ASJAOLUD
lg 6 alusel rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt tuleb avaldaja avaldus jätta käiguta ja anda avaldajale tähtaeg riigilõivu 10 eurot tasumiseks.
lg 2 sätestab, et kui kohtu antud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldada. Määruskaebus tuleb rahuldada. 5.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse
lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. 6.
sätestab nõuded menetlusabi taotluse esitamiseks, mh milliseid andmeid tuleb menetlusabi taotlejal kohtule esitada.
lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse taotluses menetlus, milleks menetlusabi taotletakse, kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada ning millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.
lg 2 kohaselt lisab taotleja taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud põhjendamatult
Taotleja esitas koos pankrotiavaldusega andmed enda majandusliku seisundi kohta, sh Eesti Töötukassa
lg 5 kohaselt pöörduda taotleja enda poole tema majandusliku olukorra selgitamiseks ning taotleja on kohustatud kohtu nõudmisel esitama täiendavaid andmeid mh varalise seisundi, talle kuuluva kinnisvara, sissetulekute, muu vara ning kohustuste kohta, siis seadusest tulenevat kohustust taotlejal kõigi füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta avaldatud andmete tõendamiseks ei ole. Taotlejal tuleks esitada kohtule tõendid, millele tal on juurdepääs (
Ringkonnakohus märgib, et menetlusabi taotluse lahendamiseks on kohtul õigus ka ise koguda menetlusabi taotlust täpsustavaid andmeid. Nimelt võib kohus
lg 5 kohaselt nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sh krediidiasutustelt, teavet taotleja majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks menetlusabi taotluse lahendamiseks teinud ise toiminguid taotleja majandusliku seisundi kohta andmete teadasaamiseks. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei saa asjaolu, et menetlusabi taotleja jätab esitamata tõendi, mida kohus saaks ise koguda, olla põhjuseks
Lisaks ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks kahelnud menetlusabi taotluses esitatud andmete õiguses. Seega ei selgu asja materjalidest asjaolusid, mis ei võimaldanud maakohtul lahendada menetlusabi taotlust
3 8. Järgmisena analüüsib ringkonnakohus, kas esines
8.1.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. 8.
9.
lg 1 teine lause ei võimalda esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.