KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15919 Tsiviilasi E Le hagi F Ei vas

) § 187 lg 6). 2-19-15919 Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

1. E L esitas 11.10.2019 hagiavalduse F Ei vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Berliinis 27.08.
2. Poolte kooselu on lõppenud veebruaris 2019, 30.01.2019 kolis hageja koos lastega Eestisse ning alates sellest hetkest puuduvad poolte vahel igasugused abielulised suhted. Hageja elab alates sellest ajast koos lastega Tallinnas, kostja jätkuvalt Berliinis. Abikaasade vahel on tekkinud lahendamatud erimeelsused, mis ei võimalda abielulist suhet jätkata. Hageja leiab, et abikaasade abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on hageja ning poolte ühiste laste suhtes käitunud viisil, mis isegi ei võimalda kaaluda kooselu jätkamist- töölt lahkumine, narkootikumide kasutamine, alkoholi kuritarvitamine, vägivallaepisoodid, ebastabiilsus ning täielik huvipuudus laste eluolu ja käekäigu vastu.
3. Kostja kinnitas 09.04.2020 telefonikõnes, et on lahutusega põhimõtteliselt nõus, kuid soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. 29.04.2020 taotluses palus kostja jätta hagi rahuldamata, põhjendades taotlust sellega, et kohaldamisele kuulub Saksa õigus ning Saksa õiguse kohased eeldused abielu lahutamiseks on täitmata. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutusega ning hagi esitamiseks ei olnud abikaasad ei ole elanud eraldi aasta aega. Kostja leiab, et hageja ei andnud selgelt märku, et soovib abielu lahutada või abielulise kooselu lõpetada. Kui hageja tuli lastega Eestisse, siis ei olnud juttu sellest, et hageja jääb püsivalt Eestisse elama. Ka hilisemas telefonivestluses ei avaldanud hageja selget lahutamissoovi ning jõuti üksmeelele, et abielu võib toimida ka distantsilt. Abikaasad püüdsid leida lahendust probleemile, s.o kostja psüühilisele haigestumisele. Kostja pidi pöörduma arstile ning hageja lubas teda selle juures toetada. 06.09-09.09.2019 veetsid pooled koos Tallinnas. Enne kostja äralendu kinnitas hageja, et armastab kostjat ning soovib nende ühist tulevikku. Soovist abielu lahutada sai kostja teada alles hagist. Kostja esitas ka perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemise seaduse (FamFG) § 137 lg-tele 1, lg 2 p 1 ja lg 3 tuginedes taotlused lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks, samuti pensioni tasaarveldamiseks.
4. Kohtuistungil 15.06.2020 jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kostja väitis, et sai abielu lahutamise soovist teada alles hagiavalduse kättetoimetamisel.
5. Kohus peatas menetluse kuni 10.08.2020 poolte kompromissikäbirääkimisteks. Pooltel tuli hiljemalt 17.08.2020 esitada oma kirjalikud seisukohad, kui pooled kokkuleppele ei jõua. Hageja teavitas 10.08.2020 kohut, et pooled küll pidasid läbirääkimisi, aga kostja ei ole enam hagejale vastanud. 16.08.2020 kinnitas hageja, et jääb hagi juurde ja palub abielu lahutada. Kostja ei ole kogu selle aja vältel, mil hageja ja lapsed on Eestis elanud, andnud lastele ülalpidamist ning peale kohtuistungit ei ole kostja lastega ka ühendust võtnud, kuigi avaldas soovi suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Hageja leiab, et kuna kostja on pahatahtlikult venitanud menetlust, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks oled asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

§ 361

lg 3 tulenelt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 järgi jätkub uuendatud menetluse sealt, kus see pooleli jäi.

Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks 2 2-19-15919 olnud asjaolud ära langenud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 361lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Rooma III määruse art 5 sätestab, et abikaasad võivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida, tingimusel et selleks on üks järgmistest õigustest: selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või; selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või; selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal, või; kohtu asukohariigi õigus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vastavalt abikaasade vahel 02.10.2018 sõlmitud abielulepingule (tl 70-72) kuulub abielu lahutamisel kohaldamisele Saksa õigus. Seetõttu kohaldab kohus abielu lahutamisele Saksa õigust.
3. Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerlichen Gesetzbuhe, BGB) § 1564 kohaselt saab kohus kohtuotsusega abielu lahutada, kui üks või mõlemad abikaasad on pöördunud avaldusega kohtu poole. BGB § 1565 lg 1 näeb ette, et kohus lahutab abielu, kui poolte ühine kooselu on lõppenud ja ei ole põhjust arvata, et abikaasad taastavad oma kooselu. BGB § 1565 lg 2 järgi kui abikaasad elavad vähem kui üks aasta lahus, siis saab abielu lahutada ainult sel juhul, kui abielu jätkamine on taotluse esitaja jaoks põhjusel, mis tulened teise abikaasa isikust, liiga raske. BGB § 1566 lg 1 alusel kehtib eeldus, et ühine kooselu on lõppenud, kui abikaasad on elanud eraldi ühe aasta ning kostja on lahutusega nõustunud.
4. Poolte abielu sõlmiti 27.08.
5. Praegusel juhul ei ole vaidluse all see, et pooled on elanud eraldi 1 aasta ja 11 kuud, hageja on elanud Eesti Vabariigis. Hageja abielusuhete taastamist ei soovi. Kostja on kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Kostja on kinnitanud ka, et on põhimõtteliselt nõus lahutusega, kuid soovib koos lahutamisega ka lastega suhtlemise ning pensioni tasaarveldamise reguleerida. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust arvata, et poolte abielu taastamine on võimalik. Kostja on poolte kirjavahetuses avaldanud korduvalt nõustumust lahutusega, leides, et enne lahutuse vormistamist on vajalik kokku leppida suhtlemise kord lastega ning ülalpidamiskohustus. See nähtub F Ei 28.10.2019 e-kirjast hagejale (tl 23), samuti 05.11.2019 kirjast hagejale (tl 91). Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud nii BGB § 1565 lg 1 kui ka BGB 1565 lg 2 eeldused. Praeguseks hetkeks on abikaasad elanud eraldi juba 1 aasta ja 11 kuud. Poolte vahel on erimeelsus selles, mis aega tuleks lugeda abielusuhete lõppemise ajaks. Ka maikuust 2019, mil abielusuhted on kostja hinnangul (tulenelt kostja e-kirjades avaldatust) lõppenud, on möödunud üle pooleteise aasta. Kohtu hinnangul tuleb lugeda abielusuhete lõppemise ajaks hiljemalt maikuu
6. Samas viitavad hageja väljatoodud ühise eluaseme ja ühise rahakoti puudumine, elukohariikide erinevus, intiimsuhete puudumine, sellele, et tegelikkuses lõppesid abielusuhted siiski juba varem, s.o hageja ja laste Eestisse kolimisega 30.01.
7. Kohtu hinnangul saab lugeda, et hagis väljatoodud asjaolusid arvestades oli hageja ka hagi esitamise hetkel õigustatud BGB § 1565 lg 2 järgi esitama abielu lahutuse hagi, kuna kostja poolt narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise korral, perekonnale ülalpidamise mitteandmise ning vägivalla esinemise korral tuleb lugeda, et abielusuhete jätkamine põhjusel, mis tulened kostja isikust, on liiga raske. Kostja ei ole väitnud, et hageja vastavad väited ei vasta tõele. Kohus märgib, et abiellumisega võetakse küll kohustus aidata teineteist heas ja 3 2-19-15919 halvas, kuid laste olemasolu korral tuleb teha valikuid, kus võetakse arvesse ka laste elukeskkonna turvalisuse tagamise vajadust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole abielu lahutamine põhjendatud enne, kui pannakse paika lastega suhtlemise kord. Kohtu hinnangul sellist eeldust abielu lahutamise korral Saksa õigusest ei tulene, vähemalt ei ole kostja selliseid õiguse sätteid välja toonud. Kohus nõustub hagejaga selles, et lastega suhtlemiseks ei pea vanemad olema omavahel abielus. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest ja ka hageja esitatud tõenditest (poolte kirjavahetus), et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning BGB § 1565 lg-tes 1 ja 2 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
8. Kostja esitas ka 29.04.2020 taotlused lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks, samuti pensioni tasaarveldamiseks. Kostja täpsustas taotlust 13.05.2020 menetlusdokumendis. Kohus selgitas 09.06.2020 kostjale, et kui kostja soovib tugineda välisriigi õiguse sätetele, siis tuleb tal kohtule esitada ka nende sätete sisu ja tõlge. Kostja ei ole esitanud kohtule viidatud sätete sisu ega tõlget. Kohus selgitas ka, et ei ole viidatu põhjal veendunud, et tegemist on Saksa materiaal- mitte menetlusõiguse sätetega ning kohaldumisele saavad kuuluda üksnes Saksa materiaalõiguse sätted. Samuti tuli kostjal konkreetselt välja tuua, mida ta taotleb. Kostja ei ole oma taotlust täpsustanud. Seonduvalt lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise taotlusega selgitas kohus, et kuna laste viibimiskoht on Eestis, kuulub suhtluskorra määramisel kohaldamisele Eesti õigus. Kohus selgitas kostjale ka, et ei saa lastega suhtlemise korra määrata kindlaks menetlusliku taotluse alusel, vaid selleks tuleb õigustatud isikul esitada kohtule avaldus. Kostja ei ole kohtule avaldust esitanud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud välisriigi seaduse sätteid ega nende tõlget, samuti ei ole täpsustanud oma taotlusi ning lastega suhtlemise korda ei saa kindlaks määrata menetlusliku taotluse alusel, tuleb kostja vastavad taotlused jätta rahuldamata. Kohus on selgitanud 09.06.2020 kirjas kostjale, mida ta peab tegema lastega suhtlemise probleemide esinemise korral.
9. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna hageja hinnangul on kostja alusetult venitanud menetlusega.

§ 164

lg-s 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinelt käesole paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhine vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul puuduvad praegu alused

§ 164lg-s 1 sätestatust kõrvalekaldumiseks.

Kohus jätab § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4