lg.1 ja §121 lg.2 p.3 järgi Süüdistatav Kannatanu üldmenetluses Nikolai OSSETROV sünd. 18.12.1956, isikukood 35612182231, kodakondsuseta, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 21.04.2017 otsusega KarS §263 lg.1 p.1, 2 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud L. L. sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht xxx, xxx Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus 1 O T S U S T A S: Süüdi tunnistada Nikolai OSSETROV
Süüdi tunnistada Nikolai OSSETROV
lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista Nikolai OSSETROVILE mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust jäetakse Nikolai OSSETROVI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajal kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
lg.1 p.1 – 6 alusel on Nikolai OSSETROV katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.8 alusel on Nikolai OSSETROV katseajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Nikolai OSSETROV katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Rahuldada vandeadvokaat Ilya ZUEVI taotlus, määrata tema poolt Nikolai OSSETROVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi suuruseks ja mõista välja riigituludest 217 (kakssada seitseteist) eurot 20 senti (s.h. kohtumine kaitsealusega 27 €, eelistungil osalemine 27 €, kohtuistungil osalemine 97 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 36,20 €). Välja mõista Nikolai OSSETROVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning 2 Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Ilya ZUEV) 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Ilya ZUEV) 217 (kakssada seitseteist) eurot 20 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Nikolai OSSETROVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700000021 ning selgitus „Nikolai OSSETROV 1-20-6344 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistused Nikolai Ossetrovit süüdistatakse selles, et ta pani toime KarS §120 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist - ning KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Talle etteheidetavad kuriteod pani Nikolai Ossetrov toime järgmistel asjaoludel: Nikolai Ossetrov ähvardas ajavahemikul 20.01.2020 - 25.01.2020 xxx xx xxx juures sõnaliselt L. L.t tapmisega. Nimelt ütles Nikolai Ossetrov L. L.le, et tapab ta ära, samuti, et L. L. ei ela esmaspäevanigi, samuti, et korraldab midagi kannatanule. L. L. võttis ähvardusi reaalselt, kuna süüdistatav on talle varem füüsiliselt haiget teinud, samuti on süüdistatav varem karistatud vägivalla kasutamise eest L. L. lähedase suhtes. Nikolai Ossetrov, kes on karistatud Viru Maakohtu 21.04.2017 otsusega KarS §263 lg.1 p.1, 2 järgi episoodis, kus vägivald seisnes teise inimese rusikate ja jalgadega peksmises, kirkaga löömises, uuesti ehk korduvalt 25.01.2020 hommikul xxx xx-xx xxx väänas L. L.l käed selja taha, lükkas L. L. seljaga vastu seina, haaras ühe käega L. L. näost, surus kinni L. L. kõrisõlme ning lõi kaks korda L. L.le rusikaga pähe, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahju: hematoomid vasakul põsesarnal ja kõrisõlmel ning marrastus vasaku käe väiksel sõrmel. Kohtulik uurimine maakohtus 3 Süüdistatav Nikolai Ossetrov ei soovinud maakohtu istungil ütlusi anda. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev märkis maakohtu istungil, et ta on seotud kaitsealuse seisukohaga, milles viimane ei ole süüdistusega nõus. Kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema naaber ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Kannatanule kuulub korter xxx xx-xx xxx, tema abikaasa elab xxx xx-xx xxx, kannatanul on ka selle korteri võtmed. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav solvas ja ähvardas pidevalt nii teda, kui tema pereliikmeid ja lapsi. Süüdistatav ähvardas teda, et ta ei ela esmaspäevani ja kui kannatanu tekitab talle pahandusi, siis ta alles näitab. Need ähvardused olid enne, kui süüdistatav kannatanut ründas. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et kartis reaalselt ähvarduste täideviimist, kuna ei teadnud kunagi, mida süüdistatavalt oodata võis. Füüsilist vägivalda kasutas süüdistatav kannatanu suhtes 25.01.2020 hommikul kell 10 xxx xx-xx xxx asuvas korteris. Kannatanu abikaasa oli sel ajal haiglas ja kannatanu viibis abikaasa korteris, kui sinna tuli süüdistatav, surus kannatanu vastu seina, hoidis suud kinni ja surus kõrile. Kannatanu kinnitas, et ta tundis tugevat valu ja ta ei saanud hingata, tal läks silmade ees mustaks. Lisaks sellele lõi süüdistatav kannatanule kaks korda rusikaga vastu pead ja kuigi kannatanul oli müts peas, tundis ta neid lööke ja hiljem olid tal peavalud. Kannatanu üritas vabaks saada, lubas süüdistatavale kõik, mis ta tahab ja ütles, et helistab politseisse. Seepeale jooksis süüdistatav ära. Samal päeval helistas kannatanu küll politseisse, kuid katkestas kõne, kuna nägi, et süüdistatav lahkus majast. Järgmisel päeval läks kannatanu tööle ja tema ülemus käskis pöörduda politseisse, kuna see ei olnud tal esimene kord sellises olekus tööle tulla. Kannatanu pöördus politseisse kolmandal päeval, seal kuulati ta kannatanuna üle ja tehti fotod. Vigastusteks olid hematoomid kaelal ja põsel ning kriimustus väikesel sõrmel. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - 28.01.2020 fototabelid kannatanu L. L. ülekuulamise protokolli juurde, kust nähtuvad kannatanu vigastused – hematoomid vasakul põsesarnal ja kõri all, kriimustus vasaku käe väikesel sõrmel - Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Nikolai Ossetrov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.04.2017 otsusega KarS §263 lg.1 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, eelvangistuses viibis süüdistatav 3 päeva - Viru Maakohtu 21.04.2017 otsus kriminaalasjas nr xxx, millest nähtub, et Nikolai Ossetrov oli süüdi mõistetud selles, et ta pani avalikus kohas toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivalla ja relvana kasutatava muu esemega kannatanu J. L.i suhtes 11.08.2016, 14.09.2016, 03.01.2017 ja kannatanu D. M.i suhtes 03.01.2017 - tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta 2019 ning teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2019 - Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € - abiprokurör Sergei Listovi 27.08.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Ilya Zuevi taotlus ja hüvitati tasu summas 97,20 €. Maakohtu otsuse põhjendused 4 Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Süüdistatav Nikolai Ossetrovile on esitatud süüdistus KarS §120 lg.1 järgi selles, et ta pani toime kannatanu L. L. tapmisega ähvardamise ja KarS §121 lg.2 p.3 järgi selles, et ta pani toime kannatanu L. L. tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. KarS §120 lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas tapmisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. KarS §121 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas süüdistatav Nikolai Ossetrov ähvardas kannatanu L. L.t tapmisega ja kas kannatanu L. L.l oli alust karta selle ähvarduse täideviimist ning kas süüdistatav Nikolai Ossetrov kahjustas kannatanu L. L. tervist ja pani toime tema valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Maakohus leiab, et süüdistused on põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole keegi menetlusosalistest vaidlustanud asjaolu, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi ja kannatanu L. L. näol on tegemist naabritega. Süüdistatav Nikolai Ossetrov elab xxx xx korteris 4, kannatanu L. L. sama maja korteris 3, lisaks sellele on kannatanu L. L.l võimalik kasutada sama maja korterit 2, kus elab tema abikaasa. Korterid 4 ja 3 asuvad vastamisi. Süüdistatav Nikolai Ossetrovi süüdistatakse selles, et ta ähvardas kannatanu L. L.t ajavahemikul 20.01.2020 – 25.01.2020 tapmisega, öeldes, et ta tapab kannatanu L. L. ära, et ta ei ela esmaspäevani ja et ta korraldab midagi kannatanu L. L.le. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine on võimalik vaid tegevuse vormis ja peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Kuriteokoosseisu kohaldamine eeldab, et konkreetne kannatanu oleks tuvastatav. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja jätab mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ähvardamine tapmisega peab olema konkreetselt väljendatud. Ähvardamine peab olema veenev ja kannatanul peab olema alust karta ähvardamise täideviimist. Kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et enne tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ähvardas süüdistatav Nikolai Ossterov teda tapmisega ning ta kartis reaalselt ähvarduse täideviimist, kuna ei teadnud, mida võib süüdistatav Nikolai Ossetrovilt oodata. Selle ähvarduse reaalse täideviimise kartust toetas asjaolu, et varasemalt oli süüdistatav Nikolai Ossetrov kannatanu L. L. kinnitusel juba teda füüsiliselt rünnanud, samuti asjaolu, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi ja kannatanu L. L. ning süüdistatav Nikolai Ossetrovi ja kannatanu L. L. pereliikmete vahel oli toimunud pikaajaline sõnaline konflikt. 5 Maakohus peab neid kannatanu L. L. poolt maakohtu istungil antud ütlusi usaldusväärseteks. Kannatanu L. L. ütluste kohaselt on tegemist vaid naabritega, mingisuguseid muid suhteid nende vahel ei ole. Neid kannatanu L. L. väiteid ei ole maakohtu istungil vaidlustatud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Nikolai Ossetrovi selles, et ta ähvardas kannatanu L. L.t ajavahemikul 20.01.2020 – 25.01.2020 sellega, et ta tapab kannatanu L. L. ära ja viimane ei ela esmaspäevani. Maakohtu istungil kinnitas kannatanu L. L., et suusõnaline ähvardamine toimus enne füüsilise vägivalla kasutamist. Kuna kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et füüsilise vägivalla kasutamine toimus 25.01.2020, mis oli laupäev, siis on eluliselt usutav süüdistuses viidatud tapmisega ähvardamise periood. Maakohus leiab, et kannatanu L. L.l oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Kõigepealt viitab maakohus siinkohal varasemale kohtuotsusele süüdistatav Nikolai Ossetrovi suhtes, kust nähtub, et konfliktide koht oli sama – xxx xx xxx ning üheks kannatanuks L. L. abikaasa. Samuti nähtub kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil, et süüdistatav Nikolai Ossetrov tarvitas füüsilist vägivalda kannatanu suhtes ka 2019 suvel, kuid selle kohta kannatanu L. L. politseisse teadet ei esitanud. Maakohus leiab, et mõlemad need asjaolud kooskõlas kogu kannatanu L. L. poolt maakohtu istungil antud ütlustega annavad alust arvata, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi ähvardused kannatanu L. L. tapmisega enne uue nädala algust olid sellised, mida kannatanu L. L. võttis tõsiselt ja mida ta pidas ka reaalseteks. Sellised solvangud ja väljendused süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt kannatanu L. L. aadressil ei olnud ühekordsed. Nikolai Ossetrovi süüdistatakse ka selles, et ta väänas 25.01.2020 kannatanu L. L.l käed selja taha, lükkas kannatanu L. L. vastu seina, haaras kannatanu L. L.l ühe käega näost, surus kinni kannatanu L. L. kõrisõlme ning lõi kaks korda kannatanu L. L.le rusikaga pähe. Selle tulemusena ei saanud kannatanu L. L. hingata, tal läks silme ees mustaks ja ta tundis tugevat valu, lisaks sellele tekkisid tal hiljem ka pidevad peavalud. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Objektiivsest küljest on tegemist kahe erineva teoga – valu tekitava väärkohtlemise ja tervise kahjustamisega. Nikolai Ossetrovit süüdistatakse mõlemas teos. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav Nikolai Ossetrov lõi talle kaks korda rusikaga vastu pead, millest ta tundis tugevat valu. Valulävi ehk valu tundmine on selline subjektiivne nähtus, mida saab kirjeldada vaid selle tundja ja mida kõrvalseisjal, s.h. süüdistataval, on väga keeruline hinnata. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad maakohtul igasugused sellised veenvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada seda, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi löökidest ei tundnud kannatanu L. L. valu. Selliseid argumente ei esitanud maakohtu istungil ka ei süüdistatav Nikolai Ossetrov ega tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev. Kehaline tervisekahjustus on selline tegu, mis tekitab inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende häire. 6 Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvatest fototabelitest kannatanu L. L. vigastuste kohta ning kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt kasutatud füüsilise vägivalla tulemusena tekitati kannatanu L. L.le hematoomid vasakul põsesarnal ja kõrisõlmel ning kriimustus vasaku käe väikesel sõrmel. Fototabelite näol on tegemist Ida Prefektuuris tehtud fotodega, mis olid lisatud kannatanu L. L. ülekuulamise protokolli juurde. Fototabelite juures märgitud kuupäev 28.01.2020 on kooskõlas kannatanu L. L. poolt maakohtu istungil antud ütlustega selle kohta, et politseisse pöördus ta kolmandal päeval peale vägivalla tarvitamist süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt. Kohtukõnes märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, et kuigi süüdistuses on kirjas kannatanu L. L.l olnud kriimustused, siis neid ei ole fotodel näha. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastupidi, maakohtule esitatud fototabeli fotol nr.3 (kannatanu L. L. ülekuulamise protokolli juurde) on selgelt eristatav kriimustus kannatanu L. L. vasaku käe väikesel sõrmel. Sama kriimustus on kaugemalt fotografeerituna nähtav ka sama fototabeli fotol nr.1. Kohtukõnes märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev ka seda, et kannatanu L. L. ei saanud käesolevas kriminaalasjas anda objektiivseid ütlusi, kuna pöördus politsei poole alles kolmandal päeval. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Igasugusel ähvardamisel ja vägivalla tarvitamisel on omad piirid ja need piirid seab vaid kannatanu. Kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et ta oli mõlemat teguviisi süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt talunud juba pikemat aega, kuid siiski ei soovinud ka seekord politsei sekkumist. Seetõttu katkestas ta ka seekord peale vägivalla tarvitamist kõne Häirekeskusesse ja loobus teatamisest politseisse. Kannatanu L. L. ütlustest nähtub, et politseisse pöördus ta alles pärast tööandja tungivat soovitust ja ka siis alles järgmisel päeval. Maakohtu hinnangul näitab see ilmselgelt, et tegelikkuses oli kannatanu L. L. valmis jätkuvalt taluma nii solvanguid kui ähvardusi, samuti ka võimalikku jätkuvat füüsilist vägivalda süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt ja veelgi suuremate, võimalik, et jällegi füüsilise või vaimse vägivallaga seotud konfliktide vältimiseks loobuma pöördumisest politsei poole. Maakohus leiab, et kannatanu L. L. käitus lõpuks õigesti ja tunnustab siinkohal ka tööandjat, kes käitus oma töötaja kaitseks õigesti ja adekvaatselt. Kohtukõnes märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, et käesolevas kriminaalasjas on ainult kannatanu L. L. ütlused asjaolude kohta, sest süüdistatav Nikolai Ossetrov ei andnud ütlusi ei kohtueelses menetluses ega kohtuistungil, mistõttu puudub maakohtul võimalus versioone võrrelda. Maakohus nõustub selle kaitsja seisukohaga, kuid märgib omakorda, et süüdistataval on alati võimalus valida oma kaitsetaktika. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Nikolai Ossetrov valinud enda kaitsmiseks võimaluse mitte anda ütlusi ja seda võimalust ei saa maakohus süüdistatavale mitte kuidagi ette heita. Maakohus nõustub täielikult ringkonnaprokurör Anu Toluki seisukohaga, et antud juhul on võimalik isiku süüditunnistamine ka vaid ühe tõendi – kannatanu ütluste – alusel. Kannatanu L. L. poolt maakohtu istungil antud ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ei süüdistatav Nikolai Ossetrov ega kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev ei soovinud kannatanu L. L. poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Seega on tegemist olukorraga, kus kannatanu L. L. andis nii kohtueelses menetluses kui maakohtu istungil sarnaseid ütlusi, see omakorda kinnitab nende usaldusväärsust. Lisaks sellele peab maakohus ka oluliseks märkida, et kriminaalasja lahendamisel üldmenetluse korras on kohtul võimalik suhelda kannatanuga otse, näha tema reageeringuid ja kuulda tema vastuseid 7 ristküsitluses. Antud kriminaalasjas ei tekitanud kannatanu L. L. käitumine maakohtu istungil, tema kehakeel või vastamine ristküsitluses, s.h. kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi küsimustele, kahtlust kannatanu siiruses või tema tahtes kuidagi süüdistatav Nikolai Ossetrovile millegi eest kätte maksta. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav Nikolai Ossetrov on kannatanu L. L.t ähvardanud tapmisega ja kannatanu L. L.l on olnud reaalne alus uskuda selle ähvarduse täideviimist. Samuti leiab maakohus, et süüdistatav Nikolai Ossetrov on toime pannud kannatanu L. L. tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Maakohtu istungil kinnitas kannatanu L. L. üheseltmõistetavalt ja selgelt, kes tarvitas tema suhtes vägivalda ja mil moel. Kannatanu L. L. vigastused on selgelt nähtavad ka politseis tehtud fotodel. Kriminaalasja materjalides puuduvad viited sellele, et kannatanu L. L. oleks sellised vigastused saanud mingil muul moel, selliseid tõendeid ei esitanud maakohtu istungil ka süüdistatav Nikolai Ossetrov ega tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev. Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Anu Tolukiga selles osas, et juhul, kui kannatanu L. L.l oleksid olnud mingid tervisehäired varasemalt, mis oleksid võinud viia samalaadsete vigastusteni, ei ole eluliselt usutav, et selliste tervisehäiretega oleks kannatanu L. L. saanud töötada ja tööandja ei oleks seda märganud. Kannatanu L. L. poolt kolmandal päeval politseisse pöördumine ja seal ütluste andmine ei vähenda kuidagi nende ütluste usaldusväärsust. Vastupidi, kolmandal päeval tehtud fotodel on hematoomid endiselt selgelt eristatavad ja nende tekkemehhanism on selgelt seostatav süüdistatav Nikolai Ossetrovi käitumisega. Kohtukõnes märkis süüdistatav Nikolai Ossetrovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, et kannatanu L. L. ütlused on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed. Eeltoodud põhjendustel maakohus nende kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi väidetega ei nõustu. Kannatanu L. L. ütluste vastuolulisuse kohta ei ole kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev toonud välja ka mitte ühtegi põhjendust. Maakohus peab õigeteks ja tähelepanu väärivateks kannatanu L. L. poolt maakohtu istungil antud ütlusi. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et süüdistatav Nikolai Ossetrovile esitatud süüdistus on KarS §120 lg.1 järgi õigesti kvalifitseeritud. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist tapmisega ähvardamisega, mis tekitas kannatanu L. L.s hirmutunde, kuna seoses varasemate ähvarduste, solvangute ja füüsilise vägivalla tarvitamisega pidas ta seda ähvardust veenvaks ja kartis selle täideviimist. Kannatanu L. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et süüdistatav Nikolai Ossetrov ähvardas kannatanu L. L.t tapmisega enne konkreetset esmaspäeva. Samuti leiab maakohus, et süüdistatav Nikolai Ossetrovile esitatud süüdistus KarS §121 lg.2 p.3 järgi on õigesti kvalifitseeritud, seoses varasema karistatusega on täidetud ka korduvuse nõue. Vastavalt
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et konkreetse isiku veenev ähvardamine tapmisega on ilmselgelt teadlik ja tahtlik tegevus ning sellisel juhul on tegemist otsese tahtlusega. Süüdistatav Nikolai Ossetrov tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Samuti on teise isiku tervise kahjustamise ja temale valu tekitava 8 kehalise väärkohtlemise toimepanemise näol tegemist otsese tahtlusega. Ka sel puhul tahtis süüdistatav Nikolai Ossetrov toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teod. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtukõnes viitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev ka Kriminaalmenetluse seadustiku §60 lg.1. Maakohus nõustub antud viitega ja selgitab, et ka viidatud säte kuulub tõendite hindamisel arvestamisele. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et süüdistatavNikolai Ossetrov on toime pannud
lg.1 ja §121 lg.2 p.3 sätestatud kuriteod ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatav Nikolai Ossetrov ei tegutsenud hädakaitsevõi hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Nikolai Ossetrovi puhul tegemist kuritegude toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. 9
kuni
lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kergendavad ja raskendavad asjaolud süüdistatav Nikolai Ossetrovi puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Süüdistatav Nikolai Ossetrovi süü suuruse hindamisel arvestab maakohus tema poolt toimepandud teo sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõju. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete kuritegude sisemist ebaõigust. Riigikohus on muuhulgas oma 10.04.2006 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.07.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Maakohus hindab süüdistatav Nikolai Ossetrovi süü suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas ka seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga, kuid samas andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta käesoleval ajal süüdistatav Nikolai Ossetrovi poolt puuduvad. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk süüdistatav Nikolai Ossetrovi puhul ei ole madal ning süüdistatav Nikolai Ossetrovi süü antud kuritegudes on keskmisest suurem, arvestades tema varasemat karistatust samuti vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuritegude raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatav Nikolai Ossetrovi isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav Nikolai Ossetrov on varem karistatud Viru Maakohtu 21.04.2017 otsuse alusel KarS §263 lg.1 p.1, 2 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud. Süüdistatav Nikolai Ossetrovile inkrimineeritud leebeima karistusliigina ette rahalise karistuse. paragrahvide sanktsioon näeb Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Anu Toluk mõista süüdistatav Nikolai Ossetrov süüdi
lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud ning
Ringkonnaprokurör Anu Toluk palus liitkaristuseks
lg.1 alusel mõista süüdistatav Nikolai Ossetrovile vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud koos
Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Anu Tolukiga selles osas, et leebeima karistusliigi - rahalise karistuse - mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatav Nikolai Ossetrovile piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatav Nikolai Ossetrovi puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja piisavalt kindel. Süüdistatav Nikolai Ossetrov on pensionär. Maakohus 10 leiab, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et süüdistatav Nikolai Ossetrov ei näidanud kogu kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse ja ei avaldanud kahetsust, lisaks ka seda, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi on varem karistatud samalaadsete vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav Nikolai Ossetrovile mõista karistuseks vangistus, selles osas nõustub maakohus ringkonnaprokurör Anu Toluki seisukohaga. Samuti nõustub maakohus ringkonnaprokurör Anu Tolukiga selles osas, et
sätestatud eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka karistuse kandmisega vabaduses. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama, peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse reaalne kandmine ebaotstarbekas. Maakohus leiab, et süüdistatav Nikolai Ossetrovi puhul on selline prognoos reaalne. Kuigi süüdistatav Nikolai Ossetrovi on ka varem karistatud vangistusega tingimisi, nähtub süüdistusaktist, et karistus on kantud vabaduses ja reaalselt seda täitmisele ei pööratud. Maakohus möönab, et ühest küljest näitab see süüdistatav Nikolai Ossetrovi võimelisust kanda mõistetud karistus ära vabaduses ja tingimuslikult katseaja piires, jätkates kuritegude toimepanemist peale katseaja lõppu, teisest küljest aga nähtub, et varasem karistus sai kantud juba oktoobris 2018, andmed vahepealsete uute õigusrikkumiste kohta puuduvad ning tegemist ei ole süstemaatilise õigusrikkujaga. Eeltoodu alusel on ka käesoleval ajal võimalik süüdistatav Nikolai Ossetrovile mõista karistuseks vangistus tingimisi, kuid arvestades varasema karistuse ja katseaja pikkust. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Nagu eespool käesolevas kohtuotsuses märgitud, palus ringkonnaprokurör Anu Toluk mõista süüdistatav Nikolai Ossetrovile liitkaristuseks
lg.1 alusel vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud koos
Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama
sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada prognoosiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Käesolevas kriminaalasjas ei saa tähelepanuta jätta asjaolusid, et isikut on varem kriminaalkorras karistatud ja millised on käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuritegude asjaolud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnev 11 karistus ei ole olnud järelikult piisav, mõjutamaks isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime samalaadseid kuritegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Viru Maakohtu 21.04.2017 otsusest kriminaalasjas nr.1-17-3115 nähtub, et süüdistatav Nikolai Ossetrovile mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 27 päeva (arvestades eelvangistuses viibitud kolme päeva) vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud koos
lg.1 p.1 – 6 ja §75 lg.2 p.2, 7, 8 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Eeltoodu alusel leiab maakohus kokkuvõtteks, et süüdistatav Nikolai Ossetrov tuleb süüdi mõista
Samuti tuleb süüdistatav Nikolai Ossetrov süüdi mõista
lg.2 p.3 järgi ja karistuseks tuleb talle mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 alusel tuleb süüdistatav Nikolai Ossetrovile mõista karistuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Kuna maakohus leidis käesolevas kohtuotsuses eespool, et vangistuse reaalne kandmine ei ole antud süüdistatava ja antud kuritegude puhul otstarbekas, määrab maakohus
lg.1 alusel, et mõistetud karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust jäetakse süüdistatav Nikolai Ossetrovi suhtes tingimisi täielikult kohaldamata katseajaga 2 aastat, kui süüdimõistetu Nikolai Ossetrov ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab katseajal kooskõlas
Maakohus peab oluliseks märkida, et
lg.2 p.8 sätestatud lisakohustuseks määratud sotsiaalprogramm peab vähemalt osaliselt olema seotud agressiivsuse vähendamisega. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kohtuotsusega kaasnev sundraha. kuulub menetluskulude hulka süüdimõistva Vastavalt KarS §4 lg.3 on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on samas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Eeltoodu alusel on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod KarS §120 lg.1 ja §121 lg.2 p.3 järgi teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 12 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on kuupalga alammäär alates 01.01.2020 summas 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav Nikolai Ossetrovilt väljamõistmisele sundraha summas 876 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatav Nikolai Ossetrovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kelle taotluse kohaselt oli kaitsjatasu suuruseks 97,20 €. Nimetatud summa on Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 27.08.2020 määrusega kaitsjale hüvitatud. Viru Maakohtu 14.12.2020 kohtuistungil osales süüdistatav Nikolai Ossetrovi kaitsjana vandeadvokaat Ilya Zuev, kelle taotluse kohaselt oli kaitsjatasu suurus 217,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja rahuldab taotluse täielikult. Eeltoodu alusel süüdistatavalt. kuuluvad mõlemad kaitsjatasu summad väljamõistmisele (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.