← Eesti

4-20-11/61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-11 Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Väärteoasi Kohtunik Peet

§ 180

lg.1, lg.3, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 20.12.2019.a. otsuse peale väärteoasjas nr 650019000138 ning kaevatav otsus muutmata.

§ 180lg.

1, lg.3 alusel jätta menetluskulud osaliselt Nikolai Lilitskini kanda. Välja mõista Nikolai Lilitškinilt riigi eelarvesse kaitsjatasust pool, s.o. 339(kolmsada kolmkümmend üheksa) € ja 15 senti ; tasumise tähtaeg 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud pool menetluskulust jätta riigi kanda. Nikolai Lilitškinil tasuda menetluskulu summa 339, 15 € Rahandusministeeriumi ühele kontodest SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) Viitenumbriks märkida

  1. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest, s.o.
  2. 11.
  3. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik ja asjaolud Tartu Vangla 22.11.
  4. a protokollis väärteoasjas nr 65001900013 on fikseeritud Nikolai Liltškini poolt toime pandud KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritavad väärteod( 1 kd. tl. 152-153). Nikolai Lilitškin on keeldunud protokollile alla kirjutamast; samuti on keeldunud andmast allkirja temale menetluslike õiguste tutvustamisest. Tartu Vangla 20.12.2019.a. otsuses väärteoasjas nr 650019000138 on sarnaselt väärteoprotokolliga väärtegude toimepanemise aeg ja koht ning väärtegude järgnev lühikirjeldus: 09.06.2019 ajavahemikul kell 07:15 – 08:10 Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx kriipis kinnipeetav Nikolai Lilitškin (ik. 36211112712) kambri ukse vaateava klaasi. Klaasi rikkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varalise kahju 10,95 €. 27.06.2019 kella 09:30 paiku avastati Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx, et kambri ukse vaateava klaas on kriibitud. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Nikolai Lilitškin . Klaasi rikkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varaline kahju 10,95 €. 27.06.2019 kella 17:30 paiku avastati Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx, et kambri akna klaas on lõhutud. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Nikolai Lilitškin. Klaasi lõhkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varaline kahju 40,70 €. 28.06.2019 ajavahemikul kell 08:00 – 20:15 Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx tekitati kambri aknale läbistav auk. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Nikolai Lilitškin . Klaasi lõhkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varaline kahju 40,70 €. 01.07.2019 kell 08:10 avastati Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx kambri aknal läbiv auk. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Nikolai Lilitškin . Klaasi lõhkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varaline kahju 40,70 €. 02.07.2019 kell 08:05 avastati Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxxxx kambris nr xxxx kambri aknal auk. Kambris paiknes üksinda kinnipeetav Nikolai Lilitškin . Klaasi lõhkumisega tekitas N. Lilitškin R.K.AS-le varaline kahju 40,70 €. Nikolai Lilitškinile on protokolli koostamisel tutvustatud VTMS § 19 toodud õigusi. Nikolai Lilitškin on protokollis selgitanud, et jääbki aknaid lõhkuma, teda ei maksa E- sektorisse panna, seal ei ole värsket õhku.( 1.kd. tl. 152-155) . Tartu Vangla 20.12.
  5. a otsusega väärteoasjas nr 650019000138 määrati Nikolai Lilitškinile eelnimetud väärtegude eest Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi karistuseks 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv (1.kd. tl. 149-151). Otsuses on viidatud tõendid, mis Tartu Vangla hinnangul kinnitavad Nikolai Lilitškini süülist tegevust. 2 Nikolai Lilitškin esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Ühtlasi esitas menetlusalune isik kohtule taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuna ta ise ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusteenuse eest tasuda. Kohus jättis Nikolai Lilitškini esialgse kaebuse käiguta tulenevalt selle arusaamatust sisust. Kohus rahuldas Nikolai Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja adv. Margo Normann esitas kohtule Nikoli Lilitškini esindajana arusaadava kaebuse 31.03.2020 Tartu Vangla 20.12.
  6. a otsuse peale väärteoasjas nr 650019000138(1 kd. tl. 53- 56). Kaebuses on kirjas, et kaebaja ei nõustu süüditunnistamisega KarS § 218 lg 1 järgi, sest temale kui kinnipeetavale ei ole tagatud inimväärset kohtlemist nõuetekohastes tingimustes. Kaebuses väidetakse, et Nikolai Lilitškinile süüksarvatud tegevus ei ole ühiskonnaohtlik ja õigusvastane, sest kaebaja tegevus oli suunatud oma tervise kaitseks ja suurema ohu ärahoidmiseks oma tervisele tingimustes, kus muud abinõud ei ole võimalikud. Kaebaja on põhjendanud aknaklaaside lõhkumist asjaoluga, et kambris nr xxxx ei ole temale tagatud nõuetekohane õhu juurdepääs ja muid võimalusi õhu juurdepääsu tagamiseks ei ole olnud. Kaebuses väidetakse , et Tartu Vangla ei ole pööranud N. Lilitškini vastuväidetele tähelepanu, ainult eriteadmisi omav spetsialist saab tuvastada, kas kambris nr xxxx oli ka tegelikult tagatud normaalne ventilatsioon või mitte. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et spetsialist oleks kontrollinud kambri nr xxxx ventilatsiooni ja õhu juurdepääsu. Seega ei ole N. Lilitškini väited kummutatavad , olukorda pidi kontrollima eriteadmisi omav isik. Tartu Vangla väide, et Tartu Vanglas on ventilatsioon kontrollitud ja mõõtmistulemused on vastanud nõuetele, on paljasõnaline - dokumente esitatud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, millal ja kes kontrollis; mida mõõdeti; millised olid mõõtmistulemused ja millistele nõuetele tulemused vastavad. Kaebaja tegu ei ole õigusvastane KarS § 28 alusel, sest kambris nr xxxx ei ole tagatud piisav õhu juurdevool ja sellistes tingimustes viibimine on ründe iseloomuga õigusvastane olukord, mida on lubatud tõrjuda ületamata hädakaitse piire. Akna lõhkumine või augu tegemine aknasse õhu juurdepääsu tagamiseks ei ole hädakaitse piiride ületamine. Kaebaja tervislik seisund on kontrollimata, mistõttu on kummutamata ka tema väited õhupuuduse kohta kambris nr xxxx. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei saa Vangistusseaduse § 45 lg 1 põhjal tuletada , et aken ei pea tagama õhu juurdepääsu kambrisse. Tartu Vangla esindaja viited Tartu Ringkonnakohtu lahendile 3-10-157 kui õigusloovale lahendile antud küsimuses ei ole kohased, sest tegemist on küllaltki vana lahendiga ja seaduse tõlgendamise ülimuslikku õigust omab vastavalt

§ 2p 4 ainult Riigikohtu lahend.

Kaebuses väidetakse, et aken tavapärases mõistes on ava, mis võimaldab lasta sisse valgust ja õhku. On viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec

(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p 18.2 mis sätestab, et „Kõigis hoonetes, kus vangidel tuleb elada, töötada või koguneda: a. on aknad piisavalt suured, et vangid saaksid tavatingimustes loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral.“ Kaebuses viidatakse, et Eesti Vabariigi seadusandlus, rääkides aknast, ei osunda konditsioneerimissüsteemile, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et EV on kambrites õhu juurdepääsu seostanud ainult õhu liikumisega akna kaudu. Kaebuses leitakse, et Tartu Vangla ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit kambri nr xxxx konditsioneerisüsteemi vastavuse kohta kehtestatud nõuetele. Kaitsja Margo Norman on kaebuses seisukohal, et väärteootsuses Nikolai Lilitškinile süüksarvatud teod ei olnud õigusevastased, sest olid suunatud vahetult õigusvastasesse olukorda sattumise tõrjumiseks ja hädakaitse piire ei ületatud. Kaebaja on ventilatsiooni probleemiga pöördunud Tartu Vangla poole, kuid mingit abi ei ole saanud. Nikolai Lilitškinile ei tagatud vangla poolt väärteomenetluses õigusabi. Kaebuses taotleti tühistada Tartu vangla esindaja A.M.poolt tehtud 20.12.2019 otsus väärteoasjas nr 650019000138 täies ulatuses, lõpetada menetlus väärteoasjas, menetluskulud jätta riigi kanda. 3 Tartu Vangla esindaja A.M.vastuses kaebusele kinnitas, et Tartu Vangla on oma 20.12.2019 otsuses märkinud, et Tartu Vanglas on ventilatsioon kontrollitud ning mõõtmise tulemused on vastanud nõuetele. Ta möönab, et selle väite kinnitamiseks väärteomaterjalides vastav dokumentatsioon puudub, sest see põhines suulisele kinnitusele. Tartu Vangla on esitanud R.K.AS’i (RKAS) esindajale päringu, milles soovis teada kas Tartu Vanglas on kambrite ventilatsiooni mõõdetud ,kas kambrites on normaalne õhuvahetus tagatud. Küsiti ka seda, kas kambri nr xxxx ventilatsiooniga seoses on olnud rikkeid või kaebusi. RKAS esindaja vastusest nähtus, et RKAS ei ole ventilatsiooni mõõtmisi teostanud. Ventilatsiooni mõõtmised teostati projekteerimise käigus. E-hoone ventilatsioon töötab nii nagu on ette nähtud ja õhuvahetus on tagatud. „2019 juunis ja juulis ei ole RKAS’ile laekunud ühtegi kaebust seoses ventilatsiooniga kambris E-xxxx. Tartu Vangla meditsiiniosakonnast saadud info kinnitab , et Nikolai Lilitškin on 2019.a suvel seoses meditsiiniosakonna poole pöördunud . Meditsiiniosakond on väljastanud tõendi nr xxx, mille kohaselt on ajavahemikul 01.06. –01.08.2019 N. Lilitškini tervisekaardis üks sissekanne. Nimelt kutsuti 29.06.2019 kutsuti valveõde seoses xxxxxx. Kaebuseks oli , et eriti hommikuti raske olla kuna tekib õhupuudus, peavalu, valu rinnus, mis kiirgub üle õla abaluu piirkonda. Nikolai Lilitškini uuriti meditsiiniosakonnas , temale teostatud xxxxx ei näidanud patoloogiat; talle väljastati valuvaigisti. Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et Nikolai Lilitškin oleks 2019 juunis või juulis pöördunud vangla poole seoses ebapiisava õhuvahetusega kambris. Tartu Vangla esindaja taotles kaebuse jätta rahuldamata ning kohtuistungil kuulata üle asjaomased isikud tunnistajatena. Arvestades kaebuses toodud kaitsja seisukohta N. Lilitškini tahtest olla kaebuse arutamisel kohtus kohal , samuti Tartu Vangla seisukohta, määras kohus kaebuse arutamiseks kohtuistungile. Nikolai Lilitškini kaitsja Margo Normann ja Nikolai Lilitškin jäid kohtuistungil kaebuse juurde. Ei vaidlustatud väärteootsuses nimetatud väärteosündmusi, vaid pidasid Nikolai Lilitškini tegevust nendes süüdistusepisoodides õigustatuks. Nimelt esines kaebaja ja tema kaitsja hinnangul Nikolai Lilitškinil hädaseisund kui ta püüdis kambris xxxx akent katki teha et saada hingamiseks värsket õhku. Nikolai Lilitškin on andnud oma tegudele selged põhjenduse: kamber xxxx ei võimaldanud normaalset varustatust õhuga. Tartu Vangla esindaja A.M. ei pidanud kaebust põhjendatuks, jäi kirjalikus vastuses toodud seisukoha juurde. Kohtuliku arutamisega tuvastatud Kohus kuulas kohtuistungil üle mitmeid tunnistajaid, sh. kaitsja poolt taotletud tunnistajaid ja ka Tartu Vangla poolt taotletud tunnistajaid. Kohus rahuldas ka kaebaja Nikolai Lilitškini ja tema kaitsja poolt teisel kohtuistungil esitatud taotluse kinnipeetavate ülekuulamiseks , sest need isikud väidetavalt teavad asjaolusid seonduvalt Tartu Vangla kambrite halva ventilatsiooniga. Kohtu hinnagul on Tartu Vangla poolt läbi viidud väärteomenetlus vastavuses nõuetega: Kinnipeetavale Nikolai Lilitškinile on kõiki menetlusdokumenet tutvustatud ja temale on antud võimalus anda selgitusi süütegude episoodide kohta. Väärteoprotokollis ja otsuses on süütegude kirjeldused identsed ja arusaadavad. Nikoli Lilitškin on 6.11.2019 esitanud Tartu Vanglale vaide väärteoprotokollile, milles solvavalt nimetab vangla ametiiskuid ning väljendab ja tsiteerib roppusi, nimetab EV Tartu Vangat solgiauguks karjalaudas ( 1.kd. tl.40- 46), halvustab vanglatöötajaid, prokuröre ja kohtunikke kes vangide hädasid ei näe. 4 Kaitsja Margo Normanni väide, et kaitseõiguse puudumisest tulenevalt tulnuks väärteomenetlus lõpetada olulise menetlusnormide rikkumisest tulenevalt, ei ole põhjendatud. Nikolai Lilitškini vaidest protokollile nähtub, et ta on väga pädevalt vanglas oma õigusi nõudnud ning Nikolai Lilitškinile väärteomenetluses kaitsja määramiseks puudusid eeldused ja ilmselt ka alused. Riigi Õigusabi Seaduse § 7
(1)kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Nikolai Lilitškini 6-leheküljelisest vaidest protokollile ( 1 kd. tl. 40-46) nähtub, et Tartu Vanglas läbi viidavas väärteomenetluses ei vajanud Nikolai Lilitškin riigi õigusabi; vägagi aktiivselt esitas vastuväiteid menetlusele ning süüdistas vanglaametnikke oma õiguste rikkumises. Samuti oli Tartu Vangla administratsioon seisukohal, et Nikolai Lilitškinil puudus õigustus kambriaknaid lõhkuda, e.siis Nikolai Lilitškinil puudus õigus riigi vara lõhkuda, millise tegevuse õigustamiseks ta soovis õigusabi taotleda. Seega Nikolai Lilitškinile kaitsja määramata jätmine ei olnud menetlusõiguslik riive. Tõendid Nikolai Lilitskini poolt tekitatud kahjude kohta. Tartu Vangale akende lõhkumisega tekitatud kahju on dokumenteeritud aktidega, millele on alla kirjutanud R.K.AS esindaja P.T. ja Tartu Vangla esindaja M.M.. Akt TA xx-xx 19.08.2029 kinnitab NIkoli Lilitski poolt 1.07.2019 E-hoone ruumi E xxxx kambriakna klasspaketi lõhkumist ning kahju suurust 40, 70 €( tl. 89 ). R.K.AS ettepanek Nikolai Lilitškinile selle kahju hüvitamiseks (tl. 90). Akt remonditööde valmimise kohta vastavuse aktiga TA xx-xx. K-TS OÜ poolt R.K.AS-le esitatdu arve T-xxxxx /xx.xx.xxxx summas 976, 80 € kinnitab akende lõhkumisega seonduvaid kulutusi mida Tartu Vangla on kandnud(
  1. kd. tl. 92 ). XXX S.G. ettekanne x.xx.xxxx nr. x-xx-xxxx Tartu Vangla direktorile selles ,et 9.06.2019 kella 18:10 paiku on avastatud, et kinnipeetu Nikolai Lilitškin pani sektsioonis E1 kambris Exxxx toime rikkumise -kambri uksesilma klaas oli kriibitud , kella 7:15 ajal oli see rikkumata; N.Lilitškin oli kambris üksinda (1 kd. tl. 104). Tartu Vangla XXXX A.M. teade 9.09.2019 nr. x-xx/ xx-x 28.06.2019, et ajavahemikul 08:0020:15 on eeluuritavate eluhoone 1.xxxxxkambri nr. xxxx akna klaaspaketile tekitatud läbistav auk (
  2. kd. tl. 106); kambris paiknes Nikolai Lilitškin üksinda. Tartu Vangale on selle lõhkumisega tekitatud kahju 40, 70 €. Tartu Vangla XXX J-M. B. ülekuulamise protokoll 09.09.2019 kinnitab, et 28.06.2029 kambris E xxxx, kus viibis Nikolai Lilitškin oli lõhutud aknapakett, klaasides oli läbistav auk( 1.kd. tl. 108-109). Tunnistaja K.K. ülekuulamise protokollist 22.11.2019 ( 1.kd. tl. 110-111) nähtub, et 28.
  3. 2019 õhtuse loenduse ajal oli avastatud kambris E xxxx, kus viibis N.Lilitskin, on kambriakna klaasi tehtud auk. Nikolai Lilitškin oli väitnud, et kambri aken lõhuti väljastpoolt. Kaupo Kann oli uurinud valvekaamera salvestisi ,kuid väljastpoolt akna lõhkumist valvekaamera salvestused ei 5 tõendanud. Kambri E xxxx aknast väljaspoole jäävad jalutusaedikud ja jalutusboksid, milles jalutavad Tartu Vangla E-hoone lõunapoolse tiiva kinnipeetavad . Asja lõhkumise akt TA xx-xx 29.06.2029 kinnitab 28.06.2019 E-hoone kambri E xxxx Nikolai Lilitškini poolt kambri aknapaketi lõhkumist(
  4. kd. tl. 112) . R.K.AS ettepanek N.Lilitskinile eelnimetatud kahju hüvitamiseks (
  5. kd. t l. 113). Akt remonditööde valmimise kohta fikseerib asja lõhkumise aktis TA XX-XX/ 29.06.2019 lõhutu parandamise tähtaja(
  6. kd. tl. 114). K-T poolt R.K.AS-le esitatud arve T-xxxxx /13.05.2019 summas 976, 80 € kinnitab akende lõhkumisega seonduvaid kulutusi mida Tartu Vangla on kandnud(
  7. kd. tl. 115). XXX R.M. ettekanne Tartu Vangla direktorile 28.06.2019 kinnitab N. Lilitškini kambris xxxx õhtuse loenduse ajal märgatud katkist aknaklaasi. N. Lilitškini selgitusel on aken visatud katki väljastpoolt (
  8. kd. tl. 120). ’ Tartu Vangla X K.K. õiend ettekande x-xx/xxxx juurde Tartu Vangla direktorile 17.07.2019 kinnitab, et Nikolai Lilitškin ei andnud selgitusi aknaklaasi lõhkumise kohta. Sündmuse asjaolude kohta on vaadatud kaamerate lindistusi ning ei ole tuvastatud, et sel päeval oleks keegi hoone väljastpoolt kambri xxxx akna suunas midagi visanud; ettepanek viia läbi väärteomenetlus ( 1 kd. tl. 118) . Tartu Vangla väärteoasjade ühendamise määrusega 8.11.2019 on ühendatud ühte menetlusse 9.
  9. 2019, 28.06.2019, 1.07.2019, 02.07.2019, 27.06.2019 akende lõhkumise ja klaaside rikkumisega seonduvad väärteoasjade materjalid (
  10. kd. tl. 147-148). Teade väärteomenetluse alustamisest 22.10.2019 ( 1 kd. tl. 156) 27.06.2019 Nikolai Lilitškini poolt kambris xxxx ukse vaateakne klaasi rikkumise kohta. XXX R.M. ütluste protokoll(
  11. kd. tl. 158 ) väärteomenetluses kinnitab Nikolai Lilitškini poolt 27.06.2019 kella 9:30 ajal kambris xxxx ukse vaateava klaasi rikkumist. Kriibitud vaateava oli veel näinud XXX K.K. ja A.A. XXX K.K. ettekanne 27.06.2019 ( 1 kd. tl. 160) kinnitab, et kambris xxxx, kuhu oli paigutatud kinnipeetav N. Lilitškin, oli tuvastatud 27.06.2019 kella 9:30 ajal kambri ukse vaateava klaasi rikkumine. Asja lõhkumise akt TA xx-xx/ 10.07.2019 kinnitab 27.06.2019 E- hoone ruumis xxxx kinnipeetava Nikoli Lilitškini poolt kambriukse vaateava klaasi rikkumist ; tekitatud kahju 10, 95 €. (
  12. kd. tl. 161). Nikolai Lilitškinile tehtud ettepanek selle kahju hüvitamiseks (
  13. kd. tl. 162), selgitatud VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamise kohustust. Akt remonditööde valmimise kohta (
  14. kd. tl. 163) fikseerib kahjuaktis TA xx-xx objekti parandamist 27.06.
  15. Vangla XXX A.M. teade 22.10.2019 väärteomenetluse alustamisest KarS § 218 tunnustel 27.06.2019 kella 17:30 avastatud kambris E xxxx, kus paiknes N. Lilitškin aknaklaasi lõhkumise kohta.(
  16. kd. tl. 168); varaline kahju 40,70 €. 6 XXX R.M. ülekuulamise protokoll 22.10.2019, mis kinnitab et 27.
  17. 2019 kella 17:30 ajal oli kambris xxxx olev kinnipeetav helistanud ja informeerinud, et kambris xxxx keegi lõhub ja ei saa rahu(
  18. kd. tl. 171). Kambrit kontrollides avastati, et seal olev kinnipeetav N.Lilitškin on aknaklaasi lõhkunud. XXX E-N.K. poolt 27.06.2019 Tartu Vangla direktorile esitatud ettekanne kinnitab, et Nikolai Lilitškin , kes asus kambris E xxxx, on lõhkunud selles kambris aknaklaasi (
  19. kd. tl. 172). Asja lõhkumise akt TA xx-xx /10.07.2019 kinnitab 27.
  20. 2019 E-hoone kambris xxxx kinnipeetava N.Lilitškini poolt aknaklaasi lõhkumist, selle kohta on tehtud ettekanne (
  21. kd. tl. 173). R.K.AS ettepanek N.Lilitškinile tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks(
  22. kd. tl. 174). Akt remonditööde valmimise kohta vastavuses asja lõhkumise aktiga TA xx-xx /10.07.2019; asja taastamise ajana määratud 27.06.2019(
  23. kd. tl. 175). XXX R.M. ettekanne 27.06.2019 Tartu Vangla direktorile N.Lilitškini poolt kambris xxxx akna lõhkumise kohta (
  24. kd. tl. 176). Tartu Vangla peaspetsialisti teade väärteomenetluse alustamisest 07.10.2019 2.07.2019 kambris xxxx aknapaketi vigastuse-augu - avastamise faktis ;avastati 02.07.2019 8:05 Lilitskini kambris (
  25. kd. tl. 179). XXX A.O. ülekuulamise protokoll 3.10.2019 kinnitab, et N.Lilitškini kambri xxxx akna klaaspaketis avastati 1.07.2019 auk. Aken parandati samal päeval . Valvekaamera salvestus tõendab, et akna tegi katki N.Lilitškin. 2.07.2019 avastati ülevaatuse ajal et 8:05 et N. Lilitškini kambris xxxx akna klaaspakett oli jälle katki tehtud. Üksi kambris olev N. Lilitškin ei osanud selgitada, kuidas see auk sinna klaaspaketti tekkis (
  26. kd. tl. 182). Asja lõhkumise akt TA xx-xx/ 29.08.2019 kinnitab, et 2.07.2019 E-hoone ruumi E xxxx kinnipeetav N.Lilitškin oli lõhkunud kambri akna klaaspaketi, millega tekitatud kahju 40, 70 € (
  27. kd. tl. 183). RKAS ettepanek N.Lilitškinile vabatahtlikuks kahju hüvitamiseks ( 1 kd. tl. 184). Akt remonditööde valmimise kohta vastavuses asja lõhkumise aktile TA xx-xx/ 29.08.2019 fikseerib, et parandustööde teostamise tähtaeg on 3.07.2019 (1.kd. tl. 184). XXX A.O. ettekanne 2.
  28. 2019 Tartu Vangla direktorile N. Lilitškini poolt kambris E xxxx kambriakna klaaspaketi lõhkumise kohta – paketis 5cm diameetriga auk (
  29. kd. tl. 185). N.Lilitškin ei osanud XXXle öelda kuidas see auk klaaspaketti tekitati. Kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajad: Tunnistaja K.K. ütlused kohtus( 2.kd. tl. 1- 2) kinnitavad , et Nikolai Lilitškin viibis Tartu Vangla E-hoone kambris xxxx; N.Lilitškin oli avaldanud, et kamber temal ei meeldi, ei ole piisavalt head pesemisvõimalused ja õhku ei ole piisavalt. N.Lilitškin paigutati sinna kambrisse käskkirja 7 alusel. Kambriakna lõhkumise fakti osas kinnitas tunnistaja, et on tuvastatud ,et hoone väljastpoolt ei tehtud selle kambriakna suunas viskeliigutusi. Tunnistaja A.O.ütlused kohtus(
  30. kd. tl. 2-4) kinnitasid , et tema XXX 1.07.2019 hommikuse loenduse ajal tuvastas kambris E xxxx , kus asus N. Lilitskin, akna lõhkumise. Kambriakna klaaspaketis oli 10 cm läbimõõduga auk. Aken parandati, kuid nelja tunni pärast hakkas samast kambrist kostuma kolkimist ning kontrollimisel avastati jälle N. Lilitškini kambri aknaklaas on katki. Kamber ja N.Lilitškin otsiti läbi ja leiti N.Lilitškinilt 8 cm suurune metalldetail, mis temalt ära võeti. N.Lilitškin tegi näo nagu ei teaks ta midagi. Järgmise päeva hommikul avastati N. Lilitškini kambris jällegi akna klaaspaketi esimese kihi purunemine. N. Lilitškin oli vastanud, et tema ei tea midagi. Tunnistaja selgitas , et need aknad ei käi lahti. Õhuvahetus kambrites on tagatud ventilatsioonisüsteemiga. N. Lilitškin on ka varem protestiaktsioone teinud, et saada välja kambrist mis temale ei meeldi. Kambrisse tuleb ventilatsioonitoru , toru ees on aukudega plaat, mis tagab õhuvahetuse. X-hoones ükski aken julgeoleku kaalutlustel lahti ei käi. Tunnistaja J-M.B.(vangla XXX) ütlused(
  31. kd. tl. 4- 5) kinnitavad, et E-hoone kambris xxxx on aknaklaase katki löödud. See on kamber kuhu paigutatakse korrarikkujad. Tunnistaja ei mäletanud, et N.Lilitškin oleks kaevanud kambris E xxxx õhu üle. Suvekuudel on olnud kaebusi ventilatsiooni üle kambris. Ventilatsioonisüsteem on kambris olemas, ventilatsiooniaval on ees aukudega metallplaat mis peaks tagama õhu liikumise. Tunnistaja S.P.( vangla XXX ) ütlused(
  32. kd. tl. 38- 39) kinnitavad , et 9.06.2019 kella 18:10 paiku oli avastatud , et kinnipeetu Nikolai Lilitškin pani sektsioonis E1 kambris Exxxx toime õigusrikkumise – oli uksesilma klaasi ära kriipinud; kell 7:15 ajal oli see veel rikkumata. N.Lilitškin oli kambris üksinda . S.P. tegi selle fakti kohta vangla direktorile ettekande. Tema ei tea, kas N.Lilitškin on varem pöördunud vangla administratsiooni poole ning kaevanud kambris ebapiisava õhuvahetuse kohta. Tunnistaja ütlustel kambris E-xxxx ventilatsiooniava ei ole kaetud; aukudega plaat on ees, aga neljalt küljelt on ventilatsiooniava avatud ning õhk liigub. Tunnistaja R.M.(vangla XXX) ütlused (
  33. kd. tl. 39-39 pöördel) kinnitavad N. Lilitškini poolt kambris xxxx mitmel korral akna rikkumist. N. Lilitškini kõrvalkambris olev kinnipeetav oli temal mitu korda kaevanud et N. Lilitškin ei anna rahu ning lõhub kambris. See lõhkumine kostud ka valveruumi. Ka tema paar korda loendust läbi viies oli märganud, et N. Lilitškini kambri aken on katki. Nikolai Lilitškin oli temale põhjendanud, et telefonikõnde saamisega on probleemid, ei enamat. Tema jaoks oligi see põhjendus; N.Lilitškin oli ütelnud, et ei kavatsegi lõhkumist lõpetada. Ventilatsioon kambris xxxx toimib; ventilatsioonitoru ees on aukudega võre, mis on seinast kaugemal. Selline ventilatsioon on ohutuse tagamiseks, et kinnipeetavad ei saaks ventilatsiooni süsteemi rikkuda. Kambrist xxxx on tunnistaja leidnud läbiotsimisel metallkruusi. Tunnistaja H.R. ( R.K.AS töötaja) ütlused (
  34. kd. tl. 39 pöördel- 40 pöördel) kinnitavad, et Tartu Vanglas teostatakse ventilatsiooni hooldust 2 korda aastas või vastavalt kaebustele. Ventilatsiooni rikkeid suuri ei ole olnud. Kui on pretensioone siis XXX saadavad kirja ja on alati kontrollitud. Kui ventilatsioon on seisma jäänud , likvideeritakse rike 1-2 tunni jooksul. Mõõtmistulemused kinnitavad, et ventilatsioon vastab nõuetele. Ventilatsiooni toru ees on aukudega plaat ,mis asetseb 2-3cm kaugusel seinast ning ventilatsioon on tagatud. Projekti järgi on vangla ventilatsioon ehitatud; kõigis kambrites on ventilatsioonisüsteem samamoodi lahendatud. Tunnistaja I.K. ( kinnipeetav) ütlustel(
  35. kd. tl. 43- 44) on ka tema viibinud Tartu Vangla kambris E xxxx ning tõesti ventilatsioonitoru ees on aukudega plaat. Tunnistaja selgituse kohaselt ei ole 8 see projektikohane, samuti ei tohiks aknad olla mitteavatavad. Tunnisaja ütlustel oli tema olnud 2019 aprillist kuni juuni alguseni kambris E xxxx ning ventilatsioon oli seal halb olnud. Ta on ühe kopsuga ; tema tegi trenni ja tunnetas, et õhk ei olnud hea. Ta oli teinud avalduse ning ta oli üle viidud XX kus aken on avatav. E xxxx kambris ei olnud sooja vett ning duši alla sai 2 korda nädalas. Tema on olnud Tartu Vanglas 2002 aastast ja teab et vanglat on muudetud, et aknad olid algul avatavad , kuid hiljem enam mitte. Ta on olnud Vangistusseaduse § 69 alusel lukustatud kambris- täiendavad julgeoleku abinõud. Tunnistaja P.N.( kinnipeetav) ütlustel (
  36. kd. tl. 44- 45) ütlustel tunneb tema N.Lilitškini ning nad on heades suhetes. Ka tema on viibinud julgeoleku meetmetest tulenevalt E X sektsiooni kambrites, kambris xxxx . Selle kambri aknad lahti ei käi, tema ei ole kaevanud , kuid õhk seal hea ei olnud. Kambris xxxx ei olnud niiskust. Kambris xxxx oli viibinud U. ja kamber oli siis väga korratu ja räpane olnud. On esinenud juhtumeid kui vangid lõhuvad aknaid et värskemat õhku saada. Tunnistaja S.M. (XXXX) ütlustel(
  37. kd. tl. 45-45 pöördel) on ka tema viibinud E-sektsioonis kambrites XX, XX. Ta mäletas, et ühel suvel oli väga palav seal; esines ka kambri akende lõhkumist. Kõigest 2 korda nädalas sai duši all käia. Sooja vett kambris ei olnud . Kohtu hinnangul ei ole kõikide tunnistajate ütlused kohtule usaldusväärsed. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud õiend 22.10.2020(
  38. kd. tl. 51)kinnitab, et XXXX I.K. ei ole kambris Exxxx 2019 a. kevadel /suvel viibinud . Ühtlasi viitab see kohtu hinnangul kinnipeetava I.K. ütluste ebausaldusväärsusele, kuna I,K, oma ütlustes toonitas, et on kambris Exxxx viibinud 2019 suvel. Vangla poolt esitatud tõendist nähtub, et XXX S.M. 2019 aastal ei ole E sektsioonis viibinud juulikuus, juunikuus, augustikuus; on E sektsiooni kambrites viibinud jaanuaris, mais ja septembris
  39. Kohtu hinnangul Sergei Martõštšenko ütlused palavatest suvepäevadest sektsiooni kambris saab olla vaid väljamõeldis. Lähtudes eelnevast kohus tunnistajate I.K. ja S.M. ütlusi tõendina arvesse võtta ei saa sest nende ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on ka tunnistaja P.N. ütlused mõneti ebausaldusväärsed. Tema selgitus et suvel 2019 oli ka tema E sektsiooni kambris xxxx ei ole täpne. Tartu Vangla poolt esitatud õiendist nähtub, et tema küll nimetatud kambrisse oli paigutatud, kuid seda 2019 maikuus, mis on kalendaarses mõistes siiski kevadekuu, mitte suvi. Riigi Ilmateenistuse info kohaselt oli 2019 maikuu suhteliselt jahe, v.a 15-
  40. mai , mil päevatemperatuurid küündisid 20-250 C. Õiend kinnitab, et P.N. oli E sektsiooni kambris xxxx maikuu 2019 esimesel nädalal. Ilmateenistuse info kohaselt selle perioodi õhutemperatuurid olid madalad ning ei saa rääkida palavatest päevadestööpäeva kõrgeim temperatuur küündis 130 C -ni. Seega ei ole ka P.N. ütlused usaldusväärsed ning kohus neid ütlusi tõendina arvesse võtta ei saa. Menetlusalune isik Nikolai Lilitškin oma ütlustes(
  41. kd. tl. 4 pöördel – 5) kirjeldanud , et teda on paigutatud E hoone kambrisse , ka E xxxx ning ta on protestinud selle vastu. Isolaatoris ei saanud ta ka jalutamas käia. EU konventsiooni vastaselt peab ta olem kambris kus ei ole hea õhk. Ta on palunud väljaspool hoonet olevaid kinnipeetavaid, et need tema kambri akna lõhuks. XXXX U. 9 olevat toppinud ventilatsiooniavad kinni. Ta on kaevanud Tartu Vangla Julgeolekuosakonda, et saada paremasse kambrisse , kust saab helistada. E-sektsiooni kambris ei olnud temal võimalik vanglast välja helistada. Ta seepärast lõhkus aknaid, et temaga on Tartu Vanglas ebaseaduslikult talitatud. Ta oli seisukohal, et temale on kaevatava otsusega määratud rahatrahv ebaseaduslik, sest ta lõhkus aknaid, et paremat ventilatsiooni kambris saada. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et kinnipeetav Nikolai Lilitškin on tekitanud Tartu Vangale materiaalset kahju ning seda korduvalt , ning on toime pannud Tartu Vangla 20.12.
  42. a otsuses väärteoasjas nr 650019000138 tuvastud KarS § 218 lg. 1 tunnustega teod. Nikolai Lilitskin on süüvõimeline KarS § 33 mõistes ning oma tegude eest vastutav isik. Nikolai Liltškin peab arvestama, et kinnipeetavana vastavuses Vanagistusseadusega on ettenähtud nädalas duši all käia kaks korda ning tema paigustamine otsustatakse vangla administratsiooni poolt vastavuses Vangistusseadusega. Nikolai Lilitskini ja tema kaitsja Margo Normanni poolt toodud hädaseisund ja hädakaitseseisund Nikolai Lilitškini poolt süütegude toimepanemise ajal ei ole käesolevas väärteomenetluses kinnitust leidnud. Nimelt RK AS H.R. vastuskiri kambriventilatsioonide osas kinnitab, et ventilatsiooni mõõtmisi teostati Tartu Vangla projekteerimise käigus. Ventilatsioonifiltreid vahetatakse 2 korda aasta või vastavalt vajadusele. E-Hoone ventilatsioon töötab nagu ette nähtud ja õhuvahetus on tagatud. Ta on kontrollinud tööde keskkonda ja ajavahemikus juuni/ juuli 2019 ei olnud ühtegi kaebust ventilatsiooni kohta kambrist E-xxxx (
  43. kd. tl. 82). Kohtule esitatud M.OÜ teatised 22.07.2020 ja 14.08.2020 ning selle lisad (
  44. kd. tl. 16- 19) kinnitavad, et Tartu Vangla kambrites ja ka E-hoone kambrites on tagatud nõutav ventilatsioon. Asjaolu, et kambri xxxx osas tehtud mõõtmistulemus ei kajastu tabelis ei tähenda seda et see kamber ei ole hõlmatud ventilatsioonisüsteemi. Kambritesse sissepuhutav õhuhulk on ka E-Hoone kambrites üle 20 ltr./sek. e- siis ületab minimaalse normilise õhuhulga 6 ltr/sek mitmekordselt. Seega nähtub, et Tartu Vanglas vastavad ventilatsioonisüsteemid Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144 kehtestatud Hoone sisekliima ja õhustuse nõuetele (
  45. kd. tl. 20 – 31). Tartu Vangla Meditsiiniosakonna tõend xxx (
  46. kd. tl. 80) kinnitab, et kinnipeetav N.Lilitškin on 29.06.2019 kaevanud xxxxx. N.Lilitškinile tehtud xxxxx, väljastatud valuvaigisti. N.Lilitškin saab xxxxxx ning Nikolai Lilitškin ei vaja erisuste määramist kambri ventilatsiooni osas. Kohtule esitatud N.Lilitškini epikriisist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx See tõend iseloomustab N.Lilitškini tervislikku seisundit aga käsitletavast perioodist pea aasta hiljem. Kohtu hinnangul puudus kambriaknaid lõhkudes Nikolai Lilitškinil hädaseisund KarS § 29 mõistes ega olnud ka hädakaitse seisundit KarS § 28 mõistes. Nikolai Lilitškin pani KarS § 218 lg. 1 järgsed väärteod toime tahtlikult ning tegi seda korduvalt. Ta on ka selgitanud vangla XXX le, et jääbki aknaid lõhkuma kui teda teise kambrisse ei viida. Samuti on ta ka paljudel kordadel varajanud akna katkitegemist väidetega, et tema ei tea midagi. Selline käitumine iseloomustab 10 Nikolai Lilitškini kui kinnipeetavat, kes ei soovi alluda Vangistusseaduses toodud nõuetele ning pahatahtlikult rikub vangla vara. Kaitsja väide, et ka vanglaaken peab lahti käima, ei ole põhjendatud. Vangla administratsioon on pädev otsustama kuidas olukorras toimida, et tagada julgeolek. Tartu Vanglas on ventilatsioon tagatud ning vastab nõuetele; seda on kohus analüüsinud ülalpool. Samuti kaebaja N.Lilitškini ja tema kaitsja vastuväited Tartu Vangla ventilatsioonisüsteemi kohtamiks on takistatud plaadiga õhu liikumine- ei ole asjaomased. Nimelt ühtse ja toimiva ventilatsiooni toimimiseks tuleb tagada, et kinnipeetavad ventilatsiooni ei hakka kuritarvitama. Nii ka Nikolai Lilitškin ise selgitas, et kinnipeetav U. oli ventilatsiooni kinni toppinud. Seega on vangla ventilatsioon ehitatud mõningal määral teisti kui tavaliselt kortermajades, et tagada ventilatsiooni kestev toimimine. Ka kohtupraktikas on asutud samal seisukohale.
  47. november 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu Halduskolleegiumi otsusega haldusasjas 3-10- 157 on tuvastatud, et Tartu Vangla kambrite akende kinnikeevitamine e. siis see, et kambrite aknad ei käi lahti ,ei ole õigusvastane. Osundus: Ringkonnakohtu arvates viitab VangS § 45 lg 1 küll nõuetele, kuid sätestab samas erisuse nõuete p-st
  48. VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav. See on koosõlas vangla eripäraga. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik tagada vangla julgeolekut. Halduskohus on oma otsuses leidnud, et vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, kui on paigaldanud ventilatsiooniavade ette metallplaadid, kuna kambrites on tagatud sundventilatsiooni abil õhu liikuvus. Antud juhul on aknaava luugid kinni keevitatud selleks, et vangid ei saaks omavahel suhelda. Samuti on aknaava luuke pidevalt lõhutud. Kuna halduskohus juba varem leidis, et kambris on tagatud õhu liikumine sundventilatsiooni abil, siis puudus õigus tunnistada õigusvastaseks aknaavade kinnikeevitamist, kuna kaebajal et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist; need on asjakohased täiendavad abinõud julgeoleku tagamiseks. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla karistanud Nikolai Lilitškini KarS § 218 lg. 1 järgi põhjendatult ning vastavuses tema süü suurusega- 100 trahviühiku suuruse e. 400 € rahatrahviga, s.o 1/3 karistusmääraga. Nikolai Lilitškini süü vangla vara lõhkudes on suur. Kergendavaid ega raskendavaid kooseisuväliseid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata Nikolai Lilitškini kaebuse Tartu Vangla 20.12.
  49. otsuse peale väärteoasjas nr 650019000138 ning kaevatava otsuse muutmata. Menetluskulud. Nikolai Lilitškinile riigi õigusabi korras määratud advokaat Margo Normann on esitanud taotluse hüvitada temale osutatud õigusabi eest 678, 30 €. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud, arvestades kohtuistungeid ja menetlusele kulunud aega. Kohtu hinnangul on Nikolai Lilitškin esitanud kaebuse põhjendamatult ning Nikolai Lilitškini kaebus jääb rahuldamata.

§ 180lg.

1 sätestab, et menetluskulud jäävad süüdlase kanda. Seega on alus Nikolai Lilitškinilt kogu kaitsjatasu summa välja nõuda. Samas kohus arvestab Nikolai Lilitškini kui kinnipeetava seisundit- puuduvad materiaalsed vahendid kogu menetluskulu tasumiseks, ning

§ 180lg.

3 alusel mõistab kohus Nikolai Lilitškinilt välja riigi eelarvesse 11 pool kaitsjatasust, määrates tasumise tähtajaks üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. Pool kaitsjatasust jätta riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.