← Eesti

3-20-1205/10

Obsah (6)§ 153§ 152§ 43§ 108§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1205 Määruse kuupäev 13. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi AM kaebus Tartu Vangla 22.05.2020.a otsuse nr 8-4/98-2 ja 16.06.2

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus leidis, et tegemist on vaidlusega tervishoiuteenuse osutamise üle. Tartu Ringkonnakohus tühistas xx.xx.xxxx halduskohtu määruse. Ringkonnakohus leidis, et haldusotsus viia kaebaja vanglavälisele ravile on olnud keelduv. Kaebuse tagastamise tühistamine jõustus xx.xx.xxxx.

  1. Kaebaja esitas 23.12.2020 avalduse kaebusest loobumiseks. Kliinikum selgitas 09.10.2020 kaebajale (tl 56), et tal puudub kaebaja haiguse raviks vajalik ravioskus ja -kogemus ning et Eesti meditsiinis on vastav ravioskus ja -kogemus olemas Põhja–Eesti Regionaalhaiglal (PERH). Kaebaja esitas Kliinikumi 14.10.2020.a epikriisi (tl 63), milles on öeldud, et Kliinikum on valmis läbi viima diagnostilisi protseduure ja andma ravisoovitusi, kuid mitte teostama kaebaja pikaaegset statsionaarset ravi. PERH-i 26.10.2020.a selgituse (tl 64) põhjal on neil ainult 5 voodikohta sellise haigusega patsientidele, isolatsiooni võimalused on piiratud ning PERH soovitas kaebajal pöörduda konsultatsioonile ja ravile pärast vabanemist mais
  2. Kujunenud olukorras ei nõua kaebaja tema hospitaliseerimist ja kirurgilist ravi vanglas karistuse kandmise ajal. Kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja leidis, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, kuna kaebaja saavutas kaebuse esitamise kaudu selle, et Tartu Vangla on astunud vajalikke samme kaebaja ravile suunamiseks asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
  3. Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.12.2020 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Esindaja taotleb tasu 374,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu seisukoht 9.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 152

lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kui sellekohane avaldus esitatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 10. Kaebaja esitas avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja lepinguliseks esindajaks on advokaat, seega on kaebaja teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 2 Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa ta pärast menetluse lõpetamist esitada kohtule uut kaebust sama nõudega samal alusel. 11.

§ 108lg 7 kohaselt kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebaja.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. 12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et menetluskulud saab jätta vastustaja kanda analoogia põhjal

§ 108lõikega 6.

Esiteks ei ole alust kohaldada normi analoogia põhjal, kui on olemas kaebusest loobumisel menetluskulude kandmist reguleeriv norm. Teiseks ei ole õige kaebaja väide, et tänu kaebuse esitamisele saavutas ta taotletud haldusakti andmise või toimingu tegemise. Vastupidi, kohtumenetluse tulemusena leidis kinnitust, et kaebaja haiglaravile suunamata jätmine oli tervishoiuteenuse osutajate otsus, mitte vangla kui haldusorgani otsus. Kliinikum märkis 17.01.2020.a epikriisis (tl 7), et kirurgiline ravi Kliinikumis ei ole võimalik, ning soovitas kaebajal pärast vabanemist pöörduda ravi saamiseks PERH-i. Kaebaja suunati pärast kaebuse esitamist küll veel kord Kliinikumi, kuid selle tulemus on algse otsusega sama (vt määruse punkti 7).

  1. Menetluskulude kaebaja kanda jätmine ei tähenda seda, et kaebajal tuleb hüvitada tema esindajale makstud riigi õigusabi tasu. Kaebajale riigi õigusabi andmise otsustas Tartu Maakohus kohtuasjas X-xx-xxxx. Maakohus otsustas xx.xx.xxxx.a määruse resolutsiooni punktis 2 anda kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tegemist on jõustunud määrusega. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimust ei ole vaja täiendavalt käsitleda käesolevas määruses.
  2. Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ja vastustaja ei ole menetlustoiminguid teinud. Kuna vastustajal puudub õigus kaebusest loobumisele vastu vaielda ja menetluskulusid käesolevas asjas vastustajal olla ei saa, siis puudub vajadus teatada kaebusest loobumisest enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale (

§ 153lg 2).

15. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu

§ 104lg 6 p 2 alusel tagastamisele.

  1. Kohus rahuldab riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 alusel kaebaja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi tasu väljamaksmise kohtulahendi alusel korraldab advokatuur. Kohtulahendi teeb advokatuurile kättesaadavaks riigi õigusabi osutanud advokaat.
  2. Kuna

§ 175

lg 3 eesmärgi täitmiseks peab kohtulahendi avaldamise viis olema sama kohtuasja piires ühtne, siis määrab kohus lahendi avaldamise samal viisil Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2020.a määruses tooduga. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.