KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-20-15753 Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Pärnu Tsiviilasi Eesti Vabariig

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX ja YY vastu. Hageja palub Pärnu Maakohtul jagada kostjate ühisvara. Maksukohustuslaste registri andmetel on 27.10.2020 seisuga kostja 1 maksuvõlg 136 423,75 eurot. Kostja 1 maksuvõlg koosneb 07.08.2018 vastutusotsusega nr xx-x/xxxxx-xx tasumisele määratud, ent tasumata maksukohustustest summas 136 423,75 eurot. Vastutusotsus on kehtiv, jõustunud ning täitmiseks kohustuslik ja vastutusotsustest kui täitedokumentidest tulenevad nõuded on sissenõutavad. Maksuhaldur algatas kostja 1 suhtes täitemenetluse 18.09.2018, kui arestis kostja 1 pangakontod, kuid kostja 1 maksuvõla katteks ei ole toimunud ühtegi laekumist. Kostjal 1 puudub lahusvara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Kostja 1 ning kostja 2 on abielus alates xx xx xxxx. Kostja 1 ja kostja 2 on xx xx xxxx sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on kostja 1 lahusvaraks ärihingutes osalused ja aktsiad. Muu vara osas on abieluvaralepingu kohaselt kostja 1 ja kostja 2 varasuhteks varaühisus. Kostjale 2 kuulub kinnistu registriosa number xxxxxxx, asukohaga xxx. Kostja 2 on kinnistu registriosa number xxxxxxx omanikuna registrisse kantud xx xx xxxx ehk kostja 1 ning kostja 2 abielu kestel. Kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka olenemata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üksnes kostja
2. Kinnistu väärtuseks võib olla ligikaudu 14 694,18 eurot. Kinnistu on koormatud Swedbank AS-i hüpoteegiga summas 91 000 krooni (ligikaudu 5815,96 eurot). Hageja taotleb kostjatele ühisvarana kuuluva kinnistu registriosa number xxxxxxx ühisomandi lõpetamist, nimetatud kinnistu müümist avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja taotleb, et käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus asendaks kostjate nõusolekuid asjakohaste kannete muutmiseks. 2 Tsiviilasi nr 2-20-15753
3. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub arestida hagi tagamise korras kostjate ühisomandisse kuuluv kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxx) ning kanda kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx III jakku sellekohane käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Hageja palub hagi tagamise korral edastada hagi tagamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Samuti palub hageja lükata hagi tagamise määruse kostjatele kättetoimetamine edasi kuni käsutamise keelumärke kandmiseni kinnistusraamatusse.
4. Kohtu nõudel hageja tasus tagatise 6821,19 eurot ning täpsustas oma nõuet. Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand kinnistu registriosa number xxxxxxx (asukohaga xxx) suhtes müües nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel; kinnistu müügist laekunud rahast täita esmajärjekorras kostjate solidaarkohustus AS-i Swedbank ees; jagada kinnistu müügist pärast solidaarkohustuse täitmisest üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustus hageja ees; lugeda kostjate nõusolekud asendatuks asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda kostjate nõusolek kinnistusraamatus kinnistu osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks kohtuotsusega ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
5. Pärnu Maakohus 13.11.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ühisvara jagamise nõudes ning keeldus menetlusse võtmast tahteavalduste asendamise nõudes. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, arestis ja seadis hageja kasuks käsutamise keelumärke kinnistule asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx).
6. Kostjad esitasid 11.12.2020 vastuse hagile. Kostjad hagi õigeks ei võtnud. Kostjate põhiline vastuväide on, et kuigi kostjale II kinke alusel saadud hoonete juurde on kinnisomand tekkinud ostueesõigusega erastamise teel abielu jooksul, ei ole tegemist ühisvaraga. Kostjad esitasid dokumendid, millisest nähtub, et maa ostu-müügihind loeti tasutuks MaaRS § 223 lg 9 alusel kostja II ja menetlusvälise isiku ühise alaealise lapse olemasoluga.
7. Pooled esitasid 28.01.2021 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, millises pooled leppisid kokku, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-15753 on poolte vahel sõlmitud eelkõige menetluse otstarbekuse kaalutlusel ja õigusrahu saavutamise eesmärgil. Kompromissi sõlmides ei võta pooled omaks teise poole väiteid tsiviilasjas nr 2-20-15753 (p 1). Menetluskulud jäävad nende endi kanda ja pooled ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist (p 2). Kostjad annavad nõusoleku Pärnu Maakohtu 29.10.2020 kohtumääruse alusel Maksu- ja Tolliameti poolt hagi tagamiseks tasutud tagatise summas 6821,19 eurot tagastamiseks Maksu- ja Tolliametile pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Kostjad kinnitavad, et neil puuduvad Maksu- ja Tolliameti vastu tsiviilasjast nr 2-20-15753 tulenevalt mistahes nõuded (p 3). Pooled on kokku leppinud ning paluvad kustutada hagi tagamise abinõuna Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks III jakku 18.11.2020 kantud keelumärge kinnistult registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxx). Pooled paluvad kohtul edastada kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus eeltoodud kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (p 4). Pooled lepivad

§ 64lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 lähtudes kokku, et lühendavad Pärnu Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega kolme

§ 430

lg 1 alusel kompromissiga lõpetamise tagajärgedest (

§ 432

) ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist vastavalt kompromissis toodud tingimustele (p 6). Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata (p 7). Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele (p 8). Kompromissi allkirjastamisel kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus (p 9). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 28.01.2021 esitatud kompromiss 3 Tsiviilasi nr 2-20-15753 on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatavad kokkulepped on punktid 1, 2 ja

1. Kuna hageja ei ole kompromissis märkinud tagatise tagastamiseks vajalikke andmeid (kellele, millisele kontole jne), kinnitab kohus mööndusega punktis 3 kostjate antud nõusoleku ja kinnituse. Punktides 4, 5 ja 7 sätestatud kokkulepped on menetluslikud taotlused ning punktis 6 ja 9 menetluslikud kinnitused, millised ei ole seotud haginõudega ega ole seetõttu ka kompromissitingimusteks. Märgitust tuleneval kinnitab kohus kompromissitingimustena punktid 1, 2, 3 ja 8, millised on määruses vastavalt järjekorrale punktid 1.1., 1.2., 1.
2. ja 1.
3. Hagejal tuleb tasutud tagatise tagasisaamiseks esitada kohtule taotlus, millisest nähtuvad andmed kuhu tagatis tagastada.
4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kompromissi puntis 6 avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 9.

§ 445

lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ning kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tõlgendab punktis 4 sätestatud poolte kokkulepet taotlusena tühistada kohtulahendi täitmiseks seatud tagamise abinõu. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 11.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele punktis 5 saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 3 kalendripäeva jooksul arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4