MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-189 Haldusasi Jõelähtme valla ja OÜ Loo Vesi kaebus AS Tallinn
§ 121
lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
§ 4
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolevas asjas puudub aga avalik-õiguslik vaidlus, kuivõrd ükski avaliku võimu kandja ei ole oma võimuvolitusi (veel) rakendanud. Kaebus on ennatlik.
- AS Tallinna Vesi täidab kaebajatega sõlmitud lepingute alusel haldusülesannet (vt ÜVVKS § 7 lg 23), mida nimetatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ka üldhuviteenuseks (MSÜS § 5 lg 3). Riigikohus on 13.02.2013 määruses nr 3-3-1-49-12 selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalikõiguslik juriidiline isik (p 23). Üldhuviteenuse osutamisega kujuneb välja avalik-õiguslik suhe tegevusloa väljastanud riigiorgani ja võrguettevõtja vahel (p 25). Küll aga ei muuda see ettevõtjat avaliku võimu teostajaks. Tegemist on majandusliku, mitte avaliku võimuga (p 26). Turgu valitsevate ettevõtjate poolt majandusliku võimu kuritarvitamise välistamiseks teostab üldist järelevalvet Konkurentsiamet vastavalt KonkS §-le 54 (p 29).
- Kohaldades eeltoodud lahendit käesolevale juhule selgitab kohus, et ainuüksi sellest, et valla ja vee-ettevõtjate vahelist lepingut reguleerivad ka avalik-õiguslikud normid, ei muuda seda lepingut olemuslikult avalik-õiguslikuks. Sarnaselt reguleeritakse eraõiguslikke lepinguid ka nt tarbijakaitseseadusega, kuid see ei muuda mistahes tarbijaga sõlmitud lepingut avalik-õiguslikuks. Kohus märgib, et pooled on ise kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused vaidlustatakse tsiviilkohtus (dtl 14 p 23).
- Riigikohus selgitas ka, et üldhuviteenuse osutaja ja tegevusloa väljastanud riigiorgani vahel tekib avalik-õiguslik suhe. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et vee-ettevõtja oleks selles suhtes avaliku võimu teostavaks pooleks, vaid vastupidi. AS Tallinna Vesi suhtes teevad mitmed haldusorganid (vt edaspidi) järelevalvet ning selle järelevalve teostamisel tekkivate vaidluste korral on AS-il Tallinna Vesi õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Lisaks on järelevalve menetluses tulemuse vaidlustamise õigus ka järelevalvet taotlenud isikul. Riigikohus selgitas 22.10.2014 otsuses nr 3-3-1-42-14, et isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (p 12). Seega ei ole välistatud, et käesolevas asjas kaebuse esitanutel on võimalik ka neile ebasoodus järelevalveotsus vaidlustada.
- Seega puudub hetkeseisuga kaebuse esitanute ja AS Tallinna Vesi vahel avalik-õiguslik vaidlus, mida kohtul oleks võimalik lahendada, ning kaebus tuleb tagastada. 2
(3)
§ 121
lg 3 alusel selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus märgib, et hetkel kohtule esitatud materjalid ei ole piisavad, et tuvastada lõplikult normis viidatud järelevalveorganit (nt konkreetset kohalikku omavalitsust), kuid kohus ei pea põhjendatuks jätta ka nende tuvastamiseks kaebust käiguta, kui kaebus tuleb igal juhul tagastada.
§ 121
lg 3 kohustab kohut andma selgitusi üksnes võimalusel, seega kohtule antud piiratud teabe ulatuses. Kohus leiab, et asjas on järelevalve reguleeritud järgmiselt: - ÜVVKS § 154 lg 1 ja § 7 lg 6 ja 7 alusel on järelevalveks pädev Konkurentsiamet, kuivõrd veeettevõtja kohustuste täitmise lõpetamine on lubatav üksnes Konkurentsiameti heakskiidul (lg 7), mistõttu tuleneb sellest ka Konkurentsiameti pädevus ilma heakskiiduta lepingu täitmise lõpetamine keelata. Lisaks on asjakohased Riigikohtu määruses nr 3-3-1-49-12 toodud KonkS § 54 ning sõltuvalt täpsematest asjaoludest KonkS §-d 16 ja/või
- - ÜVVKS § 154 lg 5 alusel teostab järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle samale seadusele valla- või linnavalitsus. Seega on sisuline järelevalve pädevus Jõelähtme vallal endal. - MSÜS § 35 lg 2, mille kohaselt võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks. Arvestades MSÜS § 35 lg-s 6 sätestatut, võib ka käesoleval juhul olla pädevaks majandushaldusasutuseks Jõelähtme vald ise kui tegevuspiirkonna määraja ja/või lepingu lõpetamiseks pädev isik. Kohus märgib, et järelevalve teostamine on võimalik sõltumata sellest, kas AS Tallinna Vesi on järelevalveasutust seaduses sätestatud tähtaja jooksul teavitanud. Norme ei saa eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et järelevalve kohustuslikuks eelduseks on teavitus, mida tuleks eelnevalt nõutada kohtu kaudu. Ka MSÜS § 35 lg 3 sätestab võimaluse, et majandushaldusasutus sekkub, kui on saanud muul viisil teenuse osutamise loobumise kavatsusest teada.
- Jõelähtme vallal tuleb analüüsida asjakohaseid norme ning algatada järelevalve või taotleda selle läbiviimist teise järelevalveorgani poolt. AS-l Loo Vesi on samuti võimalik taotleda järelevalve algatamist. Järelevalvemenetluse ebasoodsa tulemuse korral on kummalgi kaebuse esitajal võimalik oma õiguseid kohtulikult kaitsta (vt määruse p 5).
§ 104lg 5 p 2 tuleb kaebustelt tasutud riigilõiv kaebajatele tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)