2 sätestatut (välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis) ja et maakohus 29.09.2016 esitatud täidetavaks tunnistamise avaldust menetles ja selle rahuldas, siis võib järeldada, et otsus oli jõustunud enne 29.09.

1. Kostja hinnangul ei ole põhjust OOO X X nõuet maksevõime hindamisel arvestada, sest OOO X X valduses oli võlgniku vara väärtuses 2 417 993,24 USA dollarit (213 028,41 dollari väärtuses rohkem, kui oli OOO X X nõue), mille OOO X X jättis endale nõude katteks (seda kinnitab ka asjaolu, et OOO X X pole pankrotimenetluses nõuet esitanud). Võlgnik tarnis OOO-le X X ehitusmaterjale järgmiselt (kostja 25.02.2020 vastuse lisad 5-11): 6 Kuupäev 18.02.2014 07.03.2014 20.03.2014 24.03.2014 25.09.2014 06.11.2014 12.12.2014 Saatelehe nr Maksumus USD 1193805 105 906,17 1193809 142 096,72 1193811 140 854,40 1193812 136 539,95 0930485 1 509 932,32 0930490 168 034,34 0930493 214 629,04 Kokku 2 417 993,24 Pankrotihalduri 05.11.2019 ja 15.01.2020 ettekannetest ei nähtu, et OOO X X oleks pankrotimenetluses vähemalt 15.01.2020 seisuga oma nõudest teatanud. Samas märgib kohus, et välistatud ei ole võlausaldaja poolt nõude esitamine hiljem või ka esitamata jätmine mõnel muul põhjuselt (näiteks põhjusel, et nõude esitamine tekitab täiendavaid kulusid, mille kandmine ei ole otstarbekas kui nõude rahuldamine on vähetõenäoline). OOO X X nõude täitmiseks (tsiviilasjades 2-16-14671 ja 2-16-14670 tehtud lahendite alusel) on aga algatatud täitemenetlused, kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks nende täitemenetluste läbiviimist vaidlustanud ja nõude puudumist ei ole võlgnik maininud ka täidetavaks tunnistamise menetlustes. Võlgniku 2015.a majandusaasta aruandest (kostja 25.02.2020 vastuse lisa 16) ei nähtu võlgniku varana nõudeid kellegi vastu isegi ligilähedases suuruses – kui OOO-l X X olnuks kohustus tasuda võlgnikule materjalide eest, mis hiljem oleks jäänud tema nõude katteks, siis usutavasti oleks võlgniku nõuet OOO X X vastu kajastatud majandusaasta aruandes. Neid asjaolusid koos arvestades ei saa kohus asuda seisukohale, et OOO X X nõude võlgniku vastu sai lugeda rahuldatuks. Eelnevast tulenevalt tuleb lähtuda sellest, et võlgnikul tekkis OOO X X ees vähemalt 1 851 000,08 USA dollari tasumise kohustus 02.12.
2. 2015.a majandusaruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2015 vara 943 947 euro ulatuses ja kohustusi 492 491 eurot, koos OOO X X nõudega oleks kohustuste suurus aga ca 2 195 886,78 eurot (arvestades 1 851 000,08 USA dollarit ümber eurodesse 31.12.2015 kehtinud valuutakursiga 1 USA dollar=0,920257 eurot; https://www.xrates.com/) - võimalik, et rohkem kui OOO X X teise nõude osas tehtud otsus jõustus samuti 2015.a. Kostja on tuginenud ka sellele, et võlgnik oli tegutsev äriühing vähemalt seni, kuni kostja oli äriühingu juhatuse liige 20.03.
3. 14.08.2015 sõlmis võlgnik Tallinna Lennujaama AS-ga riigihanke lepingu Tallinna Lennujaama parkimismaja projekteerimiseks, täitis lepingu nõuetekohaselt ja sai positiivse soovituskirja AS-ilt Tallinna Lennujaam (kostja 25.02.2020 vastuse lisad 12-14; kostja 25.05.2020 seisukoha lisa 1). Võlgnik on ka tasunud tööjõumakse vähemalt 2017.a III kvartalini (kostja 25.02.2020 vastuse lisa 15). Kohus märgib, et püsiv maksejõuetus ei tähenda alati seda, et äriühingul puudub täielikult vara ja ta ei tegutse. Püsiv maksejõuetus tähendab, et kohustused ületavad varasid ja see olukord ei ole ajutine. Antud juhul oli võlgnikul vara, mistõttu oli võlgnikul võimalik ka tegutseda ja makse maksta, kuid samas oli kohustusi juba 2015.a oluliselt suuremas ulatuses kui vara. Kui ka liita 2015.a majandusaasta aruandes märgitud varale Minski oblasti Majanduskohtu 28.03.2016 otsusega (kostja 25.02.2020 vastuse lisa 17) võlgniku kasuks väljamõistetud summa (kokku 259 220,80 USA dollarit ehk 242 409,04 eurot otsuse jõustumise aja seisuga) ja 11.01.2016 võlgnikule üle antud vara mille väärtuseks oli 2,5 aastat varem hinnatud 189 669 USA dollarit, 406 381 eurot ja 165 583 365 rubla (kokku ca 747 000 eurot; kostja 25.02.2020 vastuse lisad 18 ja 19), siis on kohustused siiski suuremad kui vara väärtus. Kokkuvõtvalt on kohus käesolevas asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2015.a lõpuks (tõenäoliselt 02.12.2015 ehk siis, kui jõustus Minski linna Majanduskohtu otsus, millega mõisteti võlgnikult välja 1 851 000,08 USA dollarit). Kohtu järeldust ei mõjuta võlgniku kinnisasja ja sõidukite müügiga seonduvad asjaolud, mistõttu kohus nendega seotud väiteid ja tõendeid (kostja 25.05.2020 seisukoha lisad 27 6) ei käsitle. Antud asja menetluses puudub vajadus täpselt maksejõuetuse aega kindlaks teha, vaid eelkõige tuleb teha kindlaks, kas maksejõuetus tekkis ajal mil kostja oli juhatuse liige. Kuna kostja oli 02.12.2015 ja kuni 20.03.2017 võlgniku juhatuse liige, on kostja rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku uue juhatuse liikme isikuga ega aktsionäriga seonduvad väited ei mõjuta asja lahendust ja kohus neid ei analüüsi. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 3 340 eurot.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 741 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 5,7 tundi (hagi koostamisega seotud toimingud, kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Esindaja tunnitasu on 130 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 741 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 041 eurot, mis mõista välja kostjalt. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 8