KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7965 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 74lg 4 alusel Paul Kullale määratud katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni 25.

märtsini

1. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega nr 1-18-7965 tunnistati Paul Kuld süüdi ja teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 11-kuulise vangistusega.

§ 74lg 2 alusel määrati, et P.

Kullal tuleb kohe ära kanda 14 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 10 kuud ja 16 päeva vangistust jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Kuld ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 ettenähtud kohustusi.

Samuti 1 juhul, kui P. Kuld täidab

§ 75

lg 4 alusel talle pandud kohustust registreerida end 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus

1. novembril
2. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest
3. oktoobrist 2018 ja lõpeb
4. jaanuaril
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
7. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse P. Kullale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest P. Kuld rikkus kohtuotsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel talle pandud kohustust ja pani toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.

1. P. Kulla kriminaalhooldus algas
2. novembril 2018 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda
3. novembril
4. Sel kohtumisel selgitati P. Kullale kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning tagajärgi, mis võivad kaasneda, kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo, rikub kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. P. Kuld on täitnud registreerimiskohustust katseajal nõuetekohaselt, lasi
5. juunil 2018 teha alkoholivastase protseduuri ja käis
6. detsembril 2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe juures esmasel hindamisel, kuid otsustas programmis mitte jätkata. Ajavahemikul alates
7. veebruarist kuni
8. märtsini 2019 läbis P. Kuld sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ ning
9. septembril 2020 selgitati talle täpsemalt alkoholi tarvitamise keelu sisu. Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud kõrvaldasid
10. detsembril 2020 P. Kulla mootorsõiduki juhtimiselt, sest tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,31 milligrammi alkoholi. P. Kuld lasi
11. detsembril 2020 teha teise alkoholivastase protseduuri ja esitas
12. detsembril 2020 avalduse, mille kohaselt nõustub tegema üldkasulikku tööd, kui talle seda võimaldatakse. Samuti märkis P. Kuld
13. detsembri
14. a kirjalikus selgituses, et ta kukkus
15. detsembri
16. a õhtul ja lõi parema põlve ära. Elukaaslane tegi kodus jalale viinakompressi ja P. Kuld läks magama. Kuna und ei tulnud, jõi P. Kuld kompressi viina. Järgmisel hommikul asus P. Kuld mootorsõidukit juhtima, kuid ta peeti kinni ja tema organismis tuvastati alkoholi. P. Kuld kahetseb toimepandud tegu ja lasi
17. detsembril 2020 teha alkoholivastase süsti. Politsei- ja Piirivalveameti
18. detsembri
19. a vastuse kohaselt on P. Kuld katseajal politseiga korduvalt kokku puutunud. Ta on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust, sõitnud ebastabiilselt ja eiranud STOP-märki. P. Kuld töötab xxxxxxxxxxxx xxxx juhina. 2.
20. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb P. Kullale mõistetud karistus pöörata täitmisele. P. Kuld on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid järgida ja kohtu pandud kohustust täita. P. Kuld polnud motiveeritud osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja tegi alkoholivastase protseduuri alles pärast uut joobes juhtimist. P. Kuld ei tunnista oma alkoholiprobleemi ega sobi kriminaalhoolduseks.
21. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ning täpsustas, et P. Kullal polnud kohustust programmis „Kainem ja tervem Eesti“ jätkata, kuid kuna P. Kuld tunnistas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et tal on himu alkoholi järele ja pani
22. detsembril 2020 toime uue joobes juhtimise, on võimalik, et programmis osalemine oleks aidanud alkoholi tarvitamist ära hoida. Arvestades, et P. Kulda karistati
23. aastal ja tal oli alkoholiga mõningaid probleeme, oleks ta võinud programmis jätkata. 2
24. P. Kuld tunnistas kohtuistungil, et tarvitas
25. detsembril 2020 alkoholi, ja selgitas, et libastus enam kui 2 aasta jooksul esimest korda. P. Kuld lõi sel päeval jala kõvasti ära ja und tõesti ei tulnud. P. Kuld lubas, et rikkumine ei kordu. Ta soovib alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja lubas, et ei asu enam alkoholi tarvitatuna mootorsõidukit juhtima. P. Kuld tegi
26. ja
27. aastal alkoholivastase protseduuri, kuid
28. aasta jäi vahele ja see võis nõrgestada tema vastupanuvõimet alkoholile. Alkoholivastasest protseduurist on P. Kullale kasu. P. Kuld otsustas
29. aastal programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist mitte jätkata, sest oli endas liiga kindel. Küllap oli see vale otsus ja ta oleks pidanud vist programmis jätkama. P. Kuld palus karistust mitte täitmisele pöörata ja nõustus tegema üldkasulikku tööd. P. Kuld ei tea, mis temast saab, kui ta vanglasse läheb. Kohtu seisukoht 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
3. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja P. Kulla selgitused, leiab maakohus, et erakorralises ettekandes tehtud etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud
4. detsembri
5. a tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt mõõdeti samal päeval kell 09:00 Võru linnas Räpina mnt 20a Võru politseimajas P. Kulla joovet ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,31 mg alkoholi (vt tl 17). Samuti nähtub P. Kulla
6. detsembri
7. a kirjalikust selgitusest, et ta jõi
8. detsembri
9. a õhtul viina, sest und ei tulnud (vt tl 13). Kohtuistungil kordas P. Kuld kirjaliku selgituse sisu.
10. Kohtu hinnangul pole raskused uinumisel mõjuv põhjus alkoholi tarvitamise keelu eiramiseks. Seega rikkus P. Kuld tahtlikult talle

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust.

1. Lisaks leitakse erakorralises ettekandes, et P. Kuld pani katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,31 mg alkoholi. Kohtu arvates on see seisukoht ennatlik. P. Kuld tunnistati Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega süüdi

§ 424lg 2 järgi.

Erakorralisele ettekandele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

1. jaanuari
2. a otsusega väärteoasjas nr 2610,20,00682 karistati P. Kulda liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 135 trahviühikut (s.o 540 eurot) selle eest, et ta juhtis
3. detsembril 2020 kell 08:36 Võru maakonnas Võru vallas Navi-Väimela mnt
4. km-l mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,31 mg alkoholi (tl 14-16). Kuigi mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224) on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega (

§ 424

) samalaadne väärtegu, nähtub kohtuvälise menetleja karistusotsusest, et kui kaebust ei esitata, jõustub see kõige varem

1. jaanuaril 2021 (vt tl 16). 3
2. VTMS § 4 kohaselt ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Kuna P. Kulla suhtes tehtud karistusotsus pole käesoleva kohtumääruse tegemise päeva (s.o
3. jaanuari
4. a) seisuga jõustunud, ei saa teda käsitada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos süüdlasena ning kohtul pole võimalik asuda seisukohale, et P. Kuld pani
5. detsembril 2020 toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. Kohus ei saa kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste (sh kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande) lahendamise käigus tuvastada isiku süüd (uue) süüteo toimepanemises. Seega pani P. Kuld katseajal toime vaid ühe rikkumise ̶ tarvitas
6. detsembril 2020 vaatamata vastavale keelule alkoholi.
7. Kohtu hinnangul ei õigusta P. Kulla rikkumine talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. P. Kulla katseaeg ja kriminaalhooldus lõpevad käesoleva määruse tegemise päeval (s.o
8. jaanuaril 2021) ning rikkumise toimepanemise ajaks (s.o
9. detsembriks 2020) oli katseaeg kestnud veidi üle 2 aasta ja 1 kuu ning kriminaalhooldus peaaegu 2 aastat. P. Kuld täitis kogu katseaja vältel registreerimiskohustust nõuetekohaselt, läbis sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ ning käis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe juures esmasel hindamisel. Arvestades edukalt läbitud katseaja pikkust, P. Kulla käitumist kriminaalhoolduse ajal üldiselt ja asjaolu, et
10. detsembril 2020 alkoholi tarvitamine on P. Kulla esimene kohtuotsusega pandud kohustuste rikkumine, leiab kohus, et tegemist on pigem erandliku eksimusega. Ainuüksi see ei kaalu üles ülejäänud positiivset käitumist ega anna alust arvata, et P. Kuld ei sobi kriminaalhooldusele. P. Kuld täitis kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja talle pandud kohustusi järjepidevalt rohkem kui 2 aasta vältel.
11. Kohus ei nõustu kriminaalhooldusametnikuga selleski, et P. Kuld asus alkoholi tarvitamise probleemi lahendama alles pärast
12. detsembrit
13. Erakorralisele ettekandele lisatud arvete kohaselt lasi P. Kuld endale teha alkoholivastase protseduuri kahel korral, s.o
14. juunil 2018 (tl 8) ja
15. detsembril 2020 (tl 5). Samuti nähtub Lõuna Haigla Eesti AS-i
16. veebruari
17. a vastusest, et P. Kuld osales riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ajavahemikul alates
18. novembrist 2016 kuni
19. detsembrini
21. detsembril 2018 tehti uus esmahindamine ja P. Kuld otsustas projektis osalemist mitte jätkata. Vajadusel pöördub P. Kuld tagasi (tl 7). Seega on P. Kuld astunud oma alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks samme ka varem. Kuigi P. Kuld otsustas
22. aastal pärast teist esmahindamist riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ mitte jätkata, pole kohtule esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et uue esmase hindamise tulemusel ilmnes vajadus seda teha ja programmis osalemist korrata. Lõuna Haigla Eesti AS-i
23. veebruari
24. a vastusest selgub vaid, et vajadusel pöördub P. Kuld tagasi. Eelnevat arvestades on alusetu kriminaalhooldusametniku etteheide, et P. Kuld ei tunnista oma alkoholiprobleemi.
25. Ülal toodud mõttekäiku ei kummuta ka asjaolu, et P. Kuld on katseajal politseiga kokku puutunud. Nimelt nähtub Politsei- ja Piirivalveameti
26. detsembri
27. a vastusest, et alates
28. novembrist 2018 kuni
29. detsembrini 2020 (s.o enam kui 2 aasta jooksul) on politseil olnud P. Kullaga lisaks
30. detsembrile 2020 veel kolm kokkupuudet. Esiteks
31. juulil 2020, mil teataja sõnul sõitis rekka Tartu linnas ebastabiilselt ja kaldus paremale. Juht oli P. Kuld, kel oli juhtimisõigus ja kes oli kaine. Teiseks
32. oktoobril 2020, mil teataja sõnul sõitis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx xx-xxxxxxxx suunas veoauto, mis kaldus ühest teeäärest teise ja ületas kiirust. Juht oli P. Kuld, kel oli juhtimisõigus ja kes oli kaine. Rikkumist ei tuvastatud. Ning kolmandaks
33. detsembril 2020, mil P. Kuld eiras Põlva linnas Võru tn-l STOP-märki ja pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tehti lühimenetluse otsus (tl 3). 4
34. Arvestades, et
35. juulil ja
36. oktoobril 2020 politsei rikkumist ei tuvastanud, ei oma need kokkupuuted P. Kulla käitumise seaduslikkuse hindamisel tähtsust. Vastuse kohaselt eiras P. Kuld
37. detsembril 2020 küll STOP-märki ja pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid samas ei selgu vastusest, millal tehti selle rikkumise kohta lühimenetluse otsus ning kas ja millal otsus jõustus. Kuna puuduvad andmed P. Kulla suhtes tehtud lühimenetluse otsuse jõustumise kohta, pole tõendatud, et P. Kuld pani
38. detsembril 2020 toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
39. Kokkuvõtlikult on
40. detsembril 2020 alkoholi tarvitamine ainus P. Kulla poolne käitumiskontrolli nõuete ja talle pandud kohustuste rikkumine kogu 2 aasta ja 3 kuulise katseaja vältel. Samuti lasi P. Kuld pärast kõnealust rikkumist
41. detsembril 2020 teha uue alkoholivastase protseduuri. Arvestades eelnevat, on kõnealune rikkumine kohtu hinnangul pigem erandlik ja tõenäoliselt see ei kordu. Seega on kohane reageerida P. Kulla rikkumisele mõne leebema vahendiga. Võimaldamaks P. Kullal näidata, et ta suudab vabaduses viibides alkoholitarbimist kontrollida, pikendab kohus

§ 74lg 4 alusel P.

Kulla katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni

1. märtsini
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega määratud katseaeg lõpeb käesoleva määruse tegemise päeval, s.o
6. jaanuaril
7. Katseaja pikendamise määrus pööratakse täitmisele jõustumisel ja kõige varem jõustub katseaja pikendamise määrus pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kuna määruskaebuse saab esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi määrusest teada saama, jõustub määrus kõige varem 16 päeva pärast selle tegemist. Seega jõustub katseaja pikendamise määrust pärast P. Kullale määratud katseaja lõppemist. Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda katseaja pikendamise määrust koheselt täitmisele pöörata.
8. Katseaja pikendamise korral peaks pikendatud katseaeg hakkama kulgema pärast esialgse katseaja lõppemist. Seetõttu tuleb arvestada pikendatud katseaja algust esialgse katseaja lõppemisest. Kuna kohus pikendab katseaega 2 kuu võrra, jääb kriminaalhooldusametnikule pärast katseaja pikendamise määruse eeldatavat jõustumist määruskaebuse esitamise tähtaja lõppemisel P. Kulla suhtes käitumiskontrolli teostamiseks aega umbes 1,5 kuud. (allkirjastatud digitaalselt) 5