← Eesti

2-20-4697/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4697 Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Wodoc OÜ hagi XX ja YY vastu ühisvara jagamiseks ja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Wodoc OÜ (registrikood 12325753), esindaja Olesja Polehhina Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste Kostja YY (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), pankrotihaldur Kristo Teder ja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetluse kulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  9. Wodoc OÜ (hageja) esitas
  10. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks ja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks.
  11. Kostja II teatas
  12. juunil 2020 maakohtule, et Harju Maakohtu
  13. mai
  14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5307 on välja kuulutatud tema pankrot. Kostja II palus jätta hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kostja I toetas
  15. juuni 2020 e-kirjas kostja II taotlust ning palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II pankrotihalduriks nimetatud Kristo Teder oli
  16. juuni 2020 e-kirjas seisukohal, et PankrS § 43 lg 2 kohaldamine on põhjendatud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja oli
  17. juuni 2020 menetlusdokumendis nõus hagi läbi vaatamata jätmisega. MAAKOHTU MÄÄRUS
  18. Maakohus jättis
  19. juuni
  20. a määrusega hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Kuivõrd maakohus jättis hagi läbi vaatamata ühe kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ehk hagejast mitteoleneval põhjusel, on kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine ilmselt ebaõiglane. Arvestades asjaolu, et pankrotiavaldust tsiviilasjas nr 2-20-5307 ei esitanud kostja II, ei ole alust pidada kostja II tegevust praeguses menetluses pahatahtlikuks. Seega jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS
  21. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas, määrata kostja II menetluskulude suuruseks 792 eurot, mis mõista hagejalt kostja II kasuks välja ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II väitel jättis maakohus ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II palub jätta tema menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks on kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. Maakohus leidis, et kostja II tegevus ei olnud pahatahtlik. Kostja II ei ole enda püsivat maksejõuetust põhjustanud ehk enda pankrotiavaldust ise esitanud. Lisaks tegid kostjad kulusid õigusabile enne kostja II pankroti väljakuulutamist. Hageja viide kostjate pahatahtlikkusele menetluskulude tagatise taotlemisel on alusetu. Nimelt jättis Harju maakohus tsiviilasjas nr 2-17-10270 hageja samasisulise hagi kostjate vastu
  22. mai
  23. a määrusega läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole määruskaebuse esitamiseni selles asjas hagejalt menetluskulude hüvitist saanud. Seega oli kostjatel põhjendatud kahtlus, et hagejalt ei ole ka selles kohtumenetluses võimalik menetluskulude hüvitist saada. Samuti on põhjendatud kostja II lepingulise esindaja kulud hagimaterjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks. Enne pankroti väljakuulutamist kantud õigusabikulusid ei saa pidada ebamõistlikuks. Lisaks on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseks sisulise lahendi tegemine hagimenetluses, millele viitab ka TsMS § 162 lg
  24. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  25. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale ja kostjale I tähtaja sellele vastamiseks. Kostja I vastust määruskaebusele ei esitanud. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda.
  26. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 2

(3)
  1. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostja II vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
  2. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
  3. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 on sätestatud juhtumid, mille puhul on võimalik hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust. Seetõttu on põhjendatud ka TsMS §-s 168 sätestatu, mille kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Kui hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, tuleb menetluskulude jaotamise otsustamisel arvestada asjaoluga, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ning kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt ka Riigikohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus asjas nr 3-2-1-154-09, p 14).
  6. Maakohus jättis praeguses asjas hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on PankrS § 43 lg-st 2 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Maakohus leidis õigesti, et kostja II pankroti väljakuulutamine on asjaolu, mida hageja mõjutada ei saanud. Seega jäeti praeguses menetluses esitatud hagi läbi vaatamata hagejast mitteoleneval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada ei saanud, on kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane. Ekslik on kostja II seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust. Nimetatud säte kohaldub ka menetluse lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata. Tegemist on menetluskulude jaotamise üldise põhimõttega, mis võib kohalduda kõigil menetluskulude jaotamise juhtudel (vt ka Riigikohtu
  7. septembri
  8. a määrus asjas nr 3-2-1-63-11, p 14).
  9. Kostja II määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud kostja II kanda. Ringkonnakohus võimaldas pooltel
  10. septembri
  11. a kirjaga esitada määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekiri. Pooled kohtule menetluskulude nimekirjasid ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  12. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 427 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.