Obsah (7)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 424§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ruti Kilg (kirjalik seis

§ 76lg 4,5 alusel määrata Vladimir Ptšjolkinile katseaeg kuni 03.12.2021.

3.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata Vladimir Ptšjolkin elektroonilise valve kestuseks kaks

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Vladimir Ptšjolkini keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Vladimir Ptšjolkin käitumiskontrollile kestusega kuni 03.12.2021, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 6.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Vladimir Ptšjolkinile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarbima alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist;  osalema kohtuistungil antud nõusoleku alusel sõltuvusprogrammis Kainem ja Tervem Eesti ja läbima selle ;  mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased;  alluma elektroonilisele valvele määruse p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

1. Määrata Vladimir Ptšjolkin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Vladimir Ptšjolkini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, kaitsjale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Vladimir Ptšjolkin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Vladimir Ptšjolkinilt menetluskuluna riigituludesse 97,20 eurot kaitsetasu advokaadi Otto Preem poolt õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu15.06.
6. a otsusega nr 1-20-4181 tunnistati Vldimir Ptšjolkin süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Vladimir Ptšjolkinile Tartu Maakohtu 03.04.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2551 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistuse kandmise aja algust Vladimir Ptšjolkini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 13.06.2020. 02.12.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Vladimir Ptšjolkini isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu vangla toetab Vladimir Ptšjolkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teise vangistusega, mida kannab joobes juhtumise eest. Juurde pole midagi liidetud. Varasemalt on samuti vangis olnud joobes juhtimise pärast. Tunnistab, et alkohol on probleemiks: tarvitab seda 15-16 aastaselt saadik. On olnud ka selline periood, kus tarvitas igal õhtul õlut. Leiab, et parem on mitte juua, käia kodeerimas ja läbida ravi. On valmis minema programmi Kainem ja Tervem Eesti. On võimeline selle läbima ja alkoholi tarvitamisest loobuma. Narkootikumidega probleeme pole. Elama plaanib asuda ema juurde, kellega suhted on head. Kui arstlik komisjon lubab, kavatseb ka ise tööle minna. Tõdes, et tal on xxx. Tööd pakutaks talle lihakombinaadis. Võlgnevusi on kogunenud palju ja soovib neid tasuda. Elatist praegi ei maksa. Lapsed ei tea, et on vanglas, arvavad, et välismaal. On veendunud, et kolmandat korda vanglat enam ei tule. On vigadest aru saanud ja teab, mis juhtub, kui kriminaalhoolduse nõudeid rikub või uue kuriteo toime paneb. Sellisel juhul läheb tagasi vanglasse. Soovib puhtalt lehelt alustada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Ptšjolkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Vladimir Ptšjolkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab Vladimir Ptšjolkini ennetähtaegset vabastamist. Formaalsed alused selleks on täidetud. Kaitsja hinnangul on käitumine vangistuses olnud positiivne. Osalenud on tööhõives ja viimase kuu jooksul on täitnud alkoholisõltuvuse töövihiku. Vabaduses on elukoht, kus saab kohaldada elektroonilist valvet. Süüdlasel on kaks alaealist last, kellega ta suhtleb ja osalenud nende kasvatamisel. Isikul on võimalik minna tööle, aga ta saab ka töövõimetuspensionit xxx eurot kuus. See tagab esialgse püsiva sissetuleku. Ptšjolkin on valmis tegelema alkoholiprobleemiga, seejuures andis ta nõusoleku osalemaks Kainem ja Tervem Eesti programmis. Kaitsja palub vabastada Ptšjolkin elektroonilise valve alla kriminaalhooldaja märgitud tingimustel ja lisada sinna juurde kohustus läbida programm Kainem ja Tervem Eesti. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Ptšjolkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Vladimir Ptšjolkin kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 elektroonilise valve kohustusega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Vladimir Ptšjolkin temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kaasomandis oleva eramajaga, millest pool kuulub kinnipeetava emale ja teine pool isa vennale. Majas on 4 tuba ja olemas on veevarustus. Kriminaalhooldajalt pärineva informatsiooni järgi, on kinnipeetava ema andnud 27.10.2020 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja isiku elama asumiseks. 27.10.2020 on kontrollitud elukohta ning leitud, et elektroonilise valve tingimused on täidetud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik, vanglateenistuse ametnikesse suhtub positiivselt. Isik on osalenud ka majandusabitöödel, tema töötamist on hinnatud kohusetundlikuks. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati isiku suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Samuti võib loota, et kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Ehkki isikul puudub garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul tal võimalik sellegipoolest töökoht Töötukassa abiga leida. Kinnipeetav on materjalidest nähtuvalt varasemalt olnud tööga hõivaud ning ka vangistuses suhtunud töökohustusse positiivselt. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, tasuda temal lasuvaid nõudeid ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Ka on positiivne, et isikul on säilinud toetavad suhted lähedastega. Isikul on lähedastest ema ja kaks last. Ehkki isik läks abikaasast
3. aastal lahku, pole nende vahel konflikti. Vangistuse jooksul on isik regulaarselt lastega telefonitsi suhelnud. Toetavad lähedased saavad isikule pakkuda motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Ehkki suhted kriminaalse taustaga isikutega on katkenud, on vangla hinnangul selle põhjustanud kommunikatsiooniprobleemid, mitte soov suhtlust katkestada. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud käitumiskontrolli ajaks isikut kohustada mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik õiguskuuleka eluviisi kinnistumiseks. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Isiku viimased kaks kuritegu on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised. Samas nähtub isiku ütlustest, et ta soovib alkoholi tarbimisest loobuda ning on valmis läbima ka sõltuvusravi. Toetamaks isiku edasist seadusekuulekat käitumist, tulebki tal katseajal keelata alkoholi tarbimine ning kohustada teda läbima sõltuvusprogrammi Kainem ja Tervem Eesti. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud siiski omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses valdavalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivsemaid muutusi võrreldes varasemaga. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Vladimir Ptšjolkinile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Vladimir Ptšjolkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 19.01.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vladimir Ptšjolkinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik