← Eesti

1-20-6089/27

Obsah (6)§ 306§ 180§ 175§ 313§ 126§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 4. detsember 2020, Tartu koht Kriminaalasja number 1-20-6089 (kohtueelses menetluses 20261000531) Kohtunik Ingrid Kullerkan

§ 306kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jaanus Lusti süüdi tunnistada Kar

S § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2020 – 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva karistusaja hulka ja mõista Jaanus Lusti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust.
  2. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.03.
  3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja mõista Jaanus Lusti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust.
  4. Arvestada karistuse kandmise aja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.12.
  5. a. 5.

§ 306

lg 1 p 9 alusel tühistada Jaanus Lusti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 6. Jaanus Lustilt

§ 180

lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna: 1.

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot; 2.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 137,70 euro ulatuses; 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 215,40 euro ulatuses; 4.

§ 175lg 1 p 9 alusel sundraha 438 euro ulatuses.

7. Jätta

§ 180

lg 3 teise lause alusel riigi kanda kaitsekulu kohtueelses menetluses 137,70 ulatuses, kaitsekulu kohtumenetluses 215,40 euro ulatuses ja sundraha 438 euro ulatuses. 8. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jaanus Lustil tasuda menetluskulud kokku 805,10 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 67,09 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb tasuda 67,11 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat, millel on kaks helisalvestist ja kolm videosalvestist. Edasikaebamise kord 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Süüdistus
  2. Jaanus Lustit süüdistatakse selles, et tema 25.06.
  3. a kell 13.55 - 14.01 juhtis tahtlikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx, olles seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,99 milligrammi. J. Lustit on Tartu Maakohtu 18.03.
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1576 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas J. Lusti on toime pannud talle etteheidetava teo ja kvalifitseerib selle (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II). Viimasena lahendatakse menetluskulude ja asitõenditega seonduv (III). I
  6. Häirekeskusesse saabus 25.06.2020 kell 13.45 kõne (tl 23-25). Teatatakse roolijoodikust, kes tekitab liiklusohtlikke olukordi xxxxxxxxxxxxxxxxx. Helistaja väitel on autoroolis isik, keda on ka varem korduvalt samal põhjusel „rajalt maha võetud“. Seda meest kutsutakse xxxxxxx, ilmselt on tegemist perekonnanimega. Teataja annab auto margi ja registreerimisnumbri (zzzzzzz. Kui Lusti poest tagasi jõuab ja uuesti autot juhtima asub, helistab teataja Häirekeskuse palvet täites uuesti ja annab teada auto liikumissuuna.
  7. Liiklusregistri päringi vastuse (tl 32) kohaselt on musta värvi xxxxxxx omanik A. L. . Auto üks kasutajatest on J. Lusti.
  8. Sündmus registreeriti politseis (tl 26-27) ja teenistuslehe kohaselt reageerisid sellel päeval patrullis olnud ametnikud V. K. R. P. kuulati tunnistajana üle R. P. . Tunnistaja sõnul said nad väljakutse, et xxxxx kaupluse juurest hakkab sõitma joobes juht. Neile teatatud auto registreerimisnumbrit kontrollides ilmnes, et tunnistaja teab roolis olevat isikut. R. P. juhatas roolis olnud paarimehe kohe õigele teele. Neile vastu sõitiski auto, mille roolis oli J. Lusti, politseisõiduk keeras ümber ja järgnes talle. Kuna paarimees ei teadnud J. Lusti elukohta, sõitis ta esimese hooga teeotsast natuke mööda. R. P. hüppas välja ja jooksis J. Lusti sõidukile järgi, hoides sellega kogu aeg silmsidet. Kui ta auto juurde jõudis, tegi J. Lusti sõiduki ukse lahti. Veenmise peale oli ta viimaks nõus indikaatorvahendisse puhuma. Seejärel toimetasid ametnikud J. Lusti Põlva politseijaoskonda, kuid tõenduslikku alkomeetrisse ei olnud ta võimeline puhuma. Seejärel toimetati ta Põlva Haiglasse. Tunnistaja selgitas ka seda, et kaamera salvestisel olev kuupäev ei vasta tegelikkusele. 3
  9. Tunnistaja R. P. ütlusi toetavad turvakaamera salvestused (tl 23). Esimeselt salvestiselt on näha ümber pööravat politseiautot, mis liigub esmalt suurel kiirusel mööda asfaltteed ning seejärel keerab vasakule kruusateele. Tolmupilv politseiauto ees viitab vahetult enne liikunud autole. Paremal tee ääres on talukoht. Politseiauto peatub ja sellel hetkel auto ees tolmupilve enam pole. Politseiauto tagurdab ja sõidab teeäärse maja hoovi. Kaamera vaateväljas jookseb politseiametnik, kes hetkeks kaob taluhoovis olevate kuuskede varju. Kui politseiauto jõuab hoovi, on näha tume auto, millest parasjagu väljub erksavärvilise (kas kollase või neoonrohelise) särgiga mees. Auto ukse juures on politseiametnik. Teiselt salvestiselt on näha, kuidas politseiautole vastu sõitva tumedat värvi auto roolis on keegi sarnase erksavärvilise särgiga, politseiauto pidurdab ja alustab ümberpööramist. Sündmuste käiku taluhoovis kajastab politseiautot juhtinud ametniku rinnakaamera salvestis. Näha on auto number, mis kattub Häirekeskusesse teatatud auto numbriga. Autos istub J. Lusti, kes peab politseiametnikega läbirääkimisi joobe tuvastamise viisi osas.
  10. J. Lusti kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kell 14.01, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (tl 28).
  11. Politseiametniku ütlused ja salvestised on visualiseeritavad sündmuste kaardi (tl 34) abil. xxxxx viib süüdistatava elukoha juurde esmalt asfalttee ja siis tuleb keerata vasakule kruusateele. Tee pikkus kaupluse juurest süüdistatava koju on 4,24 km.
  12. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 29-31) kohaselt võeti 25.06.2020 kell 15.10 J. Lustilt vereproov. Tema verest leiti etanooli 3,06+/-0,07 mg/g kohta. Samal päeval kell 15.52 paigutati J. Lusti kainenema (tl 44).
  13. Süüdistatava arvates on tema vastu esitatud tõendid fabritseeritud. J. Lusti ütluste kohaselt käis ta autoga sõitmas ennelõunal. Pärast seda tarvitas ta alkoholi ja siis millalgi pealelõunal tuli politsei tema hoovi. Süüdistatava ütlused on vastuolus nii Häirekeskusele tehtud kõne sisu kui ka tunnistaja ütlustega ning kohus jätab need tõendikogumist välja.
  14. Eelnevast kajastatud tõenditest nähtub üheselt, et J. Lusti kasutuses olnud sõiduk liikus kell 25.06.2020 kella 13.55 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxx ja selle roolis oli isik, keda Häirekeskusesse helistaja teadis nime järgi Lusti. Sama sõiduk liikus maanteel ja juhi kohal istus erksavärvilise särgiga isik. Politseiametnikud leidsid sama värvi särki kandva alkoholijoobes süüdistatava oma kodu hoovis samast autost väljumas. Kohtu jaoks on väljaspool kahtlust, et J. Lusti juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et J. Lusti süüd kinnitavad tõendid on fabritseeritud.
  15. KarS § 424 lg 1 kohaselt on karistatav muuhulgas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sama sätte lg 2 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks selle teo korduv toimepanemine. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Tartu Maakohtu 18.03.
  16. a otsusega tunnistati ta muuhulgas süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis 4 18.09.2019 ja 15.11.
  17. Seega juhtis J. Lusti mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt. Järelikult on täidetud KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.
  18. Kohtu hinnangul pani ta selle teo toime kavatsetult. Sedavõrd suur joove ei jäta kahtlust, et süüdistatav oli enne autorooli istumist tarvitanud arvestatava hulga alkoholi ning sellega möönis joobeseisundi tekkimist. Sellega on süüteokoosseis täidetud.
  19. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. II
  20. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. Sama sätte lg 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  21. Nii põhi- kui ka lisakaristus peavad vastama isiku süü suurusele. Karistuste vastavust süüle hinnatakse karistuste koostoimes. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 3-1-1-122-13 p 9).
  22. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo korral on lisakaristuse mõistmine kohustuslik. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Prokurörid leidsid, et J. Lustile liikumispuude tõttu lisakaristust kohaldada ei saa. Kohus nõustub selle seisukohaga. Eesti Töötukassa 28.02.2020 teabenõude vastuse (tl 58) kohaselt on J. Lustil tuvastatud puuduv töövõime. Hindamise käigus tuvastati raske tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mistõttu on tal muuhulgas raskendatud käimine, lühikeste ja pikkade vahemaade läbimine ja mitmesugustel pindadel liikumine. Asja materjalidest nähtub ka see, et J. Lusti elab väljaspool asulat ja kasutab liikumisel abivahendina karku. Nendel asjaoludel ei ole J. Lustilt juhtimisõiguse äravõtmine võimalik. Ühtlasi tähendab see ka, et karistuse eesmärke peab täitma ainuüksi põhikaristus. See mõjutab nii karistuse määra kui ka on argumendiks selle individualiseerimise viisi juures.
  23. Kohtu hinnangul on J. Lusti süü keskmisest pisut väiksem. Tegemist on ühe episoodiga ja rikkumine leidis aset mõnevõrra hõredama liiklusega kohas. Samas oli joove arvestatavalt suur. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumist prognoosib kohus halvaks. J. Lustit on varem karistatud samalaadse teo eest muuhulgas reaalse vangistusega. See teda ei mõjutanud. Kohtu hinnangul on J. Lustil selge arusaamine sellest, et nii käituma ei peaks, aga mingil põhjusel peab sellist teguviisi endale lubatavaks. Endal ta mingit süüd ei näe, keegi vaid „pani jälle kitse“. 5
  24. Tal on tõsine alkoholiprobleem. Tartu Vangla on koostanud kohtueelse ettekande (tl 5557). Sellest nähtub muuhulgas, et J. Lusti on olnud ühel korral kriminaalhooldusel. Selle käigus tuvastati korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli ta ka päeval, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, alkoholi tarvitanud (tl 45). Kohtueelsest ettekandest nähtuvalt J. Lusti ei teinud ametnikega koostööd mitte alludes kriminaalhooldusametnike kontrollile. Samuti rikkus ta korduvalt registreerimiskohustust. Tema olematu enesekriitika ja kalduvus vigu leida vaid teistes inimestes nähtusid ka kohtuistungi käigus. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi.
  25. Kohus tunnistab J. Lusti süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistab teda vangistusega 2 aastat.
  26. J. Lusti peeti kahtlustatavana kinni 17.07.2020 (tl 35-37). Tartu Maakohtu 18.07.
  27. a määrusega vahistati J. Lusti kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o kuni 17.09.
  28. Tartu Ringkonnakohtu 18.08.
  29. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 18.07.
  30. a määrus muutmata ja J. Lusti määruskaebus rahuldamata. Tartu Maakohtu 15.09.
  31. a määrusega anti J. Lusti kohtu alla üldmenetluses süüdistatavana KarS § 424 lg 2 järgi ja jäeti muutmata Tartu Maakohtu 18.07.
  32. a määrusega J. Lusti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine.
  33. Enne J. Lusti vahistamist pöörati Tartu Maakohtu 08.06.
  34. a määrusega täitmisele J. Lustile Tartu Maakohtu 18.03.
  35. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ja saadeti ta vanglasse karistust kandma 10 kuuks. Kuna J. Lusti viibis Tartu Maakohtu 08.06.
  36. a määruse tegemise ajal vabaduses, kohustati teda ilmuma vanglasse karistust kandma pärast määruse jõustumist kohtu teatatud ajal. J. Lusti esitas Tartu Maakohtu 08.06.
  37. a määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 18.08.
  38. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 08.06.
  39. a määrus muutmata ja J. Lusti määruskaebus rahuldamata.
  40. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja referendi vastuse kohaselt Tartu Maakohtu 08.06.
  41. a kohtumäärus jõustus 15.09.2020 ja sellest ajast saab arvata täitmisele pööratud karistusaja algust (tl 66). Olukorras, kus isik peab samaaegselt viibima kinnipidamisasutuses vahistamise määruse ja karistuse täitmisele pööramise määruse alusel, on isiku kinnipidamisasutuses viibimise aluseks karistuse täitmise pööramise määrus. Seega lõppes karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest vahistamismääruse toime ja J. Lusti kannab karistust. Seega oli J. Lusti vahistatud kahtlustatavana kinnipidamisest 17.07.
  42. a kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumise päevale eelneva päevani s.o kuni 14.09.
  43. a. Seega viibis ta vahi all 1 kuu ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2020 – 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva arvata karistusaja hulka ja mõista J. Lusti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 3päeva vangistust.
  44. Kuna J. Lusti pani kuriteo toime Tartu Maakohtu 18.03.
  45. a otsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal, tuleb KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel liita mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 18.03.
  46. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. J. Lusti on ära kandnud Tartu Maakohtu 18.03.
  47. a otsuse järgi koheselt kandmisele kuulunud karistuse 2 kuud vangistust. Lisaks kannab J. Lusti alates Tartu Maakohtu 08.06.
  48. a 6 karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest s.o alates 15.09.2020 talle Tartu Maakohtu 18.03.
  49. a otsusega mõistetud karistust. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks s.o 04.12.2020 on ta ära kandnud 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Seega on J. Lusti kohtuotsuse kuulutamise ajaks talle Tartu Maakohtu 18.03.
  50. a otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 4 kuud ja 18 päeva vangistust ja kohtuotsuse kuulutamise seisuga on J. Lustil Tartu Maakohtu 18.03.
  51. a otsusega mõistetud karistusest kandmata 7 kuud ja 12 päeva (1 aasta – 4 kuud ja 18 päeva) vangistust. Järelikult tuleb KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada J. Lustile mõistetavat karistust 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.03.
  52. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja J. Lusti liitkaristuseks tuleb mõista 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  53. detsembrist
  54. III 25.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli uuringu maksumus 14 eurot.
  2. J. Lusti kaitsja vandeadvokaat R. Napa esitas kohtueelses menetluses kaks taotlust tasu väljamõistmiseks. Mõlemad taotlused rahuldati. Abiprokurör Katerin Hovi 22.07.2020 määrusega mõisteti välja kaitsjale R. Napale tasu summas 145,80 eurot (tl 62 ) ja 31.08.2020 määrusega summas 129,60 (tl 65 )eurot. Seega on kaitsekulu kohtueelses menetluses 275,40 eurot.
  3. Kohtumenetluses esitas kaitsja vandeadvokaat R. Napa ühe taotluse tasu väljamõistmiseks summas 436,80 eurot. Kohus rahuldas selle taotluse osaliselt ja mõistis välja kaitsjale tasu summas 430,80 eurot. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 2 järgi makstakse tasu sõiduks advokaadibüroo asukohast riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi advokaadibüroo asukohta kulutatud aja eest summas 20 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koha ja advokaadibüroo asukoha vahemaa on 50 – 100 kilomeetrit. Tartu ja Võru vahemaa on 70 kilomeetrit. Seega tuleb kaitsjale maksta tasu sõiduks kulutatud aja eest summas 20 eurot. Kaitsjale makstav tasu riigi õigusabi osutamise eest on 317 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 63,40 (0,2 x 317) eurot. Kaitsjale makstav tasu riigi õigusabi osutamise eest koos käibemaksuga on 380,40 (317 + 63,40) eurot. Kaitsjale makstav sõidukulude hüvitis koos käibemaksuga on 50,40 eurot. Seega on kaitsjale makstav tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses kokku 430,80 (380,40 + 50,40) eurot.
  4. Kuna J. Lusti mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb temalt

§ 179lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas.

Vabariigi Valitsuse 19.12.

  1. a määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates
  2. jaanuarist 7 2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb J. Lusti sundraha välja mõista summas 876 (584 x 1,5) eurot.
  3. Seega on J. Lusti menetluskulud kokku 1596,20 (14 + 275,40 + 430,80 + 876) eurot.
  4. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Prokurör leidis samuti, et osa menetluskulusid võiks jätta riigi kanda. Prokurör tegi ettepaneku välja mõista J. Lustilt sundraha pooles ulatuses. Arvestades asjaolusid, et J. Lusti ainsaks sissetulekuks vabaduses oli töövõimetoetus 400 eurot, ta peab kohtuotsuse järgi hakkama kandma vangistust, ta ei saa vanglas töövõimetoetust ning pole teada, millal saab ta vanglas tööle asuda, tuleb jätta

§ 180

lg 3 teise lause alusel riigi kanda pool sundrahast 438 eurot ja pool kaitsekulust kohtueelses menetluses 137,70 eurot ja pool kaitsekulust kohtumenetluses 215,40 eurot. Kuna joobeseisundi tuvastamise kulu on väike ja alkoholijoove tuli tuvastada vereprooviga seetõttu, et J. Lusti ei suutnud tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, tuleb joobeseisundi tuvastamise kulu täies ulatuses välja mõista J. Lustilt. Seega tuleb J. Lustilt

§ 180

lg 1 alusel välja mõista menetluskulude katteks kokku 805,10 (438 + 137,70 + 215,40 + 14) eurot. Arvestades asjaolusid, et J. Lusti ainsaks sissetulekuks vabaduses oli töövõimetoetus ning pole teada, millal saab ta vanglas asuda tööle, võimaldab kohus

§ 180lg 3 neljanda lause alusel J.

Lustil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. 32. Kriminaalasjas on asitõendiks üks DVD plaat, millel on kaks helisalvestist ja kolm videosalvestist. Kuna DVD plaadil olevad helisalvestised ja videosalvestised sisaldavad kuriteole viitavat teavet, tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaat kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.