Obsah (9)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 3312§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6059 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg 4, 5 alusel määrata Jaan Beljajevile katseaeg kuni 17.08.2023.

3.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Jaan Beljajevi elektroonilise valve kestuseks 5 kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Jaan Beljajevi keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Jaan Beljajev käitumiskontrollile 24 kuuks, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 4, 7, 8, 9 alusel määrata Jaan Beljajevile käitumiskontrolliks järgmised lisakohustused:  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist;  teadlikult mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, va prekonnaliikmed;  osalema kriminaalhooldja poolt määratavas sotsiaalprogrammis  alluma elektroonilisele valvele määruse p. 3 nimetatud tähtaja jooksul.

1. Määrata Jaan Beljajev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Jaan Beljajevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale.
4. Vabastada süüdimõistetu Jaan Beljajev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.08.
5. a otsusega asjas nr 1-18-6059 tunnistati Jaan Beljajev süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 3312

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat ja mõisteti Jaan Beljajevile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva, võrra ning mõisteti Jaan Beljajevile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 28.02.2018. a. 17.11.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Beljajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist. tema suhtes KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Tegemist on teise vangistusega, karistust kannab narkootiliste ainete vahendamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest. Läbinud on sotsiaalprogrammi Õige hetk. Elama plaanib minna A. V. pakutavasse korterisse, kes on tema kooliõde ammusest ajast. Plaan on ka tööle minna, töökoht on olemas. Soovib etapiliselt ka võlgu maksma hakata. Ka õde on avaldanud valmisolekut toetada. Suhtleb ühe pojaga. Narkootikumide ja alkoholisõltuvust pole. Lähenemiskeelu rikkumine juhtus kogemata, sellest peab kinni edaspidi. Teab elektroonilise valve tingimusi ja lubab, et rohkem kuritegusid toime ei pane. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jaan Beljajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Jaan Beljajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja viitab, et ka prokurör toetab Jaan Beljajevi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on vangistuses läbitud üks sotsiaalprogramm ning ta on vangistuse jooksul töötanud juuksurina. Kinnipeetava õde on kaitsjale kinnitanud, et on valmis toetama. Kaitsja palub kohtul anda süüdimõistetule võimalus ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaan Beljajevi vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Jaan Beljajev kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Jaan Beljajev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut vähem kui 2 aastat 11 kuud, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kööktoaga, mille pindala on 24,3 m
3. Ehkki korteris on kasutuskõlbmatu ahi ning kütta tuleb elektriradiaatoriga, on plaanis paigaldada õhksoojuspump. Korteris on olemas kõik eluks vajalik, kinnipeetav asuks sinna üksinda elama. 14.10.2020 kriminaalhooldusametniku poolt teostatud elukohakontrolli käigus selgus, et korter on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, sh on korteriomanik andnud selleks oma nõusoleku. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on osalenud pere- ja paarisuhete vägivalda käsitleva sotsiaalprogrammi, programmis osalemine läks edukalt, seejuures jäi ka kinnipeetav ise programmiga rahule. Lisaks on kinnipeetav vangistuses osalenud tööhõives alates 07.11.
4. Suhtlemisel on viisakas ja avatud, distsiplinaarrikkumised puuduvad. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Positiivne on ka asjaolu, et vangla materjalidest nähtuvalt puuduvad isikul probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad õed T.N. ja L. M., kes toetavad teda väga. Vähesel määral suhtleb ka venna V. B.iga. Perekond ei toeta kriminaalset mõtteviisi. Ehkki kinnipeetaval on suhted oma endise elukaaslasega halvad ja kohaldatud on lausa lähenemiskeeldu, mida kinnipeetav rikkunud on, pole nendevahelist suhtlust enam esinenud. Kriminaalsete tuttavatega ja kuriteokaaslastega kinnipeetav enam enda kinnitusel ei suhtle, sest ei taha enam nendega kohtuda. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Et vältida taaskohtumist kriminaalse kontingendiga ja kinnistamaks õiguskuulekat eluviisi, on kohtu hinnangul siiski põhjendatud käitumiskontrolli ajaks isikut kohustada mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka kindel garanteeritud töökoht. Ennetähtaegselt vabanedes soovib Jaan Beljajev asuda tööle ettevõttesse X OÜ, mille projektijuht A. I. on vanglale kinnitanud valmisolekut kinnipeetav vabanemisjärgselt tööle võtta, olles vanglale esitanud ka sellekohase garantiikirja. Kinnipeetav on materjalidest nähtuvalt varasemalt olnud tööga hõivaud ning ka vangistuses suhtunud töökohustusse positiivselt. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, tasuda temal lasuvaid nõudeid ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. K-Raha andmetel on tal 31.03.2020 seisuga võlgnevusi 33640 eurot ning vabanemisfondi on kogunenud xxx eurot. Kohtu hinnangul tagab vabanemisfondis olev summa talle vähemalt esmase toimetuleku. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest nähtub, et isikus on toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas ning isik on valmis ka ise pingutama selle nimel, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Kinnipeetavat iseloomustav materjal ning tema tegevused vangistusasutuses on positiivsed, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud isikut usaldada ning anda talle võimalus tõestada endale, lähedastele ja kohtule, et ta suudab keerata elus uue lehekülje ning jätkata seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ning elektrooniline järelevalve annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik