← Eesti

2-20-7305/39

Obsah (7)§ 150§ 428§ 430§ 432§ 168§ 386§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7305 Tsiviilasi S Si (S) hagi K

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust hagejale ja kostjale tagastada. Kohus tühistab 20.05.2020.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ning edastab kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning teadmiseks kohtutäitur E V. 6.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu 3 2-20-7305 hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 7. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. 9. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 10. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 11.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 12.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab käesoleva asja menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, leiab kohus, et Harju Maakohtu 20.05.2020.a määrusega on kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada. 13. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot (riigilõiv hagiavalduselt summas 450 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 50 eurot). Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja tasus vastuhagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Kostja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu 4 2-20-7305 tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti – S S arvelduskonto nr xxx (AS SEB Pank). Kohus leiab, et kostjale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti – K M arvelduskonto nr xxx (AS Swedbank). 14.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et lühendavad edasikaebeõigust ühe tööpäevani määruse kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.