lg 1 p 2,3, § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning Kaido Vanatoa süüdistuses
lg 1 p 2,3, § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatavad AARNE TIIKI, isikukood 38708095214, xxxx kodanik, elukoht xxxx, kinnipeetav teises kriminaalasjas, emakeel xxxx, xxxx (xxxx), töökoht B AS, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral Harju Maakohtu 24.04.2014 otsusega mõisteti
MS § 238 lg 2 ja
lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud 1 päev vangistust Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2019, vahistatud 09.02.2019, Viru Maakohtu 15.08.2019 määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega 4 kuuks, Viru Maakohtu 19.11.2019 määrusega asendati elektrooniline valve vahistamisega, Viru Maakohtu 18.12.2019 määrusega kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja: vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras, e-post: advokaadikontor@gmail.com KAIDO VANATOA, isikukood 38404125230, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud 2-l korral 1 Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2019, vahistatud 09.02.2019, Viru Maakohtu 24.04.2019 määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega kuni 07.06.2019 Kaitsja : vandeadvokaat Siim Mõistlik kokkuleppel, e-post: siim@abvm.ee RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 14 lg 2, 175 lg 1 p 4, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 306, 311-313, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Mõista AARNE TIIKI õigeks
Mõista AARNE TIIKI süüdi
Mõista AARNE TIIKI süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel, mõista Aarne Tiikile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.02.-02.09.2019, s.o 6 kuud 27 päeva ning 19.11.-18.12.2019, s.o 1 kuu, kokku 7 kuud 27 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 3 (kolm) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aarne Tiiki ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Aarne Tiiki katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Aarne Tiiki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 2
lg 2 p 21 alusel kohustada Aarne Tiiki käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Aarne Tiiki käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Aarne Tiiki käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitud vastavas sotsiaalprogrammis ning esitama programmi läbimise kohta tõend kriminaalhooldajale.
p 1 alusel lugeda Aarne Tiiki katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.03.2020. Aarne Tiiki suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Mõista KAIDO VANATOA õigeks
Mõista KAIDO VANATOA õigeks
Mõista KAIDO VANATOA süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.02.-10.05.2019, s.o 3 (kolm) kuud 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kaido Vanatoa ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Kaido Vanatoa katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Kaido Vanatoad käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 3
lg 2 p 21 alusel kohustada Kaido Vanatoad käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Kaido Vanatoad käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Kaido Vanatoad käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitud vastavas sotsiaalprogrammis ning esitama programmi läbimise kohta tõend kriminaalhooldajale.
p 1 alusel lugeda Kaido Vanatoa katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.03.2020. Kohtuotsuse jõustumisel saata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale 05.02.2019 episoodis asja materjalid väärteomenetluse alustamiseks LoKS § 662 lg 1 alusel looma suhtes lubamatu teo toimepanemise tuvastamiseks. ASITÕENDID Kaido Vanatoalt ära võetud kurikas, mis on hoiul Rakvere politseijaoskonnas (08.02.2019 akt nr 275) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 1 CD-plaat kõnesalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Aarne Tiikilt ja Kaido Vanatoalt välja mõistmisele kuuluvatest menetluskuludest, s.o tunnistajatasud ja sundtoomiskulud kokku summas 118,50 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aarne Tiikilt välja kaitsjatasu 2305,20 (kaks tuhat kolmsada viis eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.adv. Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aarne Tiikilt välja menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Aarne Tiikil tasuda menetluskulud kokku summas 3181,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 265,10 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700014856 ning selgitusega: „Aarne Tiiki, 1-19-4151, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Kaido Vanatoalt välja kaitsjatasu 218,44 (kakssada kaheksateist eurot ja 44 senti) eurot riigituludesse v.adv. Gennadi Kulli poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. 4 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kaido Vanatoalt välja menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Kaido Vanatoal tasuda menetluskulud kokku summas 1094,44 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 91,24 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 91,20 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700014869 ning selgitusega: „Kaido Vanatoa, 1-19-4151, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Kaido Vanatoa õigusabikulud tema enda kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1, 4 alusel jätta Aarne Tiiki ja Kaido Vanatoa kaitsjate taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 06.04.
Aarne Tiikit süüdistatakse selles, et tema 05.02.2019 kella 23.30 paiku, xxxx korteris, mõni hetk pärast seda, kui Kaido Vanatoa oli peksnud oma elukaaslast K. K.i metallist pesapallikurikaga, asus koos Kaido Vanatoaga K. K.i peksma, lüües naist korduvalt rusikate ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, põhjustades kannatanule füüsilist valu 5 peavalu, valu otsa ees, nina piirkonnas, kaelas, vasakus küünarnukis, paremas reies ja tervisekahjustused - mitut keha piirkonda, sh pead haaravad pindmised vigastused, punetus ninal, vasaku küünarnuki turse ja marrastus, turse ja punetus parema reie välisküljel, üle kogu keha üksikud sinikad, põrutuspunktid, parema käe II sõrmel pindmine haav. Teisele isikule peksmisega füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani Aarne Tiiki toime
Aarne Tiikit süüdistatakse selles, et tema pärast 05.02.2019 kella 23.30 paiku xxxx korteris toimunud K. K.i kehalist väärkohtlemist ja K. K.i koera julma kohtlemist, ähvardas korterist välja läinud häirekeskusse helistavat B. O.a tapmisega, lubades naise maha lüüa, kui viimane peaks tema nime seoses korteris toimunuga mainima. B. O.al oli alust karta ähvarduse täideviimist äsja aset leidnud sõbratar K. K.i kehalise väärkohtlemise ja viimase koera julma kohtlemise tõttu. Teist inimest tapmisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani Aarne Tiiki toime
Kaido Vanatoad süüdistatakse selles, et tema: - lõi 2018. aasta augustikuu keskpaiku, õhtusel ajal, xxxx maja ees elukaaslast K. K.i ühe korra jalaga vastu naise jalgu, põhjustades sellega naisele füüsilist valu ning samal õhtul mõni aeg hiljem, K. K.ile kuuluvas korteris xxxx, võttis kahe käega K. K.il käsivartest kinni, raputas teda, paiskas naise pikali ning lõi maas olevat naist jõuga korduvalt vastu põrandat, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - verevalumid kätel, kaelal ja jalgadel. - lõi 19.01.2019 kella 03.00 ja 03.19 vahel xxxx parklas auto lumelabidaga ühel korral elukaaslast K. K.i vastu näo kaitseks ette tõstetud paremat kätt, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – valu labakäes, sõrmede tuimuse, vähese turse ja põrutuse parema randme ja käe piirkonnas ning seejärel lõi lumelabidaga S. A.t vastu vasakut kätt, põhjustades S. A.ele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – küünarnuki marrastuse ja tugeva küünarvarrepõrutuse. - 05.02.2019 kella 23.30 paiku xxxx korteris rebis elukaaslast K. K.i juustest ja kätest, peksis naist metallist pesapallikurikaga keha erinevatesse piirkondadesse, sh pea piirkonda ning jätkas K. K.i peksmist mõne aja pärast koos Aarne Tiikiga, lüües naist korduvalt rusikate ja jalgadega keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu - peavalu, valu otsa ees, nina piirkonnas, kaelas, vasakus küünarnukis, paremas reies ja tervisekahjustused - mitut keha piirkonda, sh pead haaravad pindmised vigastused, punetus ninal, vasaku küünarnuki turse ja marrastus, turse ja punetus parema reie välisküljel, üle kogu keha üksikud sinikad, põrutuspunktid, parema käe II sõrmel pindmine haav. Lähisuhtes olevale isikule mitmel erineval korral peksmisega füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani Kaido Vanatoa toime
Kaido Vanatoad süüdistatakse selles, et tema pani 05.02.2019 kella 23.30 paiku xxxx korteris toime lubamatu teo looma suhtes julmal viisil, visates koos Aarne Tiikiga K. K.ile kuuluva koera S. tahtlikult viiendal korrusel asuva korteri aknast välja, pidades võimalikuks, et koer saab tänavale kukkudes vigastada või surma. Sellise tegevuse tagajärjel kukkus koer avalikus kohas, s. o xxxx tänaval asuva viiekordse paneelmaja ees vastu maapinda surnuks. Vastavalt loomakaitseseaduse (lühend LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust 6 veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud LoKS-st endast tulenevad erandid. Seega Kaido Vanatoa pani oma tegevusega toime looma suhtes lubamatu teo ning seda julmal viisil, väljendades erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu. Looma suhtes sel moel lubamatu teo toimepanemisega julmal viisil ja avalikus kohas pani Kaido Vanatoa toime
Kaido Vanatoad süüdistatakse selles, et tema pärast 05.02.2019 kella 23.30 paiku xxxx korteris toimunud K. K.i kehalist väärkohtlemist ja K. K.i koera julma kohtlemist, asus koos Aarne Tiikiga K. K.i korterist välja viskama, lohistas ta magamistoast välja, käskis korterist lahkuda, ähvardas aknast välja visata, kui naine kohe ei lahku ning keelas K. K.il juhtunuga seoses oma nime mainida, lubades naise vastasel korral maha lüüa. K. K.il oli alust karta ähvarduse täideviimist Kaido Vanatoa poolt nii varem kui ka äsja toime pandud kehalise väärkohtlemise tõttu. Teist inimest tapmisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani Kaido Vanatoa toime
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanute K. K.i, B. O.a ja S. A.e ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu B. O., kes andis ütlusi, et tal olid sündmuste ajal K. K.iga head suhted. Tunneb kannatanu S. A.t. Teab, et K. K. oli Kaido Vanatoaga alates suvest 2018 elukaaslased. Koos elati korteris xxxx. August 2018 sündmuse kohta annab ütlused, et K. ja Kaido läksid xxxx maja ette, et kokku saada. Tema jäi korterisse. Kaido tuli autost välja, räägiti midagi ja siis Kaido tõukas K.t ja K. oli pikali maas. Tema läks trepist alla. Läks K. juurde. Tema helistas hädaabisse, keegi vastu ei võtnud, läksid K.ga üles tuppa. Järgmisel päeval oli vigastustest näha sinikad, mida fotografeeriti. Saatis kaks pilti K. Facebooki. 19.01.2019 episoodi kohta andis ütlusi, et läksid koos K.ga tema onu juurde. Kaido hakkas teda terroriseerima. Onu korteris olid S. A. ja T. N.. Kuna Kaido ähvardas S.t, temalt lapse äravõtmisega, siis lepiti kokku kokkusaamine xxxx poe parklas. Tema läks K. korterisse xxxx. Kokku saadi Kaido Vanatoa auto juures. Kaido Vanatoa võttis põuetaskust väikese labida ja virutas kõigepealt K.le labidaga ja siis S.le. K.t, kel oli käsi näo ette tõstetud tabas löök vastu vasakut peopesa. S.t tabas löök vastu vasakut küünarnukki. Löögid toimusid 0,5 minutise vahega. Pärast lööke pani Kaido labida auto pagasiruumi ja jooksis koju xxxx korterisse. K. helistas häirekeskussesse, kohale tuli kiirabi ja politsei. Politsei pani inimesed puhuma. Kiirabi viis S. ära, K. tuli xxxx, korterisse. K.l oli peopesa paistes. S. A.e vigastuste kohta ei oska midagi öelda. 05.02.2019 episoodi kohta andis ütlusi, et K. kutsus teda xxxx korterisse. K. oli sinna kolinud eelmisel päeval. Nad läksid kella 22.00 ajal koos korterisse. Korteris olid Kaido Vanatoa ja 7 Aarne Tiiki. Korteris istuti ja joodi alkoholi. Naised jõid veini, mehed viina. Tema oli juba varem alkoholi tarvitanud. Koer S. magas diivanil, seljatoe peal. Nad rääkisid veel K.ga juttu ja ta hakkas ära minema. Ära minna ei jõudnud, sest Kaido vedas K. magamistuppa. K. ei soovinud veel magamistuppa minna. Ta kuulis kurikalööke (3 lööki), ja nägi, kuidas Kaido koos kurikaga magamistoast välja tuli ja siis kutsus K. teda magamistuppa, et ta kiiresti kiirabi kutsuks. Löökide ajal oli Aarne suures toas. Ta küsis Aarne käest, miks appi ei lähe. Tema ei näinud, mis magamistoas toimus. Löökidega samaaegselt ütles K., et ``lõpeta ära``. Kui ta magamistuppa läks, oli K. voodi ees maas, liikuda ei saanud. Ta üritas küll, aga ei saanud. Ta ütles, et tal on valus. Tema kutsus kiirabi, mis tuli 5 minutiga. Seal ajal kui tema K. juures magamistoas oli ja hädaabisse helistas, kuulis ta, et köögis avati aken. Kuulis lingi liigutamise heli. Täpselt ei tea kumb mees akna avas. Tavaliselt tehti seal suitsu. Kui ta kõne lõpetas, läks ta vaatama kus koer on. Aarne oli õhtul korduvalt öelnud, et `` ta viskab koera aknast välja ja vastu seina puruks``. Ta küsis, kus koer on ja Aarne vastas, et ``läks jalutama``. Mehed seisid sel hetkel köögiukse ees. Mehed läksid K. juurde magamistuppa. Tema läks ja pani köögiakna kinni. Vaatas õue ja nägi, et koer lamab õues. Tema hakkas K. asju kokku panema. Ta kutsus K.t mitu korda, et lahkuda, K. oli meeste poolt veetud suurde tuppa akna alla. Ta nägi köögiukse pealt, kuidas mehed K.t juukseidpidi ja kätest vedasid suurde tuppa peegli ette. Peegel on suures toas diivani kõrval. Mehed seisid kannatanule ette, et ta ei saaks toast lahkuda. Ta sai aru, et K. püüdis tõusta, kuid ei suutnud. Tema appi ei läinud, kartis, et siis ei saagi toast välja. Tema jõudis kõik nähtavad asjas (riided, meigiasjad) kotti panna ja kotid esikusse viia. Ta pani riidesse. Ta palus korduvat K.t, et too püsti tõuseks, viimane ei reageerinud. Ta lahkus korterist ja läks kiirabile vastu. Seda, et nad kohal olid, nägi maja ees. Ta lahkus korterist, kuna kinnitas, et tema ei suuda midagi teha, et mehi takistada ja ta kartis, et ka talle võidakse midagi teha. Samas ta kinnitas, et sel hetkel kui ta hädaabisse helistas, ütles Aarne, et ``kui tema nime mainitakse, siis ta tapab kannatanu ära``. Ta võttis ähvardust tol hetkel reaalselt, kuid ikkagi mainis Aarne nime. Ähvarduse kartus oli tingitud eelnevatest sündmustest korteris. Ta mäletab, et sel hetkel kui ta oli välisuksest lahkumas, lõi Kaido vasaku käega vastu K. paremat põske. Rohkem ta korteris toimunut ei näinud, kuna lahkus korterist. Õues nägi koera maas vundamendi peal lamamas. Ta helistas emale ja kutsus ta sinna. Kohale tulid politsei- ja kiirabitöötajad, kes läksid üles korterisse. Teab, et kiirabi tuli ennem alla, K.t temaga ei olnud. Siis tuli politsei koos K.ga alla. Teda pandi puhuma. Tema ema ja K. läksid K. korterisse xxxx. K.le tehti suhkruvett. K. kasuisa tuli korterise ja viis K. Rakvere traumapunkti, et vigastusi fikseerida. Tema läks emaga koju. K.t nägi ta järgmisel päeva tema vanemate kodus xxxx. Ta nägi K. vigastusi- tal oli jalg valus, seal oli sinikas, oimu kohal oli muhk ja paremal põsel oli sinikas. Koera kohta märkis, et koer oli väike, isegi diivanile ei jõudnud hüpata. Ta ei olnud kunagi aknalaual üksi. Kui ta aknast välja vaatas, siis oli näha, et koer on väljaspool varikatuse vaatamisvälja, nägemisulatuses. Kaitsjale vastas kannatanu, et ta oli šokis, mis korteris toimus ja seetõttu ei öelnud häirekeskusele isikute nimesid, kes korteris olid või kes kallale tuli. Samuti ei öelnud ta, et kasutati kurikat. Tema eesmärk häirekeskusesse helistamisel oli, et K.le abi saada. Koer lamas fotol samas kohas, kus ta oli enne tema poolt koera süllevõtmist. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu S. A., kes andis ütlusi, 19.01.2019 sai kokku K. K. ja B. O.aga. xxxx poest võeti jooke ja mindi K. onu T. N. juurde. Tema meelest Kaido Vanatoa ja K. K. ei olnud elukaaslased, mõlemal oli oma korter. Kui nad seal korteris viibisid, siis hakkas K. telefon pidevalt helisema, helistajaks oli Kaido Vanatoa. K. ei tahtnud telefoni võtta ja tema võttis telefoni vastu. Kaido muutus väga ebameeldivaks ja vastamisi öeldi ebatsensuurseid väljendeid. Lõpuks palus S., et K. lepiks Kaidoga kokku kokkusaamise, et asju klaarida. Kaido pakkus välja, et kohtutakse xxxx parklas. Kolmekesi mindi xxxx parklasse, B. läks K. korterisse. T. seisis xxxx poe seina ääres, kuskil 20 m autost, nemad seisid K.ga Kaido auto 8 juures. Kaido tuli auto juurde, võttis põuetaskust aiatööriista ja lõi K.t, ta ei näinud kuhu täpsemalt ja siis pööras ringi ja lõi teda vastu küünarnukki, mis oli üles tõstetud. Ta sai aru, miks Kaido nii reageeris. Tema sõnul oli K. Kaidot kõnedega pommitanud ja lubanud sisse lüüa tema xxxx aknaklaasid, kui ta 10 minutiga auto juurde ei jõua. Pärast löömist pani Kaido aiatööriista auto pagasiruumi ja vastas küsimuse peale, miks ta nii tegi, et ``tema ei vastuta libeda tee eest, kui te kukute``. Kaido Vanatoa lahkus. K. helistas politseisse ja T. kiirabisse. Kiirabi fikseeris K. vigastused kiirabiautos ja teda viidi kontrolli, kuna tal oli olnud eelnevalt käeluumurd. Politsei tegi vigastustest pilte. Tal oli käsi paistes, luu oli terve. Ta teab, et K. saatis Kaidole foto, et nad on auto juures, keegi autot ei vigastanud. 05.02.2019 sündmuse kohta teab öelda, et K. oli koos B.iga tema juures, ja K. pidi minema koju. Koos nad tema juurest ära läksid. Kohtuistungil avaldati KrMS § 71 lg 1 p 5 ja KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kannatanu K. K.i ütlused. Kannatanu selgitas, et ta oli enne 06.02.2019 sündmust 8 kuud Kaido Vanatoa elukaaslane. Kannatanu on 06.02.2019 ülekuulamisel (III kd, tl 11-15) andnud ütlusi, et 04.02.2018 kolis ta oma elukaaslase Kaido Vanatoa korterisse aadressil xxxx. Sel päeval, kui ta Kaido juurde sisse kolis, oli Kaido sõber Aarne Tiiki seal. Tunneb Aarne Tiikit sama kaua kui Kaidotki, ehk 8 kuud. Kui ta Aarne Tiikiga esimest korda kohtus, siis Aarne koera nähes ütles, et ``viskab koera vastu seina puruks``. Kannatanu viis selleks ajaks kui ta Kaido juurde sisse kolis, koera ema juurde xxxx. Sel ajal keeldus Aarne Tiiki Kaido Vanatoa korterist lahkumast ja hakkas mõnitama, et ``temal ei ole enam sõpra kellega koos olla ja alkoholi tarvitada``. 04.02.2019 lubas Kaido Vanatoa kannatanule, et järgmiseks päevaks on Aarne Tiiki korterist lahkunud. Ta ise lahkus hommikul kell 9.00, siis oli Aarne Tiiki seal. Kui ta kella 17.00 ajal korterisse tagasi läks, olles koera kaasa võtnud, polnud Aarne Tiiki korterist lahkunud. Noormehed olid purjus. Ta oli korteris kaks tundi, siis läks koos koeraga sõbranna S. A.e juurde. Kella 22.00 ajal läks ta koos teise sõbranna B. O.aga tagasi korterisse. Ta avas korteri ukse. Kaido tuli keeras ühe luku veel seestpoolt lahti. Noormehed olid alles ärganud ja täiesti normaalsed. Räägiti juttu. Ühel hetkel muutus Aarne käitumine, ta tahis B.it teise tuppa saada, kuid B. teise tuppa minna ei soovinud. Kaido väsis ära ja tahtis teise tuppa minna, tema veel minna ei soovinud. Nad istusid toas, tema, Aarne ja B. ja rääkisid juttu. Kaido tuli tuppa tagasi ja hakkas teda kätest kiskuma magamistoa poole, et ta sinna temaga kaasa läheks. Ta üritas oma käsi Kaido kätest vabastada, see ka mõningal määral õnnestus. Pärast seda hakkas Kaido teda juustest ja kätest rebima ning lõpuks sai Kaido teda magamistuppa kistud. Kannatanu tundis füüsilist valu. Aarne ja B. nägid seda pealt. Koer jäi temast suurde tuppa diivani peale magama. Pärast seda, kui Kaido oli teda kiskunud magamistuppa, lükkas kannatanu Kaido enda küljest lahti voodi peale pikali ja hakkas ära kõndima suurde tuppa. Kaido tõusis voodi pealt püsti ja lükkas seejärel teda omakorda voodisse pikali ja seejärel lõi Kaido kurikaga kannatanu parema kintsu vastu. Kaido tõmbas ta voodist maha põrandale ja jätkas kurikaga löömist kannatanu keha erinevatesse piirkondadesse ja pähe, ühe hoobi sai ka jalgadesse. Kurikalööke võis olla 3-4 lööki. Kannatanu nuttis valust. Aarne nägi seda kõike pealt ja naeris. Mõneks ajaks nad lahkusid ja kannatanu kutsus B.i enda juurde, et ta kiirabi kutsuks. Kell võis olla 24:
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani Kaido Vanatoa vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu ütlustest nähtub, et Kaido Vanatoa lõi ühe korra jalaga ja hiljem viskas kannatanu pärast kinnihoidmist korduvalt vastu põrandat, seega teadis Kaido Vanatoa, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et 19.01.2019 aasta episoodis on Kaido Vanatoale esitatud süüdistus tõendamist leidnud kannatanu K. K.i ütlustega, mille kohaselt hakkas sel päeval Kaido Vanatoa talle helistama ja teda ja S. A.t solvama. Ta kutsuti välja. Kannatanu annab ütlused, et seisti Kaido auto juures ja Kaido jooksis nende poole ja võttis põuest väikese lumelabida, (mida saab kokku panna) ja sõnagi lausumata lõi kannatanut vastu paremat kätt. Kannatanu sai käe näo varjamiseks näo ette tõsta. Seejärel lõi Kaido Vanatoa S. A.t ühe korra labidaga vastu kätt. Kannatanu helistas 112 ja kohale saabus politsei. S. A. kutsus kiirabi. Kannatanute vigastused fikseeriti. Kannatanu K. K.i ütlusi kinnitavad kannatanu S. A. ja tunnistaja B. O.. Lisaks kinnitavad tema ütlusi tunnistaja, politseinik M. K., kes oli saanud 19.01.2019 väljakutse xxxx, Xxxx Toidukaubad. Tunnistaja kinnitas, et teenistuslehel märgiti sündmus, et meesterahvas lõi kaht naisterahvast labidaga. Tunnistaja kinnitas, et Kaido Vanatoad kohapeal ei olnud, kontrolliti kannatanute joovet ja selgitati, kui soovivad menetlust, pöördutakse politseisse. 15 Kohapeal tehti kannatanute vigastustest fotod. Kiirabikaardid, kus on fikseeritud kannatanute vigastused, ning fotod vigastuste kohta kinnitavad, et kannatanud K. K. ja S. A. said 19.01.2019 Kaido Vanatoa löögist vigastada. Kaido Vanatoa eitab, et ta naisterahvaid lõi. Ta andis ütlusi, et 19.01.2019 taheti tema vara, xxxx lõhkuda, tema tahtis oma vara kaitsta. Ta läks ja viskas need naisterahvad oma varast eemale. Nad kukkusid, sest välja oli libe. Eeltoodust järeldub, et Kaido Vanatoa ei eita löömist, kuid põhjendab seda oma vara kaitsega. Eelnevast lähtuvalt on Kaido Vanatoa käitumises tuvastatud
lg 2 p-s 2, 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise objektiivsed tunnused, s.o lähisuhtes teisele inimesele korduvalt valu ja kehavigastuste tekitamine. Usutav ei ole süüdistatava ütlused, et ta tahtis oma vara kaitsta, kuna ta ei ole eeluurimisel ega kohtus nn. väljavahetatud uksest tõendeid esitatud.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani Kaido Vanatoa vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanute ütlustest nähtub, et Kaido Vanatoa lõi mõlemat naist ühel korral labidaga vastu kätt, seega teadis Kaido Vanatoa, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et 05.02.2019 aasta episoodis on Kaido Vanatoale ja Aarne Tiikile esitatud süüdistus tõendamist leidnud kannatanu K. K.i ütlustega, ta kinnitab, et Kaido Vanatoa vedas teda juukseid ja kättpidi magamistuppa ja kui ta tahtis ära minna, siis tõmbas ta voodist maha ja lõi teda kolmel-neljal korral kurikaga vastu reit ning keha erinevatesse piirkondadesse ja pähe, ühe hoobi sai ka jalgadesse. Kannatanu nuttis valust. Mõne ajal pärast tulid noormehed magamistuppa ja jätkasid tema peksmist. Peksmiste vahe võis olla 3-5 minutit. Ta kinnitas, et Kaido seisis temast paremal ja Aarne vasakul pool ning mõlemad lõid teda rusikate ja jalgadega ning löögid tabasid teda üle terve keha, ta tundis füüsilist valu. Üks tugev hoop tabas teda kõrri, selle tegi Kaido jalaga. Peksmine kestis kuni kiirabi saabumiseni. Ta andis ütlusi, et Aarne ja Kaido üritasid teda korterist juukseid - ja kättpidi välja lohistada, et keegi enam korterisse sisse ei jääks. Ta kinnitas, et kella 3 paiku öösel läks ta koos isaga Rakvere haigla EMO- sse oma vigastusi fikseerima. Haiglas fikseeriti tema vigastused peas, näo vasak külg on väga valulik ja paistes, jala peal on suur sinine paistetus. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja B. O., kes kuulis magamistoast kurikalööke, mille peale ta kutsus politsei ja hakkas K. asju kokku panema. Järgmisena ta nägi köögiukselt, et mehed vedasid K.t juukseid ja kättpidi magamistoast välja. Ta nägi, et Kaido Vanatoa lõi K.t vastu paremat põske. Lisaks kinnitavad antud sündmust häirekeskuse kõnesalvestus koos andmebaasi väljatrükiga, mille kohaselt tegi B. O. 05.02.2019 kell 23:51 kõne häirekeskusele, kus annab teada, et inimesele tungiti kallale. Isik, kel kiirabi vajab, on K. K.. Lisaks kinnitavad andmust sündmust tunnistajad M. K., R. R., R. U., kes politseinikena tol ööl väljakutsele reageerisid. Tunnistaja sõnul väitis kannatanu K. K., et teda oli kurikaga pekstud. Kohapeal tehti sündmuskohast ja kannatanust fotod, kannatanul vigastusi ei märgatud. Kohale kutsutud kiirabi kannatanu vigastusi ei fikseerinud. Kiirabikaart kinnitab, et keegi abi ei vajanud. K. K.i ülekuulamisel 06.02.2019 pildistati tema vigastusi korduvalt. Patsiendikaart kinnitab, et K. K. läks ise 06.02.2019 Rakvere Haigla EMOsse vigastusi fikseerima. Rakvere EMO patsiendikaardi kohaselt tuvastati : pea on palpatoorselt hell, mitmed pindmised vigastused üle pea. Ninaseljal punetus, palpatoorne valu, parema reie välisküljel kerge turse, punetus, kuumamine, palpatoorne valu. Üle kogu keha üksikud sinikad, ning paljudes kohtades kontusiooni tõttu valusaid punkte. Parema käe II sõrme PIP liigesel umbes 8mm pikkune pindmine väike haav, ümbert natuke verine, õmblust ei vaja. 08.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitas, et Kaido Vanatoa korterist võeti ära alumiiniumist kurikas. Need tõendid ning fotod kannatanu vigastuste kohta kinnitavad, et 05.02.2019 peksti K. K.i käte, jalgade ja kurikaga. 16 Eelnevast lähtuvalt on Kaido Vanatoa käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise objektiivsed tunnused, s.o lähisuhtes olevale isikule mitmel erineval korral peksmisega füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamine, mis on kvalifitseeritav
Lisaks on tuvastatud Aarne Tiiki käitumises kehalise väärkohtlemise objektiivsed tunnused, teisele isikule peksmisega füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamine, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani Kaido Vanatoa vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu ütlustest nähtub, et Kaido Vanatoa lõi teda mitmel korral kurikaga, peksis teda koos Aarne Tiikiga rusikate ja jalgadega ning löögid tabasid teda üle terve keha, seega teadis Kaido Vanatoa, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus tuvastas, et ka Aarne Tiiki pani teo tehioludest nähtuvalt vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu ütlustest nähtub, et Arne Tiiki peksis teda koos Kaido Vanatoaga rusikate ja jalgadega ning löögid tabasid teda üle terve keha, seega teadis Aarne Tiiki, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et 05.02.2019 aasta episoodis on Aarne Tiikile esitatud süüdistus tõendamist leidnud kannatanu B. O.a ütlustega, et sel hetkel kui ta hädaabisse helistas, ütles Aarne, et kui tema nime mainitakse, siis ta tapab kannatanu ära. Kannatanu kinnitas, et ta võttis ähvardust tol hetkel reaalselt, kuid ikkagi mainis Aarne nime. Ähvarduse kartus oli tingitud eelnevatest sündmustest korteris. Lisaks kinnitavad antud sündmust häirekeskuse kõnesalvestus koos andmebaasi väljatrükiga, mille kohaselt tegi B. O. 05.02.2019 kel 23:51 kõne häirekeskusele, kus annab teada, et inimesele tungiti kallale. Kes kallale tuli, täpselt ei oska öelda, meesterahvas. Tungija on veel hetkel kohal. Kallale tuli enam-vähem tema mees vist jah, on lähisuhtevägivald. Meesterahvas on joobes. Mingeid esemeid, mingit relva või midagi ei kasutatud, naisterahvas on pikali maas ja ei saa liigutada, tal on valus. Tema nimi on B. O.. Isik, kel kiirabi vajab, on K. K.. Taustal on alguses kuulda naisterahva hüsteerilist nuuksumist ja hingeldamist. Mingi aeg on kuulda ka meesterahva häält, aga seda hästi vaikselt, nii et sõnadest ei ole võimalik aru saada. Lõpupoole meesterahvas ärritub ja teeb kõvemat häält. Aru on saada sõnadest ``okei ongi politsei. Ma olen jälle ära aasta-kaks, aga ma tulen tagasi``. Süüdistatav Aarne Tiigi kohtus ühegi episoodi osas ütlusi ei andnud. Objektiivse koosseisu moodustab tegu- ähvardamine on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamises. Kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Selliseks alusel võib olla süüdlase varasem käitumine või konkreetne situatsioon, nt varasem vägivalla tarvitamine. Eeltoodust lähtudes on tõendatud, et Aarne Tiigi ähvardas B. O.a tapmisega, sel ajal kui viimane häirekeskusesse helistas. B. O.al oli alust karta ähvarduse täideviimist, äsja toimunud sõbratar K. K.i kehalise väärkohtlemise tõttu. Eelnevast lähtuvalt on Aarne Tiiki käitumises tuvastatud tapmisega ähvardamine, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Teo tehioludest nähtuvalt pani Aarne Tiiki tapmisega ähvardamise toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu B. O.a ütlustest nähtub, et Aarne Tiiki ähvardas teda tapmisega, kui tema nime häirekeskusele mainitakse, seega teadis Aarne Tiiki, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et Kaido Vanatoa ja Aarne Tiiki teos antud episoodides õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 17 Järgmisena analüüsib kohus episoode, kus isikud tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kannatanu K. K. ei ole andnud ütlusi, mis kinnitaksid, et Kaido Vanatoa ähvardas K. K.i tappa, kui ta 05.02.2019 juhtunuga seoses tema nime mainib. Kannatanu K. K.i ütlustes kirjeldatakse Kaido Vanatoa ja Aarne Tiiki poolset vägivalla tarvitamist, kuid mitte Kaido Vanatoa poolset tapmisega ähvardamist. Lisaks ei ole ka teised isikud seda väitnud. Seetõttu ei ole nimetatud episood tõendatud. Eeltoodud põhjusel tuleb Kaido Vanatoa nimetatud episoodis õigeks mõista. Kohus leiab, et tõendatud ei ole süüdistus looma julmas kohtlemises
Kannatanu K. K. ja tunnistaja B. O. ei ole andnud ütlusi, et nad nägid, kuidas süüdistatavad koera õue viskasid. Seega ei ole teada, kuidas koer tänavale sattus. Süüdistatav Aarne Tiiki ei ole antud episoodis ütlusi andnud, samuti ei ole süüdistatav Kaido Vanatoa kinnitanud süüdistust, vaid pidanud võimalikuks, et koer aknast alla kukkus. Tähelepanu väärib, et tunnistaja B. O. on näidanud koera asukohaks mitte xxxx maja esine, vaid xxxx, trepikoja esine trepiaste, mis jääb maja varikatuse alla. Seega ei olnud võimalik koeral sattuda süüdistuses kirjeldatud viisil, majaesisele trepile, kuna korteriakna ja trepiastme vahele jäi varikatus. Lisaks on süüdistuses välja toomata kaastäideviijate rollide jaotus, süüdistuses on märgitud, et mõlemad süüdistatavad viskasid koera viienda korruse aknast välja koos, kuid kaastäideviimisel tuleks näidata, kes midagi selleks tegi, et koer aknast alla visata. Kuna kohtul ei ole tõendeid selle kohta, kuidas koer tänavale sattus, siis tuleb süüdistatavad Kaido Vanatoa ja Aarne Tiiki antud episoodis õigeks mõista. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et süüdistatavad koos või ka kumbki neist koera aknast alla viskas. Kohus leiab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale antud episoodis asja materjalid väärteomenetluse alustamiseks LoKS § 662 lg 1 alusel looma suhtes lubamatu teo toimepanemise tuvastamiseks. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse.
lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.
Tapmisega ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis- kehaline ja vaimne heaolu. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). 18 Aarne Tiikile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Aarne Tiikil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtu hinnangul on mõlema Aarne Tiikile süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või üle keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus
lg 1 ja
Kohus mõistis isiku süüdi ühes tapmisega ähvardamise episoodis ja ühes kehalise väärkohtlemise episoodis. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna puudub alus arvata, et Aarne Tiiki suudaks talle karistuseks mõistetavat rahalist karistust tasuda. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Aarne Tiikike
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel, mõistab kohus Aarne Tiikile liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 07.02.2019 kuni 02.09.2019, so 6 kuud 27 päeva ning alates 19.11.2019- 18.12.2019, so 1 kuu, kokku 7 kuud 27 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et esineb alus karistusest tingimisi vabastamiseks. Antud juhul ei ole Aarne Tiikile reaalse vangistuse määramine tema teost lähtuva süü suuruse ja tema isikuomaduste tõttu põhjendatud. Kohus arvestab, et Aarne Tiiki on selles kriminaalasjas viibinud ligi 8 kuud vahi all. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Samas on vajalik allutada Aarne Tiiki käitumiskontrollile ja määrata lisakohustused, mis võimaldaksid katseajal kontrollida tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kohus ei saa tähelepanuta jätta, et perioodil, mil Aarne Tiiki suhtes kohaldati elektroonilist valvet, ei suutnud ta seda perioodi, ilma alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseta, läbida. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
lg 1 ja 3 alusel Aarne Tiikile mõistetud lõpliku karistuse 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Kohtu hinnangul on 2-aastane katseaeg koos kontrollnõuetega vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kaido Vanatoale karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Kaido Vanatoal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kohtu hinnangul on kõikide Kaido Vanatoale süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või üle selle. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus
Kohus mõistis isiku süüdi kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna puudub alus arvata, et Kaido Vanatoa suudaks talle karistuseks mõistetavat rahalist karistust tasuda. 19 Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Kaido Vanatoale
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 07.02.2019 kuni 10.05.2019, so 3 kuud 4 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et esineb alus karistusest tingimisi vabastamiseks. Antud juhul ei ole Kaido Vanatoale reaalse vangistuse määramine tema teost lähtuva süü suuruse ja tema isikuomaduste tõttu põhjendatud. Kohus arvestab, et Kaido Vanatoa on selles kriminaalasjas viibinud üle 3 kuu vahi all. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Samas on vajalik allutada Kaido Vanatoa käitumiskontrollile ja määrata lisakohustused, mis võimaldaksid katseajal kontrollida tema alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine Kaido Vanatoale probleemiks, kuna ta ei suutnud ühel korral kohtusse ilmuda ilma, et oleks tarvitanud alkoholi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
lg 1 ja 3 alusel Kaido Vanatoale mõistetud lõpliku karistuse 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Kohtu hinnangul on 3-aastane katseaeg koos kontrollnõuetega vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Kaido Vanatoa ja Aarne Tiigi menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot. Kaido Vanatoa menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjaga seotud kulud 218,44 eurot. Aarne Tiigi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on kaitsjatasu 2305,20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. Lisaks tuleb jätta Kaido Vanatoa menetluskulud, s.o õigusabikulud tema enda kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta Aarne Tiikilt ja Kaido Vanatoalt välja mõistmisele kuuluvatest menetluskuludest, so tunnistajatasud ja sundtoomiskulud summas 118,50 eurot, riigi kanda. OTSUSTUS SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS Aarne Tiiki kaitsja taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju. Jätta Aarne Tiiki kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 ja lg 4 kohaselt rahuldamata. SKHS § 5 lg 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati:1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. 20 SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Kaitsja taotles õieksmõistava kohtuotsuse korral mittevaralist kahju summas 13 874,88 eurot või vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju summas 10451.25 eurot. Aarne Tiiki on peetud kinni ja viibinud vahi all 07.02.2019-02.09.2019 (st. 225 kalendripäeva), olnud allutatud elektroonilisele valvele 02.09.2019- 12.11.2019 (st 73 kalendripäeva). SKHS § 11 kohaselt kuulub vabaduse võtmise korral hüvitamisele mittevaraline kahju, mille suurusel võetakse aluseks päevamäär, mis lähtub viimasest avaldatud keskmisest brutotöötasust jagatuna 30-ga (viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine brutokuupalk on 1397 eurot. Kuivõrd isik viibis vahi all kokku 225 kalendripäeva, siis kujuneb mittevaralise kahju suuruseks 10451,25 eurot (vahi all viibitud aja osas 225x1397/30= 10451,25 eurot ning elektroonilise valve all viibitud 73x (1397/30)=3398,88 eurot. Kohus hinnates tagantjärgi kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust leiab, et kuna kriminaalmenetluse alustamine on olnud õiguspärane, vahistamine ning elektroonilise valve kohaldamine kui menetlustoiming on olnud menetluses kaevatavad ja seaduslikud, siis puudub kohtul nii õiguslik alus kui ka vajadus hinnata täiendavalt sama menetlustoimingut kahju hüvitamise menetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-34-16). Kohtu hinnangul oli A. Tiiki vahistamine põhjendatud ning kuna kohus mõistis isiku süüdi
lg 1 ja 120 lg 1 järgi, siis ei ole põhjendatud välja mõista süüteomenetluses tekitatud kahju. Kohus leiab, et 225 päevane eelvangistus ning elektroonilise valve kohaldamine antud teo eest on proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Kohus mõistis A. Tiiki süüdi
lg 1 ja
Tõkendina vahistamise kohaldamine on olnud seaduslik ja proportsionaalne. Kohus märgib, et vahistamine on kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isiku õigusi enim piirav kriminaalmenetluse tagamise vahend (s.o isiku põhiõiguste kõige intensiivsem riive), mis seisneb vabaduse võtmises. Elektroonilise valve näol on põhiõiguste kaitse eesmärki silmas pidades tegemist vahistamisest leebema tõkendiga, mis siiski piirab olulisel määral isiku liikumisvabadust, samuti tema perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26). Eeltoodust olenemata aga ei ole tegemist vabaduse võtmisega, mistõttu ei loeta elektroonilise valve all olemise aega ka eelvangistuseks ega kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. Kuivõrd elektrooniline valve ei ole samastatav vahistamisega, ei ole põhjendatud ka elektroonilise valve all oldud aja eest SKHS § 5 lg 1 või lg 4 alusel hüvitise nõudmine. SKHS § 11 lg 1 näeb ette, et SKHS § 5 või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Nagu aga eelevalt juba märgitud, ei ole elektroonilise valve näol tegemist vabaduse võtmisega. Seetõttu jätab kohus A. Tiiki kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS 5 lg 1 ja lg 4 kohaselt rahuldamata. Kaido Vanatoa kaitsja taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju. 21 Jätta rahuldamata Kaido Vanatoa kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 ja lg 4 kohaselt. SKHS § 5 lg 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati:1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Kaitsja taotles õieksmõistava kohtuotsuse korral mittevaralist kahju summas 4936,42 eurot või sõltumata menetluse tulemusest mittevaralist kahju summas 1024,54 eurot. Kaido Vanatoa on peetud kinni ja viibinud vahi all 07.02.2019-10.05.2019 (st. 93 kalendripäeva), olnud allutatud elektroonilisele valvele kehtival õiguslikul alusel 10.05.201924.05.2019 (st 13 kalendripäeva), olnud allutatud elektroonilisele valvele ilma kehtiva õigusliku alusteta 24.05.2019- 07.06.2019, (st 15 kalendripäeva), kandnud aresti ajavahemikul 27.11.2019-04.12.2019 (st 7 kalendripäeva). SKHS § 11 kohaselt kuulub vabaduse võtmise korral hüvitamisele mittevaraline kahju, mille suurusel võetakse aluseks päevamäär, mis lähtub viimasest avaldatud keskmisest brutotöötasust jagatuna 30-ga (viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine brutokuupalk on 1397 eurot. Kuivõrd isik viibis vahi all kokku 93 kalendripäeva, millele lisandus veel elektroonilise valve all viibitud aeg kuni kohtu alla andmiseni (13 kalendripäeva), siis kujuneb mittevaralise kahju suuruseks 4936,42 eurot (vahi all viibitud aja osas 93x1397/30=4331,01 eurot ning elektroonilise valve all viibitud 13x (1397/30)=605,41 eurot. Isiku suhtes kohaldati 15 päeva elektroonilist valvet ilma õigusliku aluseta, siis taotleb kaitsja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist sõltumata menetluse lõpptulemusest. 15x(1397/30)= 698,55 eurot. Samuti taotleb kaitsja Viru Maakohtu 27.11.2019 alusel aresti kohaldamise eest hüvitist 7x(1397/30)=325,99 eurot, kokku 1024,54 eurot. Kohus hinnates tagantjärgi kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust leiab, et kuna kriminaalmenetluse alustamine on olnud õiguspärane, vahistamine ning elektroonilise valve kohaldamine kui menetlustoiming on olnud menetluses kaevatavad ja seaduslikud, siis puudub kohtul nii õiguslik alus kui ka vajadus hinnata täiendavalt sama menetlustoimingut kahju hüvitamise menetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-34-16). Kohtu hinnangul oli K. Vanatoa vahistamine põhjendatud ning kuna kohus mõistis isiku süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi, siis ei ole põhjendatud välja mõista süüteomenetluses tekitatud kahju. Kohus leiab, et 93 päevane eelvangistus ning elektroonilise valve kohaldamine antud teo eest on proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Kohus mõistis K. Vanatoa süüdi
Tõkendina vahistamise kohaldamine on olnud seaduslik ja proportsionaalne. 22 Viru Maakohtu 27.05.2019 määrusega anti isik kohtu alla ning isikule ei valitud tõkendit. Kaitsja leiab, et isikule on 15 päeva ilma seaduslikku aluseta kohaldatud elektroonilist valvet. Isikult on elektrooniline valve maha võetud 07.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.