Obsah (10)

§ 418§ 200§ 73§ 63§ 68§ 64§ 74§ 75§ 83§ 84

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-18483 (kohtueelses menetl

§ 418

lg 1 järgi advokaat Mart Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Sulev Palmeos (isikukood 37208130212;elukoht Posti 28, Viljandi; viibib eelvangistuses Tartu Vanglas; enne vahistamist töötas ERGE Viimistlus OÜ; omab kriminaalkaristatust)

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 ning

§ 418

lg 1 järgi advokaat Aivar Hint Heinar Lehtsaar (isikukood 39107286043; elukoht Reose talu, Laatre küla, Abja vald, Viljandimaa; viibib eelvangistuses Tartu Vanglas; enne vahistamist ei õppinud ega omanud kindlat töökohta; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 ning

§ 418

lg 1 järgi advokaat Rainer Objartel Peeter Ritson (isikukood 35505176013; elukoht Põhja pst 2b22, Viljandi; OÜ Bello töölisena; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi advokaat Aivar Kello R.

N. (isikukood XXX; elukoht XXX; viibib eelvangistuses Tartu Vanglas; enne vahistamist XXX; omab kriminaalkaristatust)

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Hillar Lehtsaar süüdi tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käsitlemises karistusseadustiku (

) § 418 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Hillar Lehtsaarele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui Hillar Lehtsaar ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Hillar Lehtsaarele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Sulev Palmeos süüdi röövimises

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käsitlemises

§ 418

lg 1 järgi;

§ 63

lg 1 alusel mõista Sulev Palmeosele raskeima kuriteo

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 eest karistusena vangistus 4 (neli) aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Sulev Palmeosele karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 04. juuli 2009; tõkend vahistamine jätta Sulev Palmeosel kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata; 1.3 tunnistada Heinar Lehtsaar süüdi röövimises

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat ning tunnistada Heinar Lehtsaar süüdi tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käsitlemises

§ 418

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Heinar Lehtsaarele liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Heinar Lehtsaarele karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 04. juuli 2009; tõkend vahistamine jätta Heinar Lehtsaarel kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata; 1.4 tunnistada Peeter Ritson süüdi röövimises

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 04.- 06.

juuli 2009, s. o 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda Peeter Ritsonile karistusena mõistetud kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Peeter Ritsonile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 11 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Peeter Ritson ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Peeter Ritsonile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Põhja pst 2b-22, Viljandi; tühistada Peeter Ritsonile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada R. N. süüdi röövimises

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda R.

N. karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 04. juuli 2009; tõkend vahistamine jätta R. N. kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused 2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 Hillar Lehtsaarelt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (viissada üheksakümmend viis) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 588

1. kr)riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 512 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.2 Sulev Palmeoselt sundraha 5 437 (viis tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 710 (üks tuhat seitsesada kümme) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (viissada üheksakümmend viis) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 588
2. kr)riigi 2 kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 742.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.3 Heinar Lehtsaarelt sundraha 5 437 (viis tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (viissada üheksakümmend viis) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 588
3. kr)riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 502.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.4 Peeter Ritsonilt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 2 130(kaks tuhat ükssada kolmkümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (viissada üheksakümmend viis) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 588
4. kr)riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 13 600 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.5 R. N. sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 710 (üks tuhat seitsesada kümme) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (viissada üheksakümmend viis) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 588
5. kr)riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 11 640 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 1 000 (üks tuhat) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 2.2.1 kriminaalasja juures asuv naeltega lauajupp hävitada; 2.2.2 kriminaalasja juures asuv DNA proovid hävitada; 2.2.3 kriminaalasja juures asuvad riided ja jalatsid (pakendis nr 1L) tagastada Heinar Lehtsaarele ning mask (pakendis nr 1L) konfiskeerida ja hävitada; 2.2.4 kriminaalasja juures asuv haamer (pakendis nr 1R) konfiskeerida; 2.2.5 kriminaalasja juures asuvad läbipaistva teibi rull ja paberileht (pakendis nr 2R) hävitada; 2.2.6 kriminaalasja juures asuv mask (pakendis nr 3R) konfiskeerida ja hävitada; 2.2.7 kriminaalasja juures asuv T-särk – tagastada R. N.; 2.2.8 Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituses asuv kaheraudne jahipüss nr 89746 konfiskeerida; 2.2.9 Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituses asuv optilise sihikuga vintpüss nr 73545 konfiskeerida; 2.2.10 Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituses asuvad 2 laskekõlbmatut siledaraudse jahipüssi padrunit (kaliiber 16) hävitada; 2.2.11 kriminaalasja juures asuv 1 tühi padrunikest hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Aivar Hintile 240 krooni, Aivar Kellole 240 krooni ja Andres Veskile 240 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-18483“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistused 1.1. Süüdistusest nähtuvalt on Hillar Lehtsaar toime pannud kuriteona tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas omandas optilise sihikuga vintpüssi nr 73545 kaliibriga 7,62 mm; siledaraudse jahipüssi nr 89746 kaliibriga 16; 23 automaadi ja jahikarabiini padrunit kaliibriga 7,62x39; 1 automaadipadruni kaliibriga 5,45x39; 7 siledaraudse jahipüssi padrunit kaliibriga 16 ning hoidis neid kuni 04.07.2009, s.o. läbiotsimise toimumiseni enda elukohas aadressil Reose talu Laatre küla Abja vald Viljandi maakond. Ülaltoodud 2 relva kuuluvad tulirelvade hulka ja on laskekõlbulikud, ülaltoodud 31 padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Hillar Lehtsaar ei oma relvaseaduse (RS) §-s 34 nimetatud kehtivat relvaluba, vastavalt RS § 34 lg 2 võib relva ja laskemoona käidelda isik, kellel on relvaluba ja vastavalt RS § 45 lg 1 võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on Sulev Palmeos toime pannud kuritegudena: 1) röövimise s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relva ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009.a kella 14.45 paiku grupis koos Heinar Lehtsaare, Peeter Ritsoni ja R. N. nägu maskiga varjates ja tulirelvaga ähvardades tungis Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuvasse Variku talu elumajja, kus L. K. ja V. V. tulirelvaga ja relvana kasutatava eseme, s.o haamriga ähvardades ning V. V. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades võttis ära sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Notebook PI 3625 väärtusega 10 099 krooni; mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 7 699 krooni; mobiiltelefoni Nokia 5800 Xpress Music väärtusega 5 300 krooni koos telefonis sees oleva ettemaksuga EMT Simpel kõnekaardiga millel 200 krooni väärtuses kõneaega; akutrelli Bosch PSR 12-2 koos karbi ja tarvikutega väärtusega 1 400 krooni; kodukino Panasonic Vera koos puldiga väärtusega 5 900 krooni; nurgasae Qvalda väärtusega 2 790 krooni; MP3 mängija iPod väärtusega 6 000 krooni; tööriistade komplekti Proway väärtusega 2 600 krooni; sularaha summas 560 krooni; V. V. nimele väljaantud AS Swedbank pangakaardi taastamisväärtusega 30 krooni, s.o kokku vara 42 578 krooni väärtuses; 2) tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009 hoidis enda käes ja kasutas 04. juulil 2009 Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuva Variku talu röövimise käigus kannatanute ähvardamiseks 16 kaliibriga kaheraudset jahipüssi nr 89746, s.o laskekõlbulikku tulirelva mis oli laetud kahe tulirelva laskemoona hulka kuuluva 16 kaliibrilise laskekõlbuliku padruniga. Sulev Palmeos ei oma RS § 34 nimetatud kehtivat relvaluba, vastavalt RS § 34 lg 2 võib relva ja laskemoona käidelda isik, kellel on relvaluba. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on Heinar Lehtsaar toime pannud kuritegudena: 4 1) röövimise s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relva ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009.a kella 14.45 paiku grupis koos R. N., Peeter Ritsoni ja Sulev Palmeosega nägu maskiga varjates ja tulirelvaga ähvardades tungis Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuvasse Variku talu elumajja, kus L. K. ja V. V. tulirelvaga ja relvana kasutatava eseme, s.o haamriga ähvardades ning V. V. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades võttis ära sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Notebook PI 3625 väärtusega 10 099 krooni; mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 7 699 krooni; mobiiltelefoni Nokia 5800 Xpress Music väärtusega 5300 krooni koos telefonis sees oleva ettemaksuga EMT Simpel kõnekaardiga millel 200 krooni väärtuses kõneaega; akutrelli Bosch PSR 12-2 koos karbi ja tarvikutega väärtusega 1 400 krooni; kodukino Panasonic Vera koos puldiga väärtusega 5 900 krooni; nurgasae Qvalda väärtusega 2 790 krooni; MP3 mängija iPod väärtusega 6 000 krooni; tööriistade komplekti Proway väärtusega 2 600 krooni; sularaha summas 560 krooni; V. V. nimele väljaantud AS Swedbank pangakaardi taastamisväärtusega 30 krooni, s.o kokku vara 42 578 krooni väärtuses; 2) tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009 võttis enda elukohast aadressilt Reose talu Laatre küla Abja vald Viljandi maakond 16 kaliibrilise kaheraudse jahipüssi nr 89746, s.o laskekõlbuliku tulirelva, mis oli laetud kahe tulirelva laskemoona hulka kuuluva 16 kaliibrilise laskekõlbuliku padruniga ning kandis antud relva endaga kaasas 04. juulil 2009 Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuva Variku talu röövimise käigus. Peale röövi toimepanemist viis Heinar Lehtsaar relva ja 2 padrunit aadressile Reose talu Laatre küla Abja vald Viljandi maakond tagasi. Heinar Lehtsaar ei oma RS § 34 nimetatud kehtivat relvaluba, vastavalt RS § 34 lg 2 võib relva ja laskemoona käidelda isik, kellel on relvaluba. 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on Peeter Ritson toime pannud kuriteona röövimise s. o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relva ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009.a kella 14.45 paiku grupis koos Heinar Lehtsaare, R. N. ja Sulev Palmeosega nägu maskiga varjates ja tulirelvaga ähvardades tungis Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuvasse Variku talu elumajja, kus L. K. ja V. V. tulirelvaga ja relvana kasutatava eseme, s.o haamriga ähvardades ning V. V. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades võttis ära sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Notebook PI 3625 väärtusega 10 099 krooni; mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 7 699 krooni; mobiiltelefoni Nokia 5800 Xpress Music väärtusega 5 300 krooni koos telefonis sees oleva ettemaksuga EMT Simpel kõnekaardiga millel 200 krooni väärtuses kõneaega; akutrelli Bosch PSR 12-2 koos karbi ja tarvikutega väärtusega 1 400 krooni; kodukino Panasonic Vera koos puldiga väärtusega 5 900 krooni; nurgasae Qvalda väärtusega 2 790 krooni; MP3 mängija iPod väärtusega 6 000 krooni; tööriistade komplekti Proway väärtusega 2 600 krooni; sularaha summas 560 krooni; V. V. nimele väljaantud AS Swedbank pangakaardi taastamisväärtusega 30 krooni, s.o kokku vara 42 578 krooni väärtuses. 1.5 Süüdistusest nähtuvalt on R. N. toime pannud kuriteona röövimise s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relva ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi, mis seisnes selles, et 04.

juulil 2009.a kella 14.45 paiku grupis koos Heinar Lehtsaare, Peeter Ritsoni ja Sulev Palmeosega nägu maskiga varjates ja tulirelvaga ähvardades tungis Viljandi maakonnas Abja vallas Laatre külas asuvasse Variku talu elumajja, kus L. K. ja V. V. tulirelvaga ja relvana kasutatava eseme, s.o haamriga ähvardades ning V. V. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades võttis ära sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Notebook PI 3625 väärtusega 10 099 krooni; mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 7 699 krooni; mobiiltelefoni Nokia 5800 Xpress Music väärtusega 5 300 krooni koos telefonis sees oleva ettemaksuga EMT Simpel kõnekaardiga millel 200 krooni väärtuses kõneaega; akutrelli Bosch PSR 12-2 koos karbi ja tarvikutega väärtusega 1 400 krooni; kodukino Panasonic Vera koos puldiga väärtusega 5 900 krooni; nurgasae Qvalda väärtusega 2 790 krooni; MP3 mängija iPod väärtusega 6 000 krooni; tööriistade komplekti Proway väärtusega 2 600 krooni; sularaha 5 summas 560 krooni; V. V. nimele väljaantud AS Swedbank pangakaardi taastamisväärtusega 30 krooni, s.o kokku vara 42 578 krooni väärtuses. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Hillar Lehtsaar

§ 418

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hillar Lehtsaar ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu; 2) Sulev Palmeos

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ning

§ 418

lg 1 järgi ja karistamiseks

§ 63lg 1 alusel vangistusega 4 aastat; karistuse kandmise alguseks lugeda 04.

juuli 2009, s. o Sulev Palmeose kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev; 3) Heinar Lehtsaar

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat;

§ 418

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust; karistuse kandmise alguseks lugeda 04.07.2009.a s.o Heinar Lehtsaare kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev; 4) Peeter Ritson

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat;

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.07.2009.a s.o. 3 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust;

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Peeter Ritson 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid alalise elukohaga Põhja pst 2b-22, Viljandi; 5) R. N.

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat ja 6 kuud; karistuse kandmise alguseks lugeda

1. juuli 2009, s. o R. N. kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev.
2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
5. Põhjendused karistuste mõistmisel Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine

§ 418

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning röövimine

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 6 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10 875 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Alates
4. jaanuarist 2010 on kehtiva RÕS § 21 lg 3 alusel on Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009 otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava Sulev Palmeose kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 470 krooni. Süüdistatava Sulev Palmeose kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Süüdistatava Heinar Lehtsaare kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 470 krooni. Süüdistatava Peeter Ritsoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 890 krooni. Süüdistatava Peeter Ritsoni kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Süüdistatava R. N. kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 470 krooni. Süüdistatava R. N. kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 5 on menetluskuludeks KrMS § 224 lg 1 kohaselt kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud igale kaitsjale 7 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on ekspertiisi tegemise kulud 2 940 krooni, mis tuleb välja mõista kõigilt süüdistatavatelt 588 krooni ulatuses. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda ja resostsialiseerimise väljavaateid tuleb süüdistatavatel Sulev Palmeosel ja Heinar Lehtsaarel vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Hillar Lehtsaarelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (588+7) krooni riigi kasuks; 7 2) Sulev Palmeoselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 437.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 710 (1 470 +240) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (588+7) krooni riigi kasuks; 3) Heinar Lehtsaarelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 437.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 470 ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (588+7) krooni riigi kasuks; 4) Peeter Ritsonilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 2 130 (1 890 + 240) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (588+7) krooni riigi kasuks; 5) R. N. välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 1 710 (1 470 + 240) ja muu kriminaalmenetluse kulu 595 (588+7) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
6. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele Hillar Lehtsaarele ja Peeter Ritsonile tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Sulev Palmeos on kahtlustatavana kinni peetud
7. juulil 2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
8. juulil 2009, seega on Sulev Palmeos viibinud eelvangistuses alates
9. juulist 2009.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb Sulev Palmeosel lugeda vangistuse kandmise alguseks

1. juuli
2. Heinar Lehtsaar on kahtlustatavana kinni peetud
3. juulil 2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
4. juulil 2009, seega on Heinar Lehtsaar viibinud eelvangistuses alates
5. juuli 2009.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb Heinar Lehtsaarel lugeda vangistuse kandmise alguseks

1. juuli
2. Peeter Ritson on kahtlustatavana kinni peetud 04.-
3. juuli 2009, seega on Peeter Ritson viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Peeter Ritsonile

§ 74

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 3 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Peeter Ritsonil kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva. R. N. on kahtlustatavana kinni peetud 04. juulil 2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 06. juulil 2009.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb R. N. lugeda vangistuse kandmise alguseks

1. juuli
2. Kriminaalasja juures asuvad riided ja jalatsid (pakendis nr 1L) tagastada Heinar Lehtsaarele ja T-särk (pakendis 4R) tagastada R. N. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: naeltega lauajupp (pakendis nr 1S), DNA proovid (pakendites nr 1 ja 2), läbipaistva teibi rull ja paberileht (pakendis nr 2R) ning 1 tühi padrunikest (pakend nr 5A) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalasja juures asuvad maskid (pakendis nr 1L ja nr 3R) konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt

§ 84

lg-le 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine pole seaduse järgi kohustuslik. Kriminaalasja juures haamer (pakendis nr 1R) konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel.

Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituses asuvad 2 laskekõlbmatut siledaraudse jahipüssi padrunit (kaliiber 16) ja 1 tühi padrunikest tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituses asuv kaheraudne jahipüss nr 89746 ja optilise sihikuga vintpüss nr 73545 konfiskeerida

§ 83lg 1 ja 2 alusel.

8 Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt

§ 84

lg-le 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine pole seaduse järgi kohustuslik. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 9