← Eesti

2-19-19859/7

Obsah (6)§ 142§ 472§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19859

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

  1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS PlusPlus Capital hagiavaldus ning Harju Maakohtu 07.05.
  2. a määrus (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) on kostjale kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 27.11.
  3. a. Kohus edastas eelnevalt menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu ning korduvalt nii e-posti aadressidel xxx, xxx, xxx kui ka tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ning hagi menetlusse võtmise ajal rahvastikuregistrisse kantud kostja aadressil xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-posti aadressidel edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumendid tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“. Kuivõrd alates 10.06.
  4. a on kostja elukohaks rahvastikuregistri järgi xxx, edastas kohus kostjale menetlusdokumendid ka nimetatud aadressil, nii tähtsaadetisena kui lihtkirjaga. Tähtsaadetisena edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „Ei noudettu“, lihtkirjaga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 10.11.
  5. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 17.12.
  6. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 1 tunni ulatuses, summas 90 2

(3)eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.