Obsah (5)

§ 25§ 121§ 175§ 43§ 26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1655 Määruse kuupäev 12. jaanuar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Z.i (Z.) kaebus Eesti Vabariigi või Võru linna vastu töövõimetu

§ 25lg 4, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. septembril 2020 Z. (kaebaja) kaebus Eesti Vabariigi või Võru linna vastu. Kaebaja põhjendab, et tema terviseprobleemid on aastatega süvenenud, tal puudub töövõime ning tal on välja kujunenud raske puue. Kaebaja töötas viimast korda
3. a ning tema netopalk oli 1500 eurot kuus. Kaebaja sissetulek koos töövõimetuspensioni ja puudega seonduva sotsiaaltoetusega oli umbes 1980 eurot kuus. Kaebaja ei suuda enam püsivalt tööd teha ning tema sissetulek on pensionist ja sotsiaaltoetusest tulenevalt 490 eurot, mis tähendab suhtelist vaesust. Kaebaja soovib, et Võru linn täidaks riigivastutuse seaduse §-i
4. Kaebaja hinnangul peab riik või kohalik omavalitsus maksma töövõimetuse korral palga suurust hüvitist ning seega peab riik või kohalik omavalitsus hüvitama kaebajale lisaks töövõimetuspensionile ja sotsiaaltoetusele iga kuu 1010 eurot, s.o kokku 1500 eurot (neto). Hüvitise maksmisel pole oluline, kas kaebaja tervisekahjustus tekkis eraõiguslikus või avalikõiguslikus olukorras. Kaebuses on esitatud ka taotlus riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. 3-20-1655
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. septembri
7. a määrusega kaebuse ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi kaebajale on Tartu Maakohtu
8. augusti
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 määratud eestkostja, ei edasta kohus kaebust eestkostjale vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 26 lg-le 1 heakskiitmiseks ning loeb, et kaebajal on käesoleva haldusasja menetluses teovõime. Kaebaja eestkostjaks on Võru Linnavalitsus, kelle vastu on ka kaebus esitatud, ning seega võivad kaebaja huvid olla tema eestkostja huvidega vastuolus (

§ 25lg 2 p 2).

Kohus saab aru, et kaebaja nõuab Eesti Vabariigi või Võru linna kohustamist maksta talle igakuiselt täiendavat hüvitist summas, mis kataks tema varasema töötasu ning talle praegu makstava pensioni ja toetuse vahe. Seega soovib kaebaja kohustada Eesti Vabariiki ja Võru linna maksma talle igakuiselt täiendavat toetust. Kaebajal puudub kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning kohus tagastab nõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Isegi kui tõlgendada, et kaebaja soovib esitada varalise kahju hüvitamise nõude, siis ei ole asja sisuline menetlemine selles asjas

§ 121

lg 2 p-st 21 tulenevalt põhjendatud, kuivõrd kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks olid asjaoludest tulenevalt ilmselt vähesed.

1. Tartu Ringkonnakohtule laekus
2. septembril 2020 kaebaja määruskaebus halduskohtu määruse tühistamiseks.
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. detsembri
5. a määrusega Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse ja saatis asja Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus põhjendab, et halduskohus tagastas kaebuse ennatlikult, eelnevalt kaebuse eset ja sellega seotud asjaolusid piisavalt välja selgitamata. Halduskohus peab välja selgitama kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Vajadusel peab kohus selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja.
8. Haldusasja toimik saabus
9. jaanuaril 2021 tagasi Tartu Halduskohtusse.
10. Tartu Halduskohus andis
11. jaanuari
12. a määrusega X.le tähtaja kohtule kaebaja teovõime ja haldusasja menetluses osalemise kohta seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas, et peab enne Tartu Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a määrusest juhindudes ettevalmistava menetluse jätkamist ja täiendavalt kaebuse eesmärgi täpsustamist vajalikuks muutunud asjaolude tõttu käsitleda kaebaja teovõimega seonduvaid asjaolusid. Tartu Maakohtu
15. novembri
16. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 vabastati Võru Linnavalitsus kaebaja eestkostja ametist ning kaebaja uueks eestkostjaks määrati X. tähtajaga kuni
17. august
18. Arvestades, et vastuolu kaebaja ja tema uue eestkostja huvide vahel seonduvalt kaebaja
19. septembri
20. a kaebusega nüüdseks puudub, siis peab kohus uuesti hindama, kas kaebajal on käesoleva haldusasja menetluses teovõime. Kui ei ole, siis selgitab kohus välja, kas eestkostja kiidab kaebuse heaks.
21. Tartu Halduskohtusse saabus
22. jaanuaril 2021 kaebaja avaldus, milles ta esitab täiendavad põhjendused ning palub mõista Võru linnalt või Eesti Vabariigilt välja hüvitised summas 1000 eurot kuus või Eesti Vabariigilt ühekordne hüvitis summas 5 600 000 eurot ja mõista Võru linnalt välja tehingutega tekitatud kahju summas 13 350 eurot.
23. X. esitas kohtule
24. jaanuaril 2021 avalduse, milles palub kaebust menetlusse mitte võtta. KOHTU SEISUKOHT 2 3-20-1655
25. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja teovõime kohta (I) ning otsustab seejärel kaebuse tagastamise (II). I 10.

§ 25lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 8 lg 2 tähenduses halduskohtumenetluses teovõimet. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud erandite kohaselt on täisealisel piiratud teovõimega isikul halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul: 1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; 2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või 3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

1. Ei ole kahtlust selles, et kaebaja on ning oli kaebuse esitamise seisuga piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 mõttes, kuivõrd Tartu Maakohus määras
2. augusti
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 kaebajale eestkostjaks Võru Linnavalitsuse ning määratles eestkostja ülesannete ringi juriidiliste toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel (eestkostja esindusõigus) ning eestkostetava isiku ja vara eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest. Muu hulgas peab eestkostja eelnimetatud määruse kohaselt hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid ning tagama tema õiguste kaitse kohtute menetluses olevates asjades, kus kaebaja osaleb menetlusosalisena. Kohus määras, et kaebaja võib iseseisvalt eestkostja nõusolekuta käsutada oma pensioni ja sotsiaaltoetusi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
4. Siiski asus halduskohus
5. septembri
6. a määruses seisukohale, et kaebajal on käesoleva haldusasja menetluses teovõime, kuna kaebaja eestkostjaks oli Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a määrusest tsiviilasjas nr 2-17-11108 tulenevalt Võru Linnavalitsus, kelle vastu on ka kaebus esitatud, ning seega võisid kaebaja huvid olla tema eestkostja huvidega vastuolus (

§ 25lg 2 p 2).

Praeguse aja seisuga on asjaolud muutunud. Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 vabastati Võru Linnavalitsus kaebaja eestkostja ametist ning kaebaja uueks eestkostjaks määrati X. tähtajaga kuni
3. august
4. Eelnimetatud määrusest tulenevalt on X. ülesandeks kaebaja elu korraldamine, temale vajaliku ravi ja sotsiaalteenuste tagamine, tema isiku- ja varaliste õiguste kaitsmine ning tema esindamine igasugusel asjaajamisel ning õigustoimingute ja tehingute tegemisel. Kaebajal on õigus iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta käsutada oma pensioni ja sotsiaaltoetusi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
5. Kohtu hinnangul ei esine enam

§ 25lg-s 2 nimetatud aluseid kaebaja teovõimeliseks lugemiseks.

Kaebaja üle seatud eestkoste hõlmab Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusest tsiviilasjas nr 2-17-11108 tulenevalt kaebaja esindamist igasugusel asjaajamisel, õigustoimingute ja tehingute tegemisel ning teovõime piiratus puudutab seega kohtumenetluses osalemist. Kuivõrd kaebaja vaidlustab Eesti Vabariigi ja Võru linna tegevust ning vaidluse ese ei puuduta kaebaja eestkostjat X.i, siis puudub alus arvata, et kaebaja huvid võiksid olla tema eestkostja huvidega vastuolus. Vastupidiselt, kaebaja eestkostjal on ülesanne ning huvi tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse. Samuti ei ilmne asjaolusid, millest tulenevalt seataks kaebaja teovõime tuvastamata jätmisel ohtu kaebaja või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi. 3 3-20-1655
3. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kaebajal puudub haldusasjas nr 3-20-1655 teovõime. II 15.

§ 121

lg 1 p 6 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Kohus tuvastas käesoleva määruse I osas, et kaebajal puudub haldusasjas nr 3-20-1655 teovõime. Samuti ei ole kaebaja eestkostja kaebaja
2. septembri
3. a kaebust kohtu määratud tähtaja jooksul heaks kiitnud. X. esitas kohtule
4. jaanuaril 2021 avalduse, milles palub kaebust menetlusse mitte võtta. Kuigi X. avaldus on esitatud e-posti teel allkirjastamata kujul, puudub kohtul alus isikusamasuses kahelda. Tegemist on X. rahvastikuregistrijärgse e-posti aadressiga, mille kaudu on ta nii käesolevas haldusasjas kui ka nt tsiviilasjades nr 2-20-14454 ja nr 2-17-11108 kohtu saadetud dokumendid kätte saanud. Samuti on ta viimati nimetatud tsiviilasjades vastavalt e-posti aadressilt kohtule avaldusi esitanud.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Z. kaebuse

§ 121lg 1 p 6 alusel.

Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis X.i nime tähemärgiga X ja kaebaja nime tähemärgiga Z. 18. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kaebajal puudub käesolevas haldusasjas teovõime ning kaebaja eestkostja ei kiitnud heaks kaebaja
2. septembri
3. a kaebust, milles on esitatud ka riigi õigusabi taotlus, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (

§ 26lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4