3. Süüdi tunnistada Sten-Erik Jantson
Üks trahviühik on 4 (neli) eurot, seega tuleb Sten-Erik Jantsonil tasuda rahatrahv 600 (kuussada) eurot.
lg 1 p 1; § 73 lg 2; § 96 lg 1; § 99 lg 4 1 nõudeid ning pani toime
§-de 201 lg 2 ja § 207 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi kinnitasid väärteoasjas kogutud tõendid menetlusaluse isiku rikkumisi. Sten-Erik Jantsoni karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud ning menetlusalusele isikule määrati KarS § 63 lg 1 sätestatut arvesse võttes
Sten-Erik Jantsoni kaitsja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse ning tema vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) väärteoprotokolli on korrigeeritud ja parandamisel on rikutud väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokolli viidi õiendus sisse 04.05.2020 ja muudeti kvalifikatsiooni seoses sellega, et isik oli varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, väärteo kvalifikatsiooni ei muudetud. Kuivõrd rikuti VTMS § 70 lg 4 nõuet, siis menetleja ei olnud pädev otsust tegema. See, et protokollile tehti 04.05.2020 käsitsi kirjutatud täiendus ühe sätte osas, ei saa väärata otsuse tegemiseks ette nähtud 30-päevast tähtaega; 2) Rikkumise kvalifikatsioon
Norm puudutab juhtu, kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud, kuid ta ikkagi jätkab sõitu, säte ei reguleeri kunagist aastatetagust roolist kõrvaldamist.
lg 2 ei saa olla mõistlikult tõlgendatav viisil, et kunagine mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine, s.o aastast 2016, saab raskendada seda kvalifikatsiooni igavesti; 3) Otsus on vastuolus VTMS § 74 lg 1 p 8, kuna puuduvad vastulausetes esitatu mittearvestamise põhjendused; 4) Rikkumises
lg 2 järgi välistab poolepäevane tähtaja ületamine suure süü või avaliku menetlushuvi. Tehnoülevaatus oli tegelikult olemas, see kehtis 31.03.2020 päeva lõpuni. Kuna väärteoprotokoll tehti järgmisel päeval, siis tegemist on ületamisega, mis ei ole kaalukas. Arvestades asjaolu, et samal ajal kehtis Eestis eriolukord, siis tuleks väärteomenetlus VTMS § 30 järgi lõpetada; 5)
96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Menetlusalusele isikule etteheidetavat
See sätestab, et kohane juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis, kuid säte ei käsitle otsuses mainitud rahavastikuregistrit. Isikul oli olemas Ukrainas välja antud kehtiv juhiluba ja Ukraina Siseministeerium on kinnitanud juhtimisõiguse olemasolu. Isikul oli tööalane seos Ukrainaga, kus ta veetis olulise aja.
6) Kaebaja taotleb
lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Alternatiivselt leiab kaebaja, et on alust lõpetada väärteoasi otstarbekuse kaalutlusel, sest süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi puudub. 7) Kaebuse teises osas palub kaebaja hinnangut kaebaja põhiõiguste rikkumisele. Menetlusalust isikut jälitati 23.04.2020 ja ta peeti alusetult kinni. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks õiguste rikkumist. Kohtuväline menetleja ei lahendanud kaebust seadusega ettenähtud aja jooksul ja kasutas venitamistaktikat. Kaebaja taotles VTMS korras kaebuse lahendamist määrusega. Sellele sai kaebaja 15.06.2020 vastuskirja (mitte määruse), kus soovitati küsimus tõstatada ühtaegu väärteootsuse vaidlustamisega. Nii jäigi kaebaja kaebus tema õiguste rikkumise kohta väärteomenetluses tehtud toimingutele sisuliselt ja VTMS sätestatud korras läbi vaatamata. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et jäävad kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaitsja lisas, et VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteootsuse ja protokolli kohaselt olid S. Jantsonil Ukraina load. Juhtimisõiguse puudumist üldse, s.o. juhtimist kehtetute Ukraina lubade põhjal, pole S. Jantsonile süüks arvatud. VTMS § 132 p. 2 sätestab menetlusaluse isiku olukorra raskendamise keelu (s.o. põhiõiguste realiseerimine pole karistatav). Juhtimisõiguse puudumine üldse (ka Ukraina loa alusel) raskendaks S. Jantsoni olukorda. Seetõttu on tõend asjakohatu. PPA töötaja K Li e-kiri selle kohta, et Ukraina ametivõimud (Interpol Kiiev) olla 17.11.2020 edastanud informatsiooni selle kohta, et andmebaasis juhiloa xxxx väljastamise kohta mingit informatsiooni ei leitud, on lubamatu tõend, mis lubatavusegi korral ei omaks mitte mingisugust tõenduslikku väärtust. Tegemist on PPA töötaja paljasõnalise kirjaliku seletusega. Alternatiivselt, kui kohus loeb tõendi lubatavaks, siis peab ta seda hindama koosmõjus 25.09.2015 juhilubade ja Ukraina Siseministeeriumi 31.01.2017 notariseeritud kinnitusega. Tulenevalt VTMS § 2, kohaldamisele kuuluvad KrMS põhimõtted. Viimase algprintsiipideks süütuse presumptsioon ja kahtluse tõlgendamine menetlusaluse isiku kasuks (3-1-1-82-10,p.10, 3-1-1-71-07, p. 10; 3-1-1-6-06,p. 6.2,6.3). Ukraina Interpoli anonüümseks jäetud esindajad on heal juhul kontrollinud anonüümseks jäetud andmebaasi, mitte aga algdokumente. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Menetleja märkis, et kaebuses on vastaspool viidanud sellele, et kohtuväline menetleja ei teinud otsust tähtaegselt. Esialgses protokollis on tõesti märgitud 04.05.2020, kuna protokollis esines puudusi, saadeti materjal protokolli koostajale paranduste tegemiseks tagasi. Menetlusalune isik sai kutse ilmuda politseisse esialgu 13.04.2020 ning seejärel 04.05.2020. Ja 04.05.2020 oli ka otsuse kättesaamise kuupäev, mil tehti vajalikud parandused ja määrati lahendi kättesaamiseks uus kuupäev, so 04.06.2020, seega menetlusaluse isiku õigusi sellega rikutud ei ole. Kaitsja vastuväidetele
lg 1 p 3 osas vastas menetleja, et 20.10.2016 kõrvaldati menetlusalune isik juhtimiselt ja selle kohta koostati juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Väärteomenetlus rikkumise osas küll lõpetati aegumisega, kuna parandusi teha protokolli ei õnnestunud: menetlusalune isik hoidis kõrvale, kuid juhtimiselt kõrvaldamise otsus on haldustoiming ja see aegub kõrvaldamise aluse äralangemiseni, ehk hetkeni, mil menetlusalune isik juhtimisõiguse saab. Seega asjaolud kas väärteoasjas tehti otsus või mitte haldustoimingu kehtivust ei muuda. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kui isikul oli alates 2015 Ukrainas väljastatud juhiload C kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, siis miks isik seda 2016. aastal ei esitanud? Puuduva tehnoülevaatuse osas märkis menetleja, et on olemas erandid, kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbima ei pea, kuid käesoleval juhul seda ei esine. Seda, et tähtaega on vähesel määral ületatud on otsuse tegemisel arvestatud. Tulenevalt Ukraina Siseministeeriumi vastusest ei ole Ukrainal teavet sellise juhiloa väljastamise kohta. Isegi kui Ukraina juhiluba oleks olnud seaduslikul teel saadud, tuleb viidata ikkagi sellele, et tulenevalt
lg 1 võib isikul olla ainult 1 kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja see on äratoodud ka Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivides, mille kohaselt võib igal isikul olla ainult üks juhiluba. Väited selle koha, et isikut peeti ebaseaduslikult kinni ja piirati vabadust kohtuväline menetleja ei nõustu, kuivõrd kohtukutse üleandmine ei ole isiku kinnipidamine selles tähenduses. Leiab, et Sten-Erik Jantson on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, otsus vastab süü suurusele ning on põhjendatud. Kaebuse esitaja kaitsja märkis repliigi korras, et mingisugust Ukraina Siseministeeriumi vastust juhilubade puudumise kohta, ei ole, vastupidi, on olemas Ukraina Siseministeeriumi kinnitus selle kohta, et load on kehtivad. Teiseks märgib, et selliseid Euroopa direktiive ei tea, kus on öeldud, et isikul võib olla ainult üks juhiluba ning direktiiv ei oma haldusvälise isiku suhtes otse mõju, vaid see on suunatud riigile, et see võtaks vastu vastavad seadused. Kui menetleja pidas silmas Viini konventsiooni, siis seal on tõesti öeldud, et siseriiklikult võib sätestada, et on olemas üks, mitte aga kaks luba. Sellisel juhul, kes teeb selle valiku? Jantsonil oli Ukraina juhiluba, see tähendab, et tal oli see luba ning see ei muutu seetõttu veel kehtetuks. Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kuivõrd kaebuse esitaja on esitanud kaebuse kahes osas, s.o kohtuvälise menetleja otsuse ning tegevuse peale, siis kohus annab esimeses osas hinnangu kohtuvälise menetleja otsuse peale ning teises osas tema tegevuse peale. Kaebuse I osa
lg 2 Kaebajale heidetakse ette seda, et ta juhtis 01.04.2020 kell 13.53 ajal Peterburi tee 38/4 juures mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria (C1) juhtimisõigust, olles varasemalt juhtimisõiguselt kõrvaldatud. Kaebaja esitas Ukraina juhiloa nr. xxxx, mis on väljaantud 25.08.
Viini 1968 teeliikluse konventsiooni kohaselt kehtib Ukraina juhiluba kõikides Viini konventsiooni osalisriigis, s.h Eestis (vt. https://treaties.un.org/Pages/ViewDetailsIII.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B19&chapter=11). Konventsiooni kohaselt tunnustatakse juhiluba teise osalisriigi poolt seni, kuni juhiloa omanik ei ole asunud elama selle riigi territooriumile. Ühtlasi ei kohusta konventsioon osalisriiki tunnustama teise osalisriigi poolt väljastatud juhiluba, kui see oli väljastatud ajal, mil juhiloa omanik elas tema territooriumil. Näiteks ei pea Ukraina tunnustama Eesti juhiluba, kui see oli väljastatud ajal, mil juhiloa omanik elas Ukrainas. Küll aga kehtib välisriigi poolt väljaantud juhiluba Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama asumisest Eestisse. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et rahvastikuregistri andmebaasi näol tegemsit on pelgalt informatiivse registriga. Kohus märgib, et rahvastikuregistri andmete vastutav töötlejaks on Siseministeerium, registris olevaid andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 –st on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et rahvusvaheline juhiluba ei kehti Eestis, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Kuivõrd Sten-Erik Jantsoni elukoht asub rahvastikuregistri andmete kohaselt alates 2013 aastast, kuni tänase päevani Tallinnas (vt. isikuandmete päringut), siis olid teo toimepanemise hetkel Sten-Erik Jantsoni juhiload kehtetud. Kehtivaks oleksid saanud siis, kui Sten- Erik Jantson oleks vahetanud Ukrainas väljastud loa Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist (vt. https://www.mnt.ee/et/liikleja/juhiluba-jajuhtimisoigus/valisriigi-juhiluba). Kui isik ei ole teatanud elama asumisest välisriiki ning elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise korra § 10 kohaselt ei ole kantud rahvastikuregistrisse isiku viiimiskoha aadressi, loetakse tema elukohaks rahvastikuregistri andbebaasis olevat viimast elukohta. Pelgalt menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt ei saa nimetatud ajaperioodil lugeda tõendatuks kaebuse esitaja reaalseks elukohaks 2015. aastal xxxx.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3).
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Käeolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas 2016. aastal Sten-Erik Jantsoni suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 01.04.2020 toimepanemise ajal kehtiv. Asjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et 20.10.2016 liiklusjärelvalve teostamise käigus Sten-Erik Jantsonil, juhtides xxxx mootorsõidukit, puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Tema suhtes koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kõrvladamise lõppemise tingimuseks oli kuni juhtimisõiguse saamine. Menetleja otsusesse on lisaks märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemine (
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et nimetatud dokumendi näol on tegemist haldusaktiga ning olukorras, kui väärteomentlus lõpetatakse, ei muutu kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtetuks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-63-04 märkinud, et juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS§ 51 lg 1 mõttes ning selle kehtivuse eelduseks on aktiteatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile. Selle, HMS§ 61 lg-s 1 sätestatud põhimõtte olulisust on korduvaltrõhutanud Riigikohtu halduskolleegium, märkides ühtlasi, et haldusakti teatavakstegemine tähendab akti adressaadile aktisisuga tutvumiseks reaalse võimaluse loomist. Sten-Erik Jantson on allkirjaga kinnitanud, et otsuse on ta kätte saanud. Kohus märgib, et haldusakti kehtivus ei sõltu sellest, mitu aastat on sellest möödunud, kuivõrd HMS § 62 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus märgib, et vastavalt nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, kõrvaldati Sten Erik Jantson juhtimiselt
01.04.2020, mil Sten Erik Jantson taaskord sama sõiduki juhtimiselt kinni peeti, ei olnud ta nimetatud kohustust täitnud ning selle lõppemiseks vajalikud tingimused saabunud ei olnud, mistõttu on menetleja poolt kohaldatud kvalifikatsiooni
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et menetlusalune isik pidi olema teadlik sellest, et tal C1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus endiselt puudub, teades seda, oleks pidanud ta enne juhtima asumist kontrollima selle lubatavuses niing seda mitte tehes möönma, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu. Kohtu hinnangul pani Sten Erik Jantson teo teadlikult ja eesmärgipäraselt, so kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldu ja pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 2 Sten-Erik Jantsonile heidetakse ette seda, et tema juhtis 01.04.2020 kell 13.53 ajal Peterburi tee 38/4 juures üle 3500 kilogrammise täismassiga sõidukit (xxxx), mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Asjas puudub vaidlus teo faktiliste asjaolude osas, s.o selles, et Sten-Erik Jantson oli isikuks, kes nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, mille täismass ületas 3500 kg ning mis ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudus mootorsõidukil xxxx, reg. nr xxxx alates 01.04.2020 kehtiv tehnoülevaatus. Samuti nähtub sõiduki taustakontrolli andmetest, et tegemist oli sõidukiga, mille täismass on 3901 kg. Seega on üheselt tuvastatud, et sõidukil xxxx, r/n xxxx oli kuni 31.03.2020 kehtiv tehnoülevaatus, mistõttu ei tohtinud menetlusalune isik 01.04.2020 sellise sõidukiga liigelda. Menetlusalune isik, juhtides sõidukit, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli
Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kavatsetult; olles teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, asus ta sellegipoolest mootorsõidukit juhtima. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500kilogrammise täismassi veoautoga juhtimise. Kaebuse esitaja on talle ettheidetavat väärtegu, so
lg 2, tunnistanud ning palunud menetlus VTMS § 30 alusel lõpetada ja seda põhjusel, et nimetatud ajal oli riigis eriolukord, mistõttu oli keerulisem tehnoülevaatusele aega saada, samuti palub arvestada sellega, et sõidukil oli kehtetud tehnonõuded ca pool päeva. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja väärtegu
Kohus möönab, et kuigi tehnoülevaatusele on võimalik viia auto kaks kuud enne selle lõppemist, ei saa nimetatud fakti aluseks võtta, vaid vaadata tuleb selle kehtetuks muutumise aega. Kohus nõustub, et kuivõrd kehtivast ülevaatusest oli möödunud ülimalt vähe aega, siis ei ole isiku süü selle väärteo toimepanemises sellise kaaluga, mis tingiks tema karistamise. Kaebuse II osa Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse ning palunud kohtu hinnangut selles, kas kohtueelses menetluses rikuti tema põhiõigusi seoses jälitamise, ebaseadusliku kinnipidamise, isikuandmete töötluse ja liikumisvabaduse piiramisega. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks õiguste rikkumist ja samuti seda, et kohtuväline menetleja ei lahendanud kaebust seadusega ettenähtud aja jooksul, vaid kasutas venitamistaktikat. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-43-12 p 36 ja 37 märkinud, et VTMS § 76 lg 1 sätestab, et kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kohtuvälise menetleja juhile esitada kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 kohaselt kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest; 2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. VTMS § 78 lg 3 kohaselt kaebus esitatakse kirjalikult, järgides VTMS § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. VTMS § 78 lg 4 kohaselt kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Eeltoodust tuleneb, et isik peab kaebusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esmalt pöörduma kohtuvälise menetleja juhi poole, kes lahendab kaebuse määrusega ning seejärel avaneb võimalus esitada kaebus maakohtule ning edastada see vaidlustatava määruse koostanud kohtuvälisele menetlejale, kes edastab selle koos materjalidega maakohtule (VTMS § 78 lg 3 ja lg 4). Kohus märgib, et olukorras, kus kaebuse esitaja on õigeaegselt esitanud kaebuse menetleja tegevuse peale ning menetleja, lahendanud kaebuse vastuskirjaga, on rikkunud oluliselt kaebuse esitaja õigusi. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et kaebuse lahendanud ametnikule tekitas eriolukorrast tulenev töökoormus asja venimise ning õigeaegselt otsuse mittetegemise. Kohus nendib, et sellises olukorras võinuks menetleja kaitsjale nii vastata, kuid seda ei ole tehtud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et menetleja on kaebuse lahendamisega kunstlikult venitanud, nõudes kaitsjalt nt volituse esitamist. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja on kaebuse menetleja tegevuse peale esitanud nõuetekohase kaebuse õigeaegselt – enne väärteoasjas otsuse tegemist, siis tuleb menetlejal kaebus ka lahendada. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamiseks näeb VTMS ette kindla korra, menetleja ei ole seda järginud ning kaebuse lahendamist on üritatud vältida. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine õiguspärane. Küsimuse lahendamine kohtu poolt võib avada tee praktikale, kus ebameeldivad ja –mugavad kaebused jäetaksegi kohtuvälise menetleja poolt eri ettekäänetel lahendamata. Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohtuväline menetleja on Sten-Erik Jantsonile mõistnud KarS § 63 lg 1 kohaldades
Esmalt märgib kohus, et Sten-Erik Jantsoni tegu ning varasemat karistatust arvestades on karistus valitud rikkumisele vastavalt. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et kuigi StenErik Jantson ei ole varem väärteokorras karistatud, ei ole tema süü toimunus väike, samuti ei esine asjas karistust kergendavat asjaolu. Kuigi kohus ei tuvastanud ka asjas karistust raskendavat asjaolu, peab vajalikuks märkida, et iga kodaniku kohustus on viia ennast kurssi Eesti Vabariigi seaduste ning kohustustega välisriigilt väljastatud lubade osas, mistõttu puudub asjas teole õigustus. Eeltoodut kogumis arvestades vastab kohtu hinnangul isikule kohaldatud karistus, so 150 trahviühiku ulatuses toimepandut tegu, süüd ja mõjutatavaust arvestades kohane, karistuse vähendamiseks alust ei ole. Kuivõrd kaebuse esitajal oli kaitsja, siis kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kooskõlas VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus mitte üheski kaebajale esitatud etteheites otsustust VtMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.