lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides või reaktsioonides.
lg 3 1 sätestab, et isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldab ametiisik juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks. Tuginedes sotsiaalministri 26.06.2014 määrusele nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“ jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku joobeseisund oli tuvastatud määruse § 2 lg 1 p 7,8 loetletud tunnusel isiku välise vaatluse abil. Eeltoodud alusel leiab menetleja, et Roman Kopõšile süüksarvatud väärtegu, mis on kvalifitseeritud RelvS § 89 10 järgi, on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Samuti on tõendatud subjektiivne külg, s.o isik on teo toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistaja K. E ütlustega. Menetleja leiab, et isikule määratud karistus on kooskõlas süü suuruse ja kehtiva kohtupraktikaga. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud asjaoluga, et isik oma süüd ei tunnistanud, koostööaldis ei olnud, samuti sellega, et tegemist oli üldohtliku süüteoga kuna isik käitles relva joobeseisundis, mistõttu ta võis oma käitumisega ohustada nii iseennast kui ka teisi isikuid. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Väärteoprotokolli nr AB1562683 kohaselt kandis Roman Kopõš joobeseisundis 12.07.2020 kella 19.40-20.10 ajal xxxx juures pneumorelva ja laskemoona. Kohtu hinnangul ei teki väärteoasja nr AB1562683 materjalide pinnalt kahtlust ning vaidlust ei ole selles, et 12.07.2020 oli Roman Kopõš kodus aadressil xxxx, kella 19.40-20.10 ajal, viis oma õhupüssi aeda ning laskis sellest. Nimetatud fakt on tõendatud asjas kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt oli ta 12.07.2020 kodus ning tegeles õhupüssi laskmisega vastu märklauda; tunnistaja K E ütlustega, selle kohta, et tema täites 12.07.2020 tööülesandeid koos patrullpolitseinik S Biga, said kella 19.56 ajal väljakutse aadressile xxxx, kus esialgse teate kohaselt oli tänavakihutaja Roman Kopõš paugutanud midagi nende hoovi suunas ning kostunud oli 7 lõhupüssi sarnast lasku. Kohale jõudes, suunas teataja neid kaks maja edasi xxxx juurde ning vestlemise käigus kuulsid ka nemad, kuidas vastu teataja maja aialippi lendas mingi objekt. Ei näinud küll millega tegu oli, kuid märkasid aialippidel vigastusi. xxxx maja juurde minnes tuli neile vastu Roman Kopõš (ik 38504242218), kes selgitas, et mingitest laskudest ta midagi ei tea. Roman Kopõši hoovist leidsid nad aga relvataolise eseme (optikaga pneumorelva), samuti lahtise laskemoona karbi koos moonaga. Relv asetses sellises kohas, kus oli näha teataja elukoht, so xxxx aadressil asuv maja. Tunnistaja lisab, et relvataoline eseCamo G-Magnum 1250, raami nr. xxxx, Cal.4,5, oli sel hetkel laetud; tunnistaja A Gi ütlustega, mille kohaselt oli 12.07.2020 politseile teate tegemise põhjuseks naabri Roman Kopõši poolt õhupüssist laskmine vastu tema aeda.. Tunnistaja kinnitab, et ajal, mil vastu tema aeda õhupüssist lasti, nägi ta selles suunas aias liikuvat Roman Kopõši. Samuti on teo toimepanemine tuvastatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sinna juurde lisatud fototabeliga, millest nähtub, et xxxx hoovi vaatluse käigus tuvastati majast vasakul pool autode sissesõidutee. Mööda sissesõiduteed maja taha minnes maja taha minnes fikseeriti pargitud sõiduauto xxxx, r/n xxxx, mille ees umbes 30 cm kaugusel maas asus relvataoline ese. Sõiduautole otsa vaadates paremat kätt on maja taga tagumine uks, mille ees asus lahtises asendis metallist karp. Karbi sees oli näha õhkrelva laskemoon. Treppide pealt vasakule vaadates oli näha läbi põõsaste xxxx elumaja ja elumaja aeda. Kaebaja on vaidlustanud teo objektiivse koosseisu elemendi, s.o joobeseisundis õhupüssi kandmine, kuna ükski ekspertiis seda ei kinnita. Kohtu hinnangul, vaatamata asjaolule, et alkoholijoobe tuvastamiseks isikule ekspertiisi ei teostatud, on teo objektiivne koosseis vaatamata sellele täidetud.
mõtte kohaselt juhtumid, mil seaduses on sätestatud isiku organismis lubatud alkoholi määr-eeldab alkoholisisalduse mõõtmist. Nt. LS-is on mootorsõiduki-, maastikusõiduki,-ja trammijuhile kehtestatud konkreetsed mõõdetavad määrad, mille ületamisel on tegemist kas lubatud alkoholi piirmäära ületamisega (väärtegu) või alkoholijoobega (kuritegu). Muude alkoholijoobe juhtumite, s.o relvaseaduses, liiklusseaduses jalgratturi jm sõiduki juht ning jalakäija, puhul ei ole organismis oleva alkoholisisalduse mõõtmine vajalik. Kohus märgib, et vereproovi võtmine, eriti vahetut sundi kasutades, mis oleks olnud ka ilmne menetlusaluse isiku puhul arvestades tema käitumist, on isiku kehalist puutumatust tõsiselt riivav meede ning seetõttu tuleb kaaluda, kas vereproovi uuringu tegemine on otstarbekas ja proportsionaalne meede.
lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud tervislik seisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisund on defineeritud inimese terviseseisundi häirumise kaudu. See tähendab, et mitte iga isik, kes on tarvitanud alkoholi või narkootilist ainet (või psühhotroopset või muud ainet, mis põhjustab tema terviseseisundi häireid), ei ole joobeseisundis. Isik on joobes vaid siis, kui tal avalduvad joobeseisundile viitavad tunnused, kusjuures esinema peab mitu tunnust koos. Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid on fikseeritud Sotsiaalministri 26.06.2014 määruses nr 37. Sama määrus § 2 sätestab joobeseisundile viitavaid tunnuseid, mille lg 1 kohaselt on võimalikule joobeseisundile viitavateks tunnusteks: isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired ja käitumishäired. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isikul esineda joobeseisundile viitavate tunnustena ka alkoholi tarvitamisest põhjustatud alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi korral hälbed silmade välimuses ja silmavaates.
lg 3 1 kohaselt isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldab ametiisik juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 12.07.2020 kell 20.15 allutati Roman Kopõš alkoholijoobe tuvastamise kontrollile, kuid ta keeldus alkomeetrisse Alcoquant 6020 nr A418927 puhumast ning koostati joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, milles fikseeriti Roman Kopõšil alkoholijoobe tunnused, so koordinatsiooni kergeid häired, rahutus, ärritus ning omamehelik käitumine. Samuti kanti protokolli, et isiku suust oli tunda alkoholilõhna. Eeltoodud tõendiga on tõendatud, et Roman Kopõšil esines teo toimepanemise ajal mitu joobeseisundile viitavat tunnust (nt. koordinatsiooni kerged häired, käitumishäired, alkoholilõhn), mis on välja toodud ka Sotsiaalministri 26.06.2014 määruses nr 37. Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole tegemist süüteoga, mille puhul oleks alkoholimäära tuvastamine vajalik, siis ei olnud ekspertiisi teostamine otstarbekas, mis oleks olnud isiku kehalist puutumatust tõsiselt riivav meede. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohtu hinnangul on Roman Kopõš teo toime pannud tahtlikult; olles tarvitanud alkoholi haaras ta õhupüssi ja läks aeda seda kasutama. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RelvS § 89 10 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Roman Kopõšile mõistnud RelvS § 89 10 alusel rahatrahvi 150,00 trahviühiku ulatuses, so 600,00 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Roman Kopõši süü on asjas suur; isik käideldes relva joobesiesundis seadis ohtu nii enda kui ka kõrval elavad naabrid. Tema teo tagajärjed oleksid võinud olla väga tõsised. Kuigi Roman Kopõšil puuduvad käesoleval hetkel väärteokaristused, ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et tal on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on samuti alkoholijoobes toime pandud. Kohtu hinnangul tuleb antud asjas arvestada seda, et Roman Kopõši käitumist vaadates tõukab just alkoholi tarvitamine teda uute süütegude toimepanemisele. Vaatamata asjaolule, et Roman Kopõšil puuduvad käesoleval hetkel vääreokaristused, ei saa eeltoodut kogumis arvestades mõista talle karistust, mis jääb alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja on kohldanud Roman Kopõšile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et kuna Roman Kopõši süü on antud asjas suur ning ta ei ole avaldanud asjas vähimatki kahetsust, siis on üle keskmise määra mõistetud rahatrahv kohane ning aitaks ära hoida uusi süütegusid. Eeltoodut kogumis arvestades vastab kohtu hinnangul isikule kohaldatud karistus toimepandud teole ja süüle ning karistuse vähendamiseks alust ei ole. Asitõendid: - - Roman Kopõšile kuuluv pneumorelv Camo G-Magnum 1250, raami number 04-1C732936-16, Cal. 4,5, mis asub PPA asitõendite hoidlas – tuleb otsuse jõustumisel kui süüteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pneumorelva padrunid Cal. 4,5 –kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Roman Kopõšile. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.