) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Pooled sõlmisid 29.08.2018 turvateenuse osutamise leping nr xxx . Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,0657% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (26.05.2018 kehtinud üldtingimuste p. 3.3.2). Viivisearvestus on arvepõhine. Leping lõpetati võlgnevuse tõttu 31.05.2019. Hageja on üritanud enne lepingu lõpetamist korduvalt erinevate sidevahendite abil (kirjade, telefonikõnede) kostjaga ühendust saada ning jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas, mis jäi tulemuseta. Lepingu lõppemise järgselt kohustus kostja tagastama hagejale komplektse ja töökorras häireseadmestiku kolme kalendripäeva jooksul. Kuna kostja seadmeid ei tagastanud, siis vormistas hageja kostjale seadmete väärtuse nõude. Kohtuvälise menetluse käigus on kostja osaliselt võlgnevust hageja ees vähendanud, kuid kuna võlgnevus täies ulatuses jäi tasumata ja möödunud oli mõistlik aeg kohtuväliste kokkulepete sõlmimiseks, möödunud. Hagimenetluse alustamise seisuga (13.09.2020) on kostjal maksetähtaja ületanud ja osaliselt tasumata seadmete jääkväärtuse arve summas 1080,98 eurot millele lisandusid hagiavalduse esitamise seisuga (13.09.2020) välja arvestatud viivised summas 263,70 eurot. 2 2-20-117104 Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlga 1080,98 €, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni (13.09.2020) summas 263,70 eurot, hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (14.09.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 1080,98 eurot) täies ulatuses tasumiseni kostjalt AS G4S Eesti kasuks välja viivis arvestusega 0,0657 % päevas. Menetluskuludena palub välja mõista kostjalt riigilõiv 225 €, esindaja kulud 225 € ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.2020.a. Ühtlasi on kostjale materjalid kätte toimetatud isiklikult 09.11.2020 AET-is. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 225 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot (225+225).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 3 2-20-117104 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.